...«Instagram» әleumettik jelisin paraqtap otyryp, Batyrhan Shýkenovting resmy akkauntyndaghy suretke kózim týsti. Onda «100 kýnnen beri tynyshtyq...» dep jazylypty. Jýregim dir ete qaldy. «Apyr-au, búl aghamyz dýniyeden ozghaly beri 100 kýn, tipti odan da kóp uaqyt ótipti ghoy» deymin kýbirlep. Kýni keshe siyaqty edi...

Almaty sol kýni qabaghyn ashpay, Alatau bir demde túnjyray qalghan. Tek Almaty men Astanada ghana emes, elimizding týkpir-týkpirinde onyng әnderi aityldy. Ánshi kózining tirisinde ainalasyndaghylargha әnimen jylu syilap jýrushi edi. Onyng qazasy halyqty búrynghydan beter jaqyndastyryp ketti. Áli esimde, 29 sәuir kýni әleumettik jeliler arqyly habar alysqan  almatylyqtar keshqúrym Abay alanyna qaray aghyldy. Jinalghan júrttyng sanynda esep joq. Bәrining kózinde – jas, kónilinde – mún. Bir sәtte әldekim tosynnan búiryq bergendey, júrtshylyq Batyrhannyng oryndauyndaghy sýiikti әnderdi shyrqay ketti. «Otan-Ana», «Saghym dýniye», «Qayran, kónil-ay!», «Djuliya»... Búryn da talay tyndap jýrgen әnderimiz búl joly basqasha estilip, alabóten sipaty angharylghanday boldy. Ádette kópshilik jinalghan jerge jolay qoymaytyn óner adamdary da osy aradan tabyldy.  Al, әnshini aqtyq sapargha shygharyp salu rәsimi han men qarashanyng basyn qosty. Qoshtasugha kelgen aq saqaldy atalar men aq jaulyqty әjeler, әnshining zamandastary, tipti, kishkentay balalargha deyin kózderi mólt-mólt etip, onyng әnderin shyrqady. Kýn shayday ashyq edi. Filarmoniya mandayshasyna ilingen suretten Batyrhan halyqqa sәl kýlimsirey qarap túrdy. Barshamyzdy otyz jyl boyy syrly әnimen terbep kelgen sýiikti úl Birlik kýninde basymyzdy biriktirip ketti. Qoshtasu rәsimi de Batyrhannyng ishki mәdeniyetindey tym biyik sipatta, yn-shynsyz, tynysh ótti. Ýzdiksiz soghylghan shapalaq... Júrttyng osynsha yqylas-peyilin kórmegeli kóp bolyp edi.

Qúday bir basyna baq pen talantty berip qana qoymay, izgilik pen qarapayymdylyqty qatar darytqan Batyrhan shynynda da halyqtyng adamy edi. Maqpalday ýni tyndaghannyng qúlaghyna mayday jaghatyn. Jýrgen jerin dumangha ainaldyryp ótken talantty úl tek Qazaqstangha ghana emes, býkil TMD halyqtaryna ortaq biregey әrtis bola bildi. Kezinde әigili Alla Pugacheva «A-Studio» tobyn Mәskeuge attay qalap aldyryp, qarapayym qazaq jigitterining baghyn ashty. Primadonnanyng kóregen sheshimi Batyrhannyng keyingi jeke karierasyna da jol ashyp berdi. Ózining aralasqan ortasy da tym biyik talghammen tandalghanday: Biybigýl Tólegenova, Roza Rymbaeva, Alla Pugacheva, Quat Shildebaev, Ibragim Isa, Erkin Yntyqbaev, Erkesh Shәkeev... Óz salasynda oza shapqan jýiriktermen shygharmashylyq baylanys jasau әnshining kәsiby biliktiligining ósuine zor yqpal etti. Birinen song biri naghyz «hiyt» әnder dýniyege keldi. Bir ghana «Otan-Anasyn» alynyz. Alghashqy notasy oinalghan sәtten-aq, Altay men Atyraudyng arasyndaghy úlan-ghayyr dalany eriksiz kóz aldyna әkeletin әnning әseri súmdyq. Tyndaghanda, túla boyyng titirkenedi. Elbasynyng ózi bir kezdesude әnshige «Otan-Ana» – elimizding ekinshi Ánúrany» degen eken. Óner adamyna búdan asqan qanday bagha kerek?! Keyinirek, Ibragim Isa men Quat Shildebaevtyng tamasha tandeminen tughan «Saghym dýniye» de halyqtyng jýregine jol tapty.

