Áuelkide ýn-týnsiz, ton-torys bastalghan ekeuining tanghy shayy taghy da úryspen ayaqtalady. Jas júbaylardyng arasyndaghy birazdan bergi jaghday osy.

-        Aldyrtamyn, - dep nyq bastady kezekti daudyng basyn kelinshegi.

-        Aldyrtpaysyn! (Kýieuining dausy da nyghyz shyqty).

-        Aldyrtamyn, aldyrtamyn degesin aldyrtamyn!

-        Aldyrtsan, aiyrylysamyz!

-        Ayyrylyssaq, aiyrylysamyz!

...Búghan deyingi kiykiljing erli-zayypty adamdardyng arasyndaghy pikirtalasqa kóbirek úqsaytyn. Al býgin jaghdaydyng birjola ushyqqan týri bar. Shynyn aitsa, Hasen kelinshegin tap osynday qatygezdik tanytyp, tap osylay mort keter dep oilamaghan-dy. Al ol bolsa qazir qanyn ishine tartyp, әbden súrlanyp alghan, eshteneden tayynar týri joq.

Hasenning oiyna student kezderi, qyz-jigit bolyp jýrgen shaqtary oraldy. QazMU-dyng jurnalistika fakulitetining III kurs studenti Hasen bolashaq qalyndyghy Jarqynaymen ózining kurstasy Gýlnúrdyng tughan kýn keshinde tanysty. Jarqynay astanadaghy pedinstituttyng birinde oqidy eken. Kurs jaghynan ekeui «qúrdas» bolyp shyqty. Aqsary, biday óndi, búrymy beline týsken (keyin qyrqyldy ghoy), dombyra, gitaragha qosylyp azdap әn salatyn óneri bar boyjetken Hasenge birden jyly úshyray ketken-di. «Imanjýzdi ekensin, maqtauly jar bolatyn shygharsyn» dep oilaghan jigit sol kezde. Endi «Qyz kezinde bәri jaqsy, jaman qatyn qaydan shyghady?» dep búrynghylardyng airan-asyr boluy әste tegin emes eken-au. Áytpese, syrt túlghasy sonday nәzik jannan osynday qatygezdikti kim kýtken?» dep sansyrap otyrghan jayy bar. Oiy taghy da studenttik jyldargha audy.

Ekeui renjisip qalghan sәtterde (qyz ben jigit kezinde onday-onday kimning basynan ótpedi deysiz?) aldymen kishireyip, tatulyqqa jol salatyn kóbine Hasen bolatyn. Ondaghysy qyzdardyng órligin syilau kerek degen úghym-týsinik-ti. Biraq birde múnyng da short ketkeni bar.

...8 nauryz meyramy. Mezgil týs aughan shaq. Tau baurayyndaghy jataqhanadan shyqqan Hasen Timiryazev kóshesin betke alyp, tómen týsip keledi. Ondaghy oiy – bas oqu korpusynyng manyndaghy kioskiden gýl shoghyn alyp, Jarqynaydyng jataqhanasyna tartu. Búl kelgende Jarqynaymen bir bólmede túratyn qos qúrbysynyng jigitteri bar, beseui dastarqan basynda kishigirim otyrys jasap, kónildi otyr eken. Múny kórgende qyzy bar, jigiti bar:

          - O-o-o, Hasen!

          - Qosh keldin, tórlet!

- Maqtap jýredi ekensin, - dep jaghalay jamyrasyp qaldy. Qolyndaghy ýsh tal qyzghaldaghyn Jarqynaygha úsynyp, qalghan eki qyzdy da meyramdarymen qúttyqtaghannan keyin Hasen studentter arasynda asa joghary baghalanatyn songhy sәnmen tigilgen plashyn sheship, stol basyna jayghasty. Onyng alyp kelgen bir shyny aqqaynary men әdemi qoraptaghy shokalady merekelik dastarqannyng ajaryn asha týsti. Nesin aitasyn, sol ýsh-tórt saghat uaqyt este qalarlyqtay bolyp ótip edi-au. Án shyrqaldy, by biylendi. Kónildi әngimeler men kýlkili hikayalar da aityldy.

   Ymyrt ýiirile altauynyng joly ekige airyldy. Ana eki jigitting býgin qyzdardyng qúrmetine josparlap qoyghan merekelik otyrystary bar eken. Hasen de «qúralaqan» kelgen joq. Jarqynay ekeui Hasenning jerlesterining basqosularyna barulary kerek.

  Astanadan shalghay oblys bolghannan song QazMU-da oqityn manghystaulyq jastar ana bir kóp emes-ti. Sondyqtan mereke sayyn shýiirkelese bas qosu – olardyng búljymas salty. Múnday keshterge olardyng basqa oqu oryndaryndaghy jerlesteri de jii qatysady. Sol sebepti de onday jiyndar studenttik jataqhanada emes, әdette kóbine kóp jer ýide ótedi. Búl joly da solay. Býgingi otyrys zang fakulitetinde oqityn Maqsúttyng Qaskelende túratyn agha-jengesining ýiinde ótpek.

Kóshege shyghysymen erke qyzdyng jana ghana ashyq aspanyn búlt torlap, kónil-kýii ayaq asty nildey búzyldy da, ekeuining arasyndaghy «qyrghy qabaq soghys» bastalyp ketti. Taksy ústamaq bolyp úmtylghan múny Jarqynay tejep:

          - Qajet emes, - dep qighylyqty salghany.

          - Nege?

          - Bosqa aqsha shygharyp qaytesin, qarnyng ashyp qalar. Avtobuspen-aq baramyz.

          - Ol ne degenin? Keshe bizder stiypendiya aldyq. Ári jaqynda ýiden de aqsha keldi.

 - Tap býgin onday bay ekening bayqalmaydy.

 - Týsinsem búiyrmasyn, ne aityp ketting ózin?

 - Aysәule men Ghaliyagha jigitteri rayhan syilaghanda, sening maghan arzanqol qyzghaldaq alyp kelgening ne?

- Oi, onda túrghan ne bar? Maghan auylda óskesin be, gýl ataulydan qyrdyng qyzghaldaghy erekshe únaydy.

- Býgin bizding meyramymyz. Sol sebepti mәsele mening qanday gýldi jaqsy kóretindigimde.

Hasen óz qateligin kesh úqty. Aytsa aitqanday, býgin qyzdardyng merekesi ghoy. Al búl kýni jigit adamnyng óz talghamyna salmay, aldymen qyzdyng kónilinen shyghatynday syy tartuy shart emes pe?

- Men saghan ne syilasam da, shyn kónilimmen syilaymyn.

- Sonda da, qyzdardyng aldynda jer qyldyn.

Qoyshy, әiteuir, sol kýni ekeuining әngimesi jaraspady. Hasen qanshama kónilin aulap, jadyratugha tyrysqanyna qaramastan, Jarqynay sol kesh boyy túnjyraumen boldy. Tipti Hasenning jerlesterining sózge tartyp, biyge shaqyruyna da selqostyq tanytyp baqty. Hasen bolsa kórgen sayyn «Bolashaq jengeymen qashan tanystyrasyn?» dep súrap qalatyn jerles ini-qaryndastarynan qatty qysyldy.   

«Óshindi alghan shygharsyn. Endi saghan jolasam ba, bәlem!». Osy oigha bekingen jigit sol keshten song arada ay ótip, әldeneni syltauratyp qyzdyng ózi izdep kelgenshe QazGUgrad pen JenPIY-ding arasyn jol qyludy sap tyighan bolatyn...

Kýieuining ýnsiz qalghanyn kelinshek ony rayynan qaytty, ii júmsardy dep qabyldasa kerek. Jylamsyrap sózin jalghady:

- Meni ayamaysyng ba? Bala tuyp otyrsam, aspiranturada oqyghanym, qorghamaq bolyp jýrgen dissertasiyam bәri jәiine qalyp, enbegim esh bolmay ma?

         - Al sen sonda balany ayamaysyng ba?

         - Ol bala emes әli.

         - Sonda kim bolghany onyn?

Hasenning dausy targhyldanyp, qatqyldau shyqty.

         - Ol úryq әli! – dep shanq ete qaldy kelinshegi.

         - Úryq?!

         - IYә, úryq!

Áyeline tap qazir eshtene dәleldey almasyna kózi jetken Hasen az-kem ýnsiz súlq otyryp qaldy da, sәlden song asyghys-ýsigis kiyinip, júmysyna tartty.

Múnyng issapargha shyghatynyn bas redaktor josparlau kezinde-aq birauyz aityp ótti. Jas jurnalisting iske alghyrlyghyna, qalamynyng qarymdylyghyna ishtey sýisinip, redaksiya basshysy gazetting tynys-tirshiligindegi nebir qiyn sharua, jauapty tapsyrmalargha kóbine Hasendi júmsaytyn. Búl joly da sóitti. Astanadan shalghay oblystyng әldebir audanynan redaksiyagha shaghym hat týsken eken. Enbek ardagerining jazuynsha, audan kóleminde jekeshelendiru әdil jýrip jatpaghan kórinedi.

- Qazir el ishinde múnday jayttyng bar ekeni ras. Óz kózinmen kórip qayt. Baryp-keluine bir apta. Qújattaryndy dayyndap, jolaqyndy al da, keshki poyyzben jýrip ketkin. Myna hatty ala ketudi úmytpa,- dep bas redaktor elden kelgen әlgi hatty stol basynda otyrghan әriptester arqyly búghan jaghalatty.

Redaksiyadaghy júmysy bitisimen jolgha bir-eki kóilek-kónshegin almaq niyetpen Hasen ýiine bas súqqan. Bir kýngi úrystyng qyryq kýngi kesirindey bolyp, týngi tósek te, tanghy shaydyng ydys-ayaghy da jiylmaghan eken. Aralaryndaghy kelispeushilikting yzghary sezilip túrghandyqtan, onyng ýide úzaq kidiruge zauqy soqpady. Apyl-ghúpyl jinalyp, kelinshegine asýidegi stol basynda «Men bir aptagha issapargha ketip baramyn» dep tildey qaghaz qaldyrdy da, biylet qamymen vokzalgha tartty. Jolay institutqa soghyp, Jarqynaygha jolyghyp ketsem be eken degen oiynan tez ainydy.

«Qashanghy ayaghyna jyghyla beremin? Búl joly da onyki dúrys emes ekeni anyq».

...Hasenning qaldyrghan qaghazyn oqyp, onyng biraz kýnge jolsapargha ketkenin bilgende Jarqynaydyng boyyn quanysh biylegendey boldy. «Ne de bolsa, Hasen joqta tyndyryp qoyayyn. Áytpese, ol kelgesin taghy úrys bastalady». Osy oigha bekingen ol izinshe telefongha qol sozyp, institutta birge oqyghan syrlas qúrbysyna habarlasty. Jarqynaydyng oiynan kópten habardar ol, eki sózge kelmey múny birden qostay jóneldi.

- Reti kelip túrghan joq pa? Endi keshiktiretin nesi bar, tulap-tulap basylady da. Tuyp ýlgeresing әli. Mine, men otyrmyn emes pe, birinen song biri eki  balany tuyp alyp, qyzyqtan da, qyzmetten de qúr qalyp. Áueli aspiranturandy bitirip, dissertasiyandy qorghap al. Bala qayda qashar deysin?..

...Talaydy kórgen saqa dәriger múnyng oiyn estigende tandanystan jaghasyn ústap jatpady. Ádettegidey úzaq sonar aqyl aityp, ýgit-nasihat ta jýrgizip jarytqan joq. Tek bar bolghany, az-kem tekserip, jalpy jaghdaymen  tanysqannan keyin sharshanqy dauyspen:

- Túnghysh nәresteniz eken. Múnan keyin bala kótermeuiniz әbden kәdik. Ári boyynyzdaghy bala bes aidan asqan. Demek, ol әjeptәuir adam bolyp qaldy, - degendi ghana aitty. Búl selt etpedi. Sol kezde ghana kekse dәrigerding qabaghyna kirbing úyalaghanday boldy.

«Qúday-au, әiel atauly boyyna bitken balamen alysatynday qanday zamangha tap keldik? Aqyrzaman degen súmdyghyng osy bolyp jýrmesin. Adamdy biz aqyl iyesi deymiz-au. Al odan basqa birden-bir maqúlyqtyng oiyna óz úrpaghyna ózi qol kóteru kirip te shyqpaydy. Óitken adamy aqylyndy tap..! Anasynyng qúrsaghyndaghy perishtege qol kóterip, ony jantәsilim qylyp, obalyna qalyp dәriger atanyp jýrgenshe eki qolyndy tóbene qoyyp tentirep ketkening jón shyghar...» Hirurg-giynekologtyng oiyn medbiyke qyzdyn, - Aqjan Tólegenúly, bәri dayyn, - degen dausy búzdy. Múnan әri sezimge erik beruge haqy da, uaqyty da joq dәriger tez boyyn jiyp, kәsiby mindetin atqaru ýshin jasandy týsik (abort) jasaytyn bólmege qaray asyghys ayanday jóneldi. Óitkeni dәlizde óz kezekterin kýtip, óz sәbiylerine ózderi ýkim shygharyp, olargha jazyqsyzdan-jazyqsyz ólim jazasyn kesken әiel atyn jamylghan әli ýsh-tórt pәtshaghar otyr edi.

