BÝGINGI RESEYDING RUSQA TÝK QATYSY JOQ
Negizi býgingi reseyding Rusiqa týk qatysy joq. Rusi degenimiz Ukraina. Onyng altyn besigi de sol jaqta, Kiyevte jatyr.
Al qazirgi orystardy bayaghydan beri «Moskovitter» dep atap kelgen. 1277 jyly Menli-Temirding búiryghy boyynsha qúrylghan Mәskeu patshalyghy Altyn ordanyng bir úlysy ghana bolatyn. Sebebi, Kiyev rusining kezindegi jylnamalargha kóz jibersek, onda Mәskeu turaly birde-bir mәlimet joq. Biraq, Mәskeu patshalary keyin memleket qúru ýshin kýshti negiz boluy kerektigin týsinip, Rusi degen ataudy ózderine menshiktep aldy. Mýmkin Altyn Ordamen baylanysyn birjola ýzip, ózderin búrynnan kele jatqan myqty memleket etip kórsetkisi kelgen bolar?! Óitkeni 1600 jylgha deyin orys memleketindegi tarihy túlghalardyng týgelge derligi Úly Daladan kelgender edi. Aqsýiekterining alpys payyzy ordalyqtar bolatyn. Sondyqtan Ivan Groznyidyng túsynan beri elding ótken shejiresi qatty búrmalanyp, Reseyding tyng tarihyn jazu bastaldy. Ukrainagha qyrghiday tiyip jatqan bir sebebi de osynda jatyr. Kenes ýkimeti kezinen beri «Naghyz Rusi degenimiz – Moskoviya» degen osy tújyrymdamany qara halyqtyng sanasyna qúngda. Tipti derjavanyng tarihshylary «Mәskeu rusii» degen jana týsinik te engizdi. Mәskeu patshalyghynyng ómir boyy ordalyqtargha alym-salyq tólep kelgen qúlaq kesti bodany bolghanyn týsingen Aleksey Tolstoyding ózi búl turaly bylay dep jazghan:
«Y vot, naglotavshisi tatarshiny vslasti, vy Rusiu eyo nazovyote!». «Moskovskaya Rusi» — eto izvrasheniye. Ne «Moskovskaya Rusi», a «Moskovskaya orda» kak chasti bolishoy Ordy — vot takoe opredelenie bylo by istorichesky tochnym. Zolotaya Orda — kolybeli Rossii. My nastoliko zaplutaly v svoey ordynskoy istorii, chto nesposobny uznati v Ukraiyne RUS. My — ORDA. IYmenno v takoy optiyke raskryvaetsya podlinnyi, glubinnyy smysl nyneshnego protivostoyaniya Ukrainy y Rossii. Eto protivostoyanie RUSY y ORDY, naglo schitaishey sebya «Rusiu»...
Jolymbet Mәkishev
Facebook-tegi paraqshasynan