Batyrhan halyqqa falishsyz, taza, shynayy ónerding qanday bolatynyn kórsetip ketti. Ol әnshiliginen búryn, asa bilimdi muzykant edi. Charly Parkerdey HH ghasyrdyng ýzdik saksofonshysyna eliktep ósken bala Batyr qazaqqa tansyq aspapta oinaugha den qoydy, keyinirek kәsiby bilim aldy. Alghashynda úlynyng búl qadamyn qúptay qoymaghan әkesi «әrtis bolam deysing be? Sen әrtis bolsan, kópting biri emes, biregey әrtis bolu keregin bilesing be?» dep kónili tolmay sóilegen eken. Sonda «men eng ýzdik әrtis bolamyn, әke!» dep jauap qayyrghan Batyrhan keyin sol uәdesinde túrdy. Saksofonyn arqalap barmaghan jeri qalmady, ózine ghana tәn erekshe mәnerin qalyptastyrdy.

Mezgilsiz qazadan keyin tyndarmandargha búryn-sondy tanyp-bilmegen «Batyrhan» degen jana әlem ashylghanday edi. BAQ betteri men әleumettik jelilerde Batyrhan Shýkenov turaly kóptegen jyly estelikter jazyldy. Estelikterding kóbinde avtorlar әnshining baladay anghal minezin, sezimtaldyghyn, kishipeyildigin sóz etken. Bala degennen shyghady, Shýkenov YuNIYSEF-ting Orta Aziyadaghy balalargha kómektesetin alghashqy erikti elshisi bolghanyn bireu bilse, bireu bilmes. YuNIYSEF jastar arasynda saualnama jýrgizgende, kópting tandauy dәl osy Batyrhangha týskeni tegin emes-tin. Óitkeni, ol balalargha kóp kómektesetin. Biraq, onysyn eshqashan elge jariya qylghan emes. Áleumettik jelide Batyrhan Shýkenov atyndaghy qordyng diyrektory Oljas Bayqanov ta onyng qayyrymdylyq sharalargha qashanda uaqyt tabatynyn jazghan edi. Al, reseylik «MuzTV» arnasynyng diyrektory, әnshining dosy Arman Dәuletiyarov bir súhbatynda mynaday esteligimen bólisipti: «Bir joly Batyr ekeumiz syrlasyp otyrghanymyzda, men oghan ózimning keyde jas balasha quanghym keletinin aitqanmyn. «Shirkin, maghan bireu shar men balmúzdaq syilasa ghoy!» degenim esimde. Arada birshama uaqyt ótti. Ol әngime úmytylyp ketti. Bir kýni úshaqtan týsip kele jatsam, qarsy aldymda Batyrhan túr. Bir qolynda – balmúzdaq, bir qolynda – shar! «Arman, tezirek je, әitpese, myna balmúzdaq erip ketedi» dep qoyady. Sol kezde mening balasha shattanghanymdy kórseniz! Batyrhan adamdardy qalay quantudy biletin...»

Batyrhan Shýkenovting kәsiby sheberligi turaly kóp nәrse aitugha bolady. 2013 jyly ózining 50 jyldyq mereytoyynda әlemning eng ýzdik degen mamandaryn shaqyryp, «Batyr Live» atty esep beru keshin ótkizdi. Osy keshimen Batyrhan әriptesterine naghyz konserttin, naghyz shoudyng qanday bolatynyn kórsetip ketti. Ol Qazaqstanda әlemdik dengeydegi dybys jazu studiyasyn, dybys rejisserlerining últtyq mektebin ashudy armandady. «Últtyq orkestrlerding sýiemeldeuimen Qúrmanghazynyng barlyq kýilerin studiyada jazdyryp, keler úrpaqqa tabystap ketkim keledi» deytin. Ózi qazaq tilindegi әnderdi minsiz oryndaytyn jәne ózgelerden de sony kýtti: «Keybireuler әn aitqanda, «mahabbat» degen sózdi «mahabat» dep jetkizedi. Ol – qate. Ánning qazaq tilinde sauatty, taza oryndaluyna basa mәn beruimiz kerek. Al, kompozitorlardyng Quat Shildebaev sekildi qazaq folikloryn jetik bilgenin qalar edim» (әnshining «Týngi studiya» baghdarlamasyna bergen súhbatynan).   

