Qazirgi uaqytta jyljymaytyn mýlikti jalgha beru lauazymdy jәne jeke túlghalar ghana emes, kәsipkerlikting barlyq subiektileri ýshin kýnkóristik tabystyng kózi  bolyp otyrghany jasyryn emes. Onyng ishinde jeke menshik jer uchaskesinde ornalasqan túrghyn ýiler men kóp qabatty ýilerdegi pәterlerdi jәne jataqhanalardaghy bólmelerdi jalgha beru keng óris alghan. Sebebi, memlekettik qyzmet pen budjettik mekemeler, sauda-sattyq ortalyqtary, sonday-aq qajetti júmys kýshin talap etetin tiyisti oryndar qalalyq jerlerde kóp shoghyrlanghandyqtan, jaldamaly baspanalargha degen súranystar da úlghaya týsude.

Mysaly, Almaty qalasynda jalgha beriletin jyljymaytyn mýlikterding baghasy onyng ornalasqan audanyna baylanysty. Yaghni, sauda-sattyqqa negizdelgen infraqúrylym qay jerde jaqsy damyghan bolsa, sol jerlerde súranys ta kóp. Sondyqtan da qazirgi uaqytta bazarlar men iri sauda oryndary ornalasqan jerlerge  jataqhana tektes baspanalar da kóptep boy kótere bastady. Barlyghy da jalgha beru tәsilimen júmys isteydi.  

Alayda, jalgha berilip jatqan  jyljymaytyn mýlikterding (túrghyn ýi, pәter, dýken, súlulyq salony, ofiys, dýngirshek, t.b.) barlyghy zang jýzinde jýzege asyrylyp jatyr ma? Áriyne, joq. Óitkeni, memlekettik kiris organdary qyzmetkerleri tarapynan jýrgizilgen reyd sharalary osyny bayqatyp otyr. Jyljymaytyn mýlikterdi jalgha berushilerding kóbisi zandy týrde salyq organdarynda tirkelmey, jasyryn әreket etuge tyrysady. Tipti, keybir jeke túlghalar ol ýshin zang aldynda jauap beruge tura keletinin de bilmeydi. Osy orayda, jyljymaytyn mýlikterdi jalgha beru tәrtibi qalay? Qanday jenildikter bar? Ol ýshin zang jolymen qanday jauapkershilik qarastyrylghan? Soghan jauap bereyik.

Birinshi, salyq organynda tirkelu nemese tirkelmey-aq kәsipti jalghastyru tәrtibi qalay, soghan toqtalayyq. Atap aitsaq, jeke kәsipker retinde tirkeludi dúrys dep tapqan subiektini esepke qoi Salyq kodeksining 565 babynyng talaptary negizinde jýzege asyrylady. Sonymen qatar, jeke kәsipker retinde esepke qoyylghannan keyin subiekt Salyq kodeksining 426 babynyng talaby boyynsha ózine ynghayly salyqtyq rejimdi tandaydy. Birinshisi – patent negizinde júmys isteytin arnayy salyqtyq rejiym, ekinshisi – jenildendirilgen deklarasiya negizindegi arnayy rejiym. Osy orayda, subiekt patentpen júmys isteu rejiymin tandaghan jaghdayda, kassalyq apparat qoy mindetti emes. Al endi jenildendirilgen deklarasiyamen júmys istegen jaghdayda, kassalyq apparat qoy jәne tútynushygha chek berumen júmys isteu mindetti. Sondyqtan da jeke kәsipkerlerding eki rejimdegi júmys ereksheligine qaray, olardyng salyq tóleu tәrtibinde de ózgeshelikter bar. Mysaly, jenildetilgen deklarasiyamen júmys istegen jeke kәsipker tóleytin salyqtyng kólemi tapqan tabystyng 3 payyzyn, patent rejiymimen júmys istegen jaghdayda 2 payyzyn tóleydi.

Jeke kәsipker retinde tirkelgen kezde esepke alu tәrtibi de jenildendirilgen. Atalmysh tәrtip Kәsipkerlik kodeksting «Jeke kәsipkerlerdi memlekettik tirkeu tәrtibi» turaly 36 babymen retteledi. Tirkeu merzimi tiyisti qújattardy ótkizgennen keyin bir júmys kýnining ishinde bitui tiyis. Tiyisti qújattar tizim tómendegidey: uәkiletti organ bekitken belgilengen ýlgidegi salyqtyq ótinish, jeke kәsipkerding túratyn jerin anyqtaytyn qújat (meken-jaylyq anyqtama). Al endi salyqtyq ótinishti  elektrondyq ýlgide «elektrondyq ýkimet» veb-portaly arqyly jibergen jaghdayda, túrghylyqty jerdi kuәlandyratyn meken-jaylyq anyqtama qajet emes. Basqaday qújattardy talap etuge tyiym salynady.

Osy orayda, salyq organdarynda jeke kәsipker retinde tirkelmey, yaghni, salyq agenti bolmay-aq, jeke túlgha retinde de jyljymaytyn mýlikti jalgha berumen ainalysugha bolatynyna erekshe toqtalyp ótkenim jón bolar. Sebebi, kóp adamdardyng Qazaqstan Respublikasynyng Salyq kodeksi men Kәsipkerlik kodeksine ondy ózgerister engizilip, salyq tóleushi subiektilerge jasalyp otyrghan ontayly jaghdaylardan habarlary az. Mysaly, Qazaqstan Respublikasy Kәsipkerlik kodeksining 35 babynyng 3 tarmaghynyng 2 tarmaqshasy talaptary negizinde jeke túlgha túraqty týrde  enbek kýshin paydalanbaghan jaghdayda, jeke  tabys boyynsha salyq organynda tirkeluge mindetti emes. Sonymen qatar búl talap Salyq kodeksining 180 babynyng 1 tarmaghynyng 3 tarmaqshasymen de rettelgen. Búnday jaghdayda jeke kәsipker retinde tirkelmegendikten, jeke tabys salyghynan týsetin jalpy paydanyng 10 payyzyn tóleuge tura keledi. Salyq organyna jeke tabys salyghy boyynsha № 240 nysandaghy tiyisti deklarasiyany ótkizgennen keyin on kýn merzimnen keshiktirilmey tiyisti salyq tólenui mindetti. Deklarasiyany tapsyru uaqyty kelesi jyldyng 31 nauryzynan keshiktirilmeui tiyis.

Taghy da bir aita ketetin jaghday – jeke túlghalardyng jyljymaytyn mýlikti zandy túlghalar men jeke kәsipkerlerge jalgha bergen jaghdayda, jalgha berilgen jyljymaytyn mýlikten týsken payda jeke túlghanyng salyq agentinen týsken paydasy bolyp esepteledi de, jeke tabys salyghy retinde tólem týrimen salyq tóleuge jatady. Búghan qosa, tólem negizinde salyqty salu, ústau jәne audaru mindettemeleri zandy túlgha men jeke kәsipkerge jýkteledi.    

Mine, jyljymaytyn mýlikterdi jalgha beru mәselesindegi biraz týitkilderdi tilge tiyek ettik. Endi salyq organynda belgilengen tәrtippen tirkelmey, jyljymaytyn mýlkin zangha qayshy әreketter arqyly jalgha berip jýrgen lauazymdy jәne jeke túlghalargha, sonday-aq kәsipkerlikting kishi, orta jәne iri subiektilerine qanday shara qoldanylady, soghan toqtalayyn. Atap aitsaq, jyljymaytyn mýlikti jalgha berudegi qúqyq búzushylyqtar anyqtalghan jaghdayda, qúqyq tәrtibin búzudyng búl týri Qazaqstan Respublikasy Ákimshilik-qúqyq tәrtibin búzushylyq turaly kodeksining  463 babynyng 1 tarmaghy (Tiyisti tirkeusiz, rúqsatsyz nemese habarlama jibermey kәsipkerlik nemese ózge de qyzmetpen ainalysu, sonday-aq әreketterdi (operasiyalardy)jýzege asyru) negizinde qaralady. Mysaly, subiekt birinshi mәrte salyq organynda tirkelmey, salyq tóleuden jasyryn әreket etetin bolsa, oghan Ákimshilik qúqyq tәrtibin búzushylyq turaly kodeksting atalmysh babynyng talaptary negizinde hattama tolytyrylyp, «eskertu» jasalady. Búl talap oryndalmay, bir jyldyng ishinde taghy da qaytalanatyn bolsa, jeke túlghalargha – 15, lauazymdy túlghalar men kishi kәsipkerlik subiektilerine – 25, orta kәsipkerlik subiektilerine – 40, iri kәsipkerlik subiektilerine 150 ailyq eseptik kórsetkish (bir ailyq eseptik kórsetkish mólsheri  2121 tenge) kóleminde aiyppúl salynady. Al egerde búl qúqyq búzushylyq bir jyldyng ishinde taghy da qaytalanatyn bolsa, kәsipkerlikting iri subiektisine 500 ailyq eseptik kórsetkish kóleminde, qalghan subiektilerge salynatyn aiyppúl mólsheri eki esege kóbeyedi. Sonymen qatar, jyljymaytyn mýlikti jasyryn týrde jalgha beru memlekettik qyzmette isteytin lauazymdy túlghalar tarapynan oryn alatyn bolsa, memlekettik qyzmet subiektisine  qoldanylatyn jaza tym auyr. Búnday jaghdayda memlekettik qyzmetkerding tәrtiptik jauapkershiligi «Memlekettik qyzmet turaly» jәne «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres" Zandarynyng talaptary túrghysynan qaralady.                                                                                                                      

Beken Núrahmetov, Almaty qalalyq memlekettik kirister departamenti týsindiru júmystary basqarmasynyng bólim basshysy

Abai.kz