Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 8316 0 pikir 9 Aqpan, 2016 saghat 13:33

MÚQAGhALY HÁM MOSART (foto/viydeo)

 

Býgin, aqyn Múqaghaly Maqataevtyng tughan kýni. Qazaq ishinde júldyzy joghary, halyqtyq poeziyanyng eng kórnekti ókili. Aqyn ólenderi shynaylyghymen, ómirdi , taghdyr jolyndaghy adam boyyndaghy qat-qabat sezimderdi boyamasyz, dәl jetkizedi. Ólenderining osynday ómirshendigi aqyn shygharmalaryn әr adamnyng ainymas serigine, dosyna, syrlasyna, múndasyna ainaldyrdy. Ár qazaq oqyrmany tirshilikting týrli kezenderinde aunaghan kónil tolqynyn Múqaghaly ólenderimen óredi.  Osylaysha, Maqataev jyrlary býtin últ janynyng poeziyalyq qabatyna ainaldy.

Aqyn óz zamanyna, óz uaqytyna baghynyshty ómir sýrgenimen, onyng jyr múrasy bizding týsinigimizdegi uaqyttyng tejemeli kýshin búzyp, uaqyt biyligi jýrmeytin kenistikke kóterilgen. Qazaq poeziyasynda shygharmalary múnday kenistikke shyqqan aqyndar az. Sonyng biri – M.Maqataev.

Tómende aqyn shygharmashylyghyndaghy eng shoqtyqty jyrlarynyng biri – «Mosart. Jan azasyn» jariyalap otyrmyz!

Keshegi, býgingi jәne bolashaqtaghy Múqaghaly oqyrmandaryna aqynnyng tughan kýni qútty bolsyn!

Abai.kz

 

Múqaghaly Maqataev. Mosart. «Jan azasy»

 

(R e k v y e m)

Bireu keldi de, qara kiyimge oranghan.

-Janaza kýiin jazshy bir, Mosart! -

Joghalghan...

Álde bir eles...

Álde bir adam bolar ma?!

Aza tútqan,

Bir jaqyny joghalghan?!

An-tang Mosart,

Bar júmysyn dogharghan.

Aty men jónin bileyin dep artynan,

Ile shyqqan-dy.

Aula aldynda sәl túrghan.

Aty-jóni, kim ekeni belgisiz,

Qara kiyim ghayyp bopty antúrghan.

Janaza kýiin jazshy bir, Mosart!

Azaly ýn...

Janaza kýii elitti onyng nazaryn.

Búl ómirding tozaghy menen mazaghyn,

Tәrik etsin bir.

Jazamyn ony, jazamyn!

Ónim be әlde,

Týsim be әlde?..

Tәnirim!

Royalidyng jәilap basyp bir kórdi tamyryn.

Hosh bol endi, hosh bol, hosh bol, bauyrym!

Degendeyin kýrsinip aldy auyr ýn.

-Hosh bol, Mosart!

Degendey me jýregi?!

Sәl kidirip, quang tartty ireni.

-Janaza kýiin jazshy bir, Mosart! -

Yapyr-au,

Perishte me әlde, peri me әlde, kim edi?!..

Kýy pernesin taghy da kelip bir basty.

Kýnirenip baryp, bir ýnmen bir ýn múndasty.

Ómirdi mynau azaly, auyr ýn basty,

Kýizelip, jәilap, ómir men ólim syrlasty.

 

I.TABYT YHI

Men seni sýigem

Janymmen sýigem, Jaryq Kýn!

Jatsam da sýiem túnghiyghynda tamúqtyn.

Aq sәuleng sening aimalap meni,

Jaryq Kýn,

Túrghan da bolar ýstinde mynau tabyttyn.

Gharyshtan qúighan ghalamgha ortaq shuaghyn,

Sezgemin, bilgem,

Men ýshin bir kýn tynaryn.

Tastama meni,

Tastama meni, Shyraghym!

Shuaghyng týssin,

Shóp bolyp, meyli, shyghamyn.

Qomaghay kónil qúmartyp ótken әr nege.

Tirlikte sonau týskemin talay әurege.

Keshken ómir de,

Kórgen baqyt ta, barlyghy,

Jetpeydi eken ghoy,

Bir kýndik sening sәulene.

Bir kýndik sәule...

Bir kýndik jaryq mekenim!

Mәngilik týnek — qapasqa qalay ketemin.

Kelmeydi-au tilim...

Ólgennen súra der edim,

Tiri jandargha,

Ómir degenning ne ekenin.

Ómir degenge,

Tirlikte, sirә, jeter me oi.

Jaryq sәuleden basqanyng bәri beker ghoy.

Beker ghoy bәri,

Beker ghoy bәri — bóten ghoy,

Ómir degening — bir kýndik Sәule eken ghoy!..

Tamshyday ghana, núryna mine, zaryqtym.

Ómir osy eken, syryna mine, qanyqtym.

Jasa sen Mәngi!

Jasa sen Mәngi!

Jaryq Kýn!

...Tabytpyn, tabytpyn, tabytpyn...

 

2. HALYQ ÝNI

Ajaldyng ayaz, boran, týni ótkende,

Kóktem kep, jer betine, gýl ekkende,

Qyzghaldaq qara jerdi jaryp shyghyp,

Qadalar keudelerge, jýrekterge.

Aspanda alapat kýsh dýr etkende,

Kók pen jer titirkenip, dir etkende,

Qaq bólip, qara búltty qaqyratyp,

Úshqynyng túrar sening týnekterde.

Bolashaq dýniyege shyr etkende,

Bir úrpaq, bir úrpaqqa ilekkende,

Aspaly kópir bolyp kalarsyng sen,

Jalghaytyn jýrekterdi jýrekterge.

Biz senimen,

Sen bizben qanattandyn.

Qanattanyp, halqyna nәr aqtardyn.

Sening kóshing toqtamas jer betinde,

 

Ólmes mәngi sapargha jana attadyn.

Áriyne, suyq qayghy, suyq qayghy.

Kónilin halqyng biraq suytpaydy.

Egerde halyq ózin úmytpasa,

Batyl bol, halqyng seni úmytpaydy!

Qayyrymsyz qazagha eling bas úrmaydy,

Saghan degen saghynysh basylmaydy.

Tabytyndy jasyrsa, jer jasyrar,

Al uaqyt, ózindi jasyrmaydy!

 

3. JESIRLER ÝNI

Jalghanda — jalghan.

Jalghanda,

Jesirden múnlyq jan bar ma?

Jalghanda, jalghyz qalghanda,

Ádira qalghan armangha,

Arasha týser jan bar ma?

Jalghanda — jalghan,

Jalghanda,

Qanyrap bәri qalghan ba?

Jete almay alghy tandargha,

Kettin-au, bozdaq, armanda.

Arada jýrgen asyldy,

Aldy da ajal, jasyrdy.

Opty da, jútty qara jer,

Atylghan kókten jasyndy.

Panasyz qalghan jesirden,

Birjola ýmit kesilgen.

Jarqyrap janghan shyraqty,

Soqqan da dauyl óshirgen.

Seni de jútqan kóne jer,

San ret әli kógerer.

Saltanatqa әli bólener,

Biraq ta maghan ne berer?

Tóger de múnyn, jóneler,

Kózimnen jasym sebