Sonymen, Qostanayda Sәduaqasovtyng sergeldeni ayaqtalyp, oblysty basqarghan ýsh jyldyq tarihyna týkte qoyylyp, sahnadan syrghydy. Onyng ornyn Aqtóbening búrynghy әkimi Arhiymed Múhambetov basty. Dәl qazir múnyng dúrys-búrystyghyn aityp, bagha beruden aulaqpyz. Alayda kónildi kýpti etken birer jaydy oqyrman talqysyna saludy jón kórdik.

Aldymen aitarymyz, Núraly Sәduaqasovtyng ornynan alynuy әdelttilik dep sanaymyz.

Onyng osy ónirdi basqarghan ýsh jyldyng ishinde júrttyng esinde qalarlyq eshtene de tyndyrghan joq. Ekonomikanyng túralap qalghandyghyn aitpaghannyng ózinde qazaqtyng óneri  men mәdeniyeti mýldem eskerusiz qaldy. Tórimizdi Reseyding әnshileri men biyshileri basyp aldy. Budjetting qarjysy armyandar men syghandardyng qaltasyna qúiyldy. Al eng bastysy ol kisi qasyna qoldarynan eshtene kelmeytin, tek jaghympazdyq pen kózge týsudi ghana biletin dýmshelerdi jinady. Mәdeniyet salasyn bóten últtyng ókili biyledi. Bilim salasyn aty qazaq demesen, qazaqtyng tilinen de, mәdeniyetinen de maqúrym adam ústady. 20 jyldan astam orynbasarlyq oryntaqtan týspegen, bir shala qazaqty senator etip әreng qútylyp edik, onyng ornyna búl saladan mýldem habary joq, aty da zaty da belgisiz, tek myqty bireuding tuysy deytin Múrat Dәribaevty qoyyp edi, ol jaqynda «esing barda, elindi tap» degen prinsipti myqtap ústandy ma, kim bilsin, bir kýnde Almaty asyp tyndy. Bir bólesin Qostanay qalasynyng әkimi etip qoyyp edi, ol ashkózdikpen ústalyp tyndy. Taghy bir dosy, búryn mas bolyp, júrtty myltyqpen qorqytyp, sotty bolghan Asan Núrghazinov oblystyq әkimdikting apparat basshysynyng orynbasary bolyp әli otyr. Taghy bir «komsomoldyq» dosy — Jandildi Maqanov degendi, júmyssyz qanghyp jýrgen jerinen, alpystan assa da ishki sayasat basqarmasynyng basshysy etip kóterip edi, ol osyndaghy jalghyz qazaq gazetin ózining jeke menshigine ainaldyryp, qazir «aq degeni alghys, qara degeni qarghys» bolyp túr. Al ózi osynda ýsh jyl әkim bolghaly sol jalghyz qazaq gazetining qúryltayshysy bola túra, esh uaqytta esigin ashqan emes. Onyng esesine orys gazetterining naghyz janashyr dosy. Minekey, ol kisining «komandasynyn» siqy osy.

Men, keybireuler oilaytynday, ketken әkimning syrtynan topyraq shashyp otyrghanym joq. Ol kisining «keremetteri» turaly osy saytqa talay jazdym da. Ony kózi qaraqty oqyrmandar jaqsy biledi. Jalpy, men ýshin әkimderding jaqsy-jamany joq. Eger ol halqyna jaqyn bolyp, iygi ister tyndyrsa - jaqsy da, al eger óz qúlqynyng qamyn oilasa - jaman. Mening kriyteriyim osy ghana.

Ekinshi bir jayt mynau. IYә, jana әkim keldi. Qyzmeti qayyrly bolsyn. Alayda ol qalyptasqan dәstýr boyynsha yldam-jyldam taghayyndalyp qoyyldy.

Oblystyq mәslihat deputattary bir kisidey dauys berdi. Sonymen is bitti. Sonda qalay, deputattardyng eshbir súraghy bolmaghan ba? Osyndaghy halyq qalaulary Arhiymedting qanday basshy, qanday adam ekendigin jaqsy bile me? Aqtóbe oblysy qansha degenmen ónerkәsipti ónir, al Qostanay negizinen auyl sharuashylyghy jaqsy damyghan ólke. Onyng búl saladan qanshalyqty habary bar? Aldaghy josparlary qanday? Aldymen qanday mәselelerdi sheshpek? Mine búl saualdar jauapsyz qaldy. Joq, olar mýldem qoyylmady. Jә, deputattardy da týsinuge bolar. Olardyng qay-qaysysy da ne kәsiporyn diyrektory, ne sharuashylyq qojayyny nemese iri bankiyr. Endi olar "jana kelgen basshynyng qyryna iligip qalamyn" dep qorqady. Múny da týsinuge bolar. Alayda halyqtyng qamyn kim oilaydy? Álde olar negizgi mindetimiz tek budjetti bekitu ghana dep týsine me?

Sosyn, jogharydan kelgender Sәduaqasovtyng ne sebepten týsirgendigin, qanday olqylyqtargha jol bergendigin, neni tyndyryp, neni tyndyra almaghandyghyn saralap nege aityp bermedi? «Bóten qyzmetke auystyryldy» degen ne júmbaq? Ol qanday qyzmet? Jogharylady ma? Onda alghys aityp, orden beru kerek shyghar.

Jana әkim taghayyndalar tústa taghy bir kelensiz jaghday oryn aldy. Osy mәselege arnalghan jinalysqa jurnalister iriktelip shaqyrylyp, biylikke qolaysyz degenderi әkimdikten tura 200 metr jerge yghystyryldy. Minekey, bizdegi jaghympazdardyng jana әkimning kózine týsuge degen belsendiligi osynday bolyp túr. Múny Arhiymedke jaqsylyq oilau emes, qayta ony halyqqa qarsy qoy dep týsingen jón shyghar. Biraq, әi-qaydam, múndaghy iyis almastar sony bajaylay qoyar ma eken. Kýni erteng Arhiymedting basyna kýn týsken tústa ayaqtan shalugha dayyn túrary sózsiz. Átten, múny Sәduaqasov kesh týsingen synayly.

Aytpaqshy, «sol jinalysta búrynghy әkimdi sóiletpey, auyzdan qagha berdi»  dep júrt shuyldap jýr. Áriyne, búl qúpiya jinalysqa biz qatysqan joqpyz, sondyqtan búghan tórelik aita almaymyz. Alayda kýni keshe ghana Núralynyng qoltyghyna tyghylghandar býginde odan syrt ainalghandyghyn bilgende ol jaytqa da tang qalmaymyz. Al әzirge Arhiymedimiz aman bolsyn. Qalghanyn kóre jatarmyz. Qansha degenmen, kýnderding kýninde әkimge bagha beretin halyq. Sony kýteyik.

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz