MEMLEKETTIK TILDING MERZIMARALYQ ESEBIN TALAP ETTI
Elbasymyzdyn BÚÚ-da qazaq tilinde sóileui jaqsy jalghasyn tabuda. Býgin Parlamentte «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev qazaq tilinde deputattyq saual joldady.
Deputattyq saual
QR Premier-Ministri K.Q.Mәsimovke
Qúrmetti Kәrim Qajymhanúly!
Býkil әlemge belgili bolghanday, biylghy jyly 27 qyrkýiekte QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasynda qazaq tilinde bayandama jasaghany tarihy oqigha retinde baghalanyp jatyr. Qazaq tilindegi bayandama halyqaralyq alty tilge audaryldy. Ekonomikalyq daghdarys kýsheyip, býkil dýnie dýbirlep túrghanda, әlemdik kýrdeli mәselelerdi kesimdi de, sheshimdi týrde týiinin týiip aitu, әlemning býkil memleket basshylaryna qúnarly qazaq sózimen qúiyp aitudyng baghasyn eshnәrsemen salystyrugha bolmas…
Qazaq tilin býkil әlem tyndady! Tәuelsizdigimizding 24-shi jylynda Elbasymyz qazaqsha jasaghan bayandamanyn sebebin:
“Bizding tilimiz dýniyejýzine estilsin, qúlaqtaryna sinsin dep oiladym. Ary qaray jyljyta beremiz. Men әdeyi solay jasadym. Sondyqtan men aitqannan keyin menen keyingi bizding basshylar solay sóileydi dep senemin!”, – dep týsindirdi.
IYә, qazaq tilin әlemning 193 preziydenti tyndaghany – úmytylmaytyn sәt! Tilimizding әlemge tanylghan kýni Elbasynyng Qazaq handyghynyng 550 -jyldyghyna tamasha tarihiy syilyghy boldy dep bilemiz!
Al, endi memlekettilikting simvoly bolyp tabylatyn memlekettik tilding Konstitusiyagha say dәrejede damy berui ýshin tek Elbasymyzdyn erekshe erlik enbegine ghana qarap, otyra beruge bolady ma? Ýkimet mýsheleri, Parlament deputattary, memlekettik qyzmetkerler men qogham ókilderining barlyghy memlekettik tilde sóilegen Preziydentimizden ýlgi alugha tiyis.
Sol sebepten, Aq jol fraksiyasy Memlekettik tildin Konstitusiyagha say boluy jәne Tilder turaly Zanymyzben Tilderdi damytudyn 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna sәikes júmystardy iske asyru turaly Ýkimetten merzimaralyq esebin berudy súraydy.
Sonymen qatar, búghan memlekettik organdarmen birge sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdar, әr qazaqstandyq óz ýlesin qosugha mindetti. Ásirese, BÚÚ-nyng Qazaqstandyq ýlgisi atalyp jýrgen Qazaqstan Halqy Assambleyasy ózin kórsetetin kez keldi. Osylaysha Elbasy bastamasyn Qazaqstandyq Assambleyamyz jalghastyryp, Preziydentimiz aitqanday, “Memlekettik til – últ birligining basty faktory” ekenin ispen dәleldeydi degen senimdemiz.
Óz tarapynan, “Aq jol” partiyasy ózining sayasy baghdarlamasynda da basa nazar audarghanday, Memlekettik tilimizding damuyna Elbasymyzben birge elimizding әrbir azamatyn jeke ýlesin qosugha shaqyrady.
Qúrmetpen, «Aq jol» partiyasy fraksiyasynyng deputattary
Týp-núsqadaghy taqyryp: Qazaq tilimizding әlemge tanylghan kýni – Elbasynyng Qazaq handyghynyng 550-jyldyghyna tamasha tarihy syilyghy boldy – Azat Peruashev
qazaquni.kz