Batys júrtshylyghyn óz ónerimen tәnti etken ontýstikting ónerpazdaryna ýlken syi-qúrmet kórsetildi.  Anyghyraq aitsaq,  oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng újymy  dayyndaghan «Qazynaly Ontýstik» atty baghdarlamasyna tәnti bolghan atyraulyq aghayyndar óner maytalmandaryna temir túlpardy syigha tartty. Jayyqtyng jaghasyndaghy ýsh kýnge úlasqan mәdeny kýnderi merekesine kýngeyden at terletip baryp, batys júrtshylyghynyng ystyq yqylasyna biz de bólendik, - dep jazady "Ontýstik Rabat" gazetining tilshisi.

Atyrau júrtshylyghy Ontýstik delegasiyasyn temirjol beketinde quana, sәn-saltanatpen qarsy aldy. Búl batystaghy aghayynnyng jomarttyghyn ghana emes, olardyng kýngeydegi mәdeniyet pen ónerge degen riyasyz qúrmetin kórsetse kerek. Múnayly ónirdegi mәdeniyetting alghashqy kýninde jerlesterimiz kópshilikke keneytilgen kórme-ekspozisiyasyn úsyndy. Múnda ontýstik qolónershilerining 1000-nan astam tuyndylary men tarihy jәdigerleri, qylqalam sheberlerining suretteri qoyyldy. Beyneleu óneri múrajayynyng basshysy, belgili suretshi Aynabek Ospanov ta múnayly ónirge mazmúndy shygharmasyn arqalay kelipti. Aytuynsha, tarihy tuyndynyng maghynasy Atyraudyng aumaghymen astasady. Atyrau oblystyq M.Ótemisúly atyndaghy qazaq drama teatrynda bastalghan  sharagha ónir túrghyndary da kóptep jinaldy.

Bizding delegattar  mәdeniyet kýnderi ayasynda ónirding audan-qalasyn aralaudy da úmytqan joq. Al Sh.Qaldayaqov atyndaghy oblystyq filarmoniyanyng újymy men jergilikti әnshiler M. Ótemisúly atyndaghy qazaq teatrynyng sahnasyn Shәmshining әnderimen әldiyledi. Bekzat óner qazaq jәne shetelding klassikalyq shygharmalary da shyrqaldy. Ontýstikting ónerin tanystyryp, ony el arasynda dәripteuge kelgende halyqaralyq, respublikalyq bayqaulardyng talay dýrkin  jenimpazy atanghan   «Qazyna» by ansambilining orny bólek. Búl joly da by toby qazaqtyng últtyq biyimen qatar, ózge etnos ókilderining biylerine әr bere oryndap shyqty.

Shynghys Múqan, Atyrau oblysy әkimining orynbasary:

– Qazaq óneri bólinbeydi. Óner — barsha qazaqstandyqtargha, bizde shoghyrlanghan etnos ókilderine ortaq dýniye. Degenmen әr ónirding mәdeniyeti men ónerin tanystyratyn, ondaghy túrmys-tirshilikten syr shertetin újymdar bolady. Osynday ónerding ýlken kenishi  Ontýstikte dep bilemiz. Aytuly mәdeniyet kýnderining kóksegeni de — tәjiriybe almasu, qazaqtyng úmyt qalghan dәstýr-mәdeniyetin janghyrtu, jaqsyny ýirenu. Sondyqtan, qazaqy qúndylyqtardyng qaymaghy búzylmaghan kýngeylik óner újymdarynan bizding de ýirenerimiz kóp.

Jayyq jaghasynyng halqy Ontýstik kýishilerining «kýy tartys» baghdarlamasyna da kuә boldy. Qos ishekting boyymen barsha syrdy syrtqa shashqan kýishiler últtyq sazdy aspaptyng qúlaghynda oinap, halqymyzdyng ótkeni men býginin, tól tarihyn janghyrta, kýmbirlegen kýy tókti. Búl bizdegi kýy ónerining damu dengeyin kórsetip, qanatyn kenge janyna dәlel bolsa kerek.

Batystaghy aghayyngha Ontýstiktegi teatr ónerin tanystyrugha oblystyq әzil-syqaq jәne satira teatry da barghan bolatyn. Óner újymdary kórermen qauym aldynda tosylghan joq, J.Aymauytovtyng «Sylang qyz» komediyasyn sahnalady. Kópshilikti kýlkige qaryq qyldy. Ásirese, qoghamdaghy aqiqat pen zamannyng aghymyn әzilmen astarlap jetkizgen әrtisterge du qol shapalaq qarsha jaudy.

Mәdeniyet kýnderi «Shyrayly Shymkent – Arayly Atyrau» atty eki oblys qúramalarynyng aitysyna úlasty. Jyr bәsekesine bizding ónirding suyryp salma aqyndaryn belgili aitysker aqyn Marjan Esjanova bastap bardy. Marjan aqyn batystyng maqtanyshyna ainalghan jas talant Shalqarbay Izbasarovpen aitysyp, onyng «shymkenttik әdis» degen tirkesine toytarys berdi.

Al Ontýstikte, qala berdi el aumaghyndaghy alaman aitystarda jýldeli oryndardy enshilep, jasynday jyrlarymen kópting alghysyn arqalap jýrgen aqyn Qajymúhan Abzalov ta sahnadan kórindi. Jerlesimiz Atyraudyng jer asty baylyghyn jyryna arqau etti. Óz kezeginde ónirding keleli mәselelerin de ainalyp ótpedi. Tipti, brokonierlerding baghaly uyldyryqtardy shetel asyryp jatqanyn da jyrymen jetkizdi.

Jandarbek Zaydulliyn, Atyrau qalasynyng túrghyny:

– Ontýstikting qoynauy — túnghan tariyh, qazyna. Sondyqtan kórmege әkelgen dýniyelerin kórip, taghy da tan-tamasha bolyp jatyrmyz. Árbir tuyndynyng ózine qarap, elding ótkenin eske alugha bolady. Al Sh.Qaldayaqov atyndaghy filarmoniya újymynyng qolgha alghan konserttik keshine kórshilerimizben birge keldik. Aghayyn-tuys ta arnayy kelip, tamashalady. Orkestrding sýiemeldeuimen oryndalghan әnderdi tyndap, ruhany bayyp qaldyq. Al oblysaralyq  aitysta Ontýstik aqyndarynyng qazaqy sózderin, ondaghy oimaqtay oilaryn, qoghamdaghy mәselelerdi qozghaghanyn kórip, qoshemet kórsettik. Jaraysyndar degim keledi!

Zaldaghy kórermen, әsirese Birjan Baytuov pen Saghadat Núrmanovtyng aitysyn asygha kýtti. Qos ónirding abyroyyn arqalap shyqqan aqyndar aldymen  Atyrau men Shymkentting shejiresine toqtaldy. Alash arystaryn, ondaghy batyr men handardyng útymdy uәjderin,  el ishinde jýrgizgen biylikterin airyqsha aityp ótti.

Aqyndar aitysy «Dostyq» úranymen tәmamdaldy. Alamangha atsalysqandardyng әrqaysysyna 100 myng tengeden syiaqy tabys-taldy. Al, «Qazynaly Ontýstik» atty konserttik sharany qolgha alyp, mәdeniyet kýnderining mәrtebesin ýstem etuge sebepker bolghan mәdeniyet basqarmasynyng basshylyghyna avtokólikting kilti tabystaldy. Ayta óteyik, osynau 3 kýnge úlasqan merekege ónirimizding 160-tan astam ónerpazy qatysty.

Móldir BEKEEVA