...Anasynyng jatyryna, ózining jyly úyasyna dәrigerding suyq qúral-saymany engennen-aq bayghús bala janyn qoyargha jer tappady. Áldebir súmdyqty sezgendey jýzin әlemtapyraq ýrey biylep, tónip kele jatqan tajaldan qayda tyghylaryn bilmey, anasynyng aghzasymen jalghasyp jatqan kindigin ýzip jibere jazdap sharq úrdy. Jany týrshikkeni sonshalyq, tiytimdey jýregi keudesin jaryp jiberuge shaq qalyp, atqaqtay jóneldi. Jyp-jyly, júp-júmsaq sәby tәnine alghash iskek temir tiyip, janyn kózine kórsetip býrip ala jónelgende ol bar dausymen shynghyrmaqqa niyettenip, oimaqtay auzyn  barynsha ashty.  Onysynan   týk ónbedi.  Qansha  jantalassa da, ýni  shyqpady.  Ýni shyqqan kýnde de   onyn  jaghdayyna  qarap,  janyn  týsinetin  pendenin  tabyluy  ekitalay-au. Anasynyn  úigharymy  әlgindey bolghasyn,  basqa  kimnen ne ýmit ne qayyr?!?

Sóitip, jaratqannyng jazuy, jaratylystyng zany boyynsha  әlemning jaryghyn   syilar  anasynyng jatyry kóp keshikpey  onyng kórine ainaldy. Áueli әlgi   múzday  temirli sumandaghan  suyq qol sәby jýzip jýrip  damityn sharanany jardy.  Sosyn  beyshara balanyn  janyn   kózine kórsetip, kindigin ýzdi. Sonan son  beykýnә  bóbektin  bylq-sylq  etken  shala-jansar  denesin   jatyrda  jatqan qalpy   qolyn qol,  bútyn bút qylyp  bólshektep, syrtqa shygharyp, stol ýstine  qoya bastady. Búlay isteu dәriger ýshin  jasandy týsiktin  tolyq, yaky “sapaly” jasalghandyghyna  kóz jetkizu  ýshin  qajet-ti. Eng sonynda  anasynyn  jatyrynda  qalghan nәrestenin  basyn dәriger   qolyndaghy  saymanymen әkesinin   qúny ketkendey   ayausyz ezip,  armansyz myjghylap, ony da bólek-bólek qylyp alyp shyqty....

Albyrttyqqa  boy aldyryp, jasandy  týsik  jasatudyng qanday qasiret  ekendigin  elep-ekshep ýlgermegen jas kelinshektin  aqyly bolar  is bolyp, boyauy singesin bir-aq kirdi. Túla boyy túnghyshymnyng eng bolmasa, jynysyn  bilip qalayyn dep kóz audarghanda, stol ýstindegi  súmdyqty   kórip  onyng esi auyp ketti...

Aghyl-tegil jylap, keshirim súrap, ayaghyna jyghylghanymen Hasen múny keshirmedi. Keshire almady. Aqyry ajyrasyp tyndy. Hasennen keyin Jarqynay taghy eki mәrte túrmysqa shyqty. Biraq bәribir ol әiel retinde bir shanyraqtyng shamshyraghy bolyp opa tappady. Bala kótermegesin әlgi azamattar da múny qoya berdi.

...Kezinde boyyna bitken túla boyy túnghyshyn qúrbandyqqa shalyp, qorghamaq bolghan dissertasiyasy әldeqashan әdirem qalghan Jarqynaydyng qazirgi hali tym ayanyshty. Taghdyrdyng әlgindey syn-soqpaghyn kótere almaghan ol aqyr ayaghynda jýike auruyna shaldyghyp, jyndyhanadan bir-aq shyqty. Eger siz әldeqalay әldebir jyndyhananyng sharbaghynan bir sausaghyn jazyp, bir sausaghyn býgip ózimen-ózi, - Úl ma, qyz ba? Úl ma, qyz ba? - dep tynymsyz kýbirlep otyrghan kisi keyipti keyuanany kórseniz, sol dep oilanyz. Júrt  «Jarqynaydy sәbiy-perishtening kiyesi úrdy» desedi...

Abai.kz