Moyyndayyqshy, Batyrhan әndi anyq, sauatty jetkizgeninen búryn jýregimen aitushy edi ghoy?! Qonyr dausymen milliondardyng jýregin jaulady. Aqyrynda, anasynyng jýregin emdetip jýrip, ózi de jýrek auruynan ketti. Sәikestik pe, bilmeymin, onyng repertuarynda jýrek turaly әnder kóp edi. Batyrdyng sahnada eng songhy ret shyrqaghan әni «Maghan kóktem kómektesedi» dep atalady. Án mәtininde «mening jýregim kómekke zәru» degen jol bar eken. Ánshining ghaziz jýregining dәl osy kóktem aiynda toqtaghany qanday ókinishti! Kóktem oghan kómektespedi, әtten...

Qay isti qolgha almasyn, mýltiksiz oryndaytyn Batyrhan byltyr reseylik «Jivoy zvuk» baghdarlamasynda bas jýldeni jenip aldy. Al, biyl  «Odin v odiyn» shouyna qatysyp, ózining kópke belgisiz qyrlarymen bәrimizdi tanghaldyryp edi. Batyrdyng osy shoudaghy Luchano Pavarottiyi, jalang ayaq Sezariya Evorasy qanday edi! Kezinde býkil Kenes halqy sýiip tyndaghan Yuriy Antonovtyng «Lunnaya dorojkasyn» da ainytpay shyrqady. Bәigening basynda kele jatqan bolatyn. Átten... Shou ayaqtalugha sәl qalghanda dýniyeden ozdy. Dese de, úiymdastyrushylar Batyrhandy sózsiz jenimpaz dep tanydy. Baghdarlamadaghy songhy shyrqaghan әni ony sheksiz baqytqa bólegen edi. Ózining kumiyri, әlemdik dengeydegi әnshi Stivy Uanderding beynesine enip, ýzdik dep tanyldy. Onyng sondaghy aitqany sózi әli sanamda túr: «Dlya menya proekt uje sostoyalsya». Qúddy qoshtasu sózi siyaqty...

...Batyrhan Shýkenovti aqtyq sapargha shygharyp salghan son, jinalghan halyq ýige qaytugha asyqpady. Olardyng kónilindegi qimastyqty sezdi me, filarmoniya qyzmetkerleri dalagha apparattaryn shygharyp, Batyrhannyng әnderin qoydy. Tosynnan estilgen tanys dauys bәrimizdi selt etkizdi. Nege ekenin qaydam, bir mezette barlyghymyz aspangha qaray qalyppyz. Án arasynda әnshining «Almaty, qaneki, birge shyrqayyq!» degen dausy jarqyn-jarqyn shyghady. Ony estigen júrt bir jylap, bir kýldi. Adam kóp jinalghan konsertterde sahnadaghy әrtisting súlbasyn kóre almay, dausyn tek alystan tyndaugha mәjbýr bolushy edik ghoy. Sol jerde ózimdi Batyrhan aghamnyng songhy konsertinde túrghanday sezindim. Tek onyng ýni aspan jaqtan estilgendey boldy.

Múhtar Áuezov, Kýlәsh Bayseyitova, Shәken Aymanov... Shygharmashylyghynyng sharyqtau shaghynda Mәskeude qazaqtyng talay marghasqalary dýniyeden ótken. Endi osy bir kónilsiz tizimge Shýkenovting de atyn qosugha mәjbýrmiz. Ol ózimen birge muzykanyng tútas bir dәuirin ala ketti. Ózining óner jolynda artynan qanqu sóz ertpegen azdyng biri edi. Sondyqtan bolar, halyq ony shyn jaqsy kórdi.

Ózining ayaqtalmay josparlary men iydeyalary kóp eken. Qazir olardy jaqynda ghana ashylghan Batyrhan Shýkenov atyndaghy qor jýzege asyryp jatyr. Ánshining artynda qalghan múrasyn aqtaryp, әnderin million mәrte qaytalap tyndarmyz-au. Shygharmashylyghynyng naghyz kemel shaghynda ortamyzdan mezgilsiz ketip qalghany ghana jýrekti qinaydy.

«Taular alystaghan sayyn biyikteydi» deydi. Biz siz turaly әli talay estelikter aitamyz, agha! Estradadaghy, Qúday-au, jalpy, ómirdegi jasandylyq pen danghazalyqtan sharshaghanda, saf taza ónerdi saghynghanda, biz sizdi әli talay izdeytin bolamyz...

Roza ÁREN,

«Astana aqshamy»,  

1 qazan, 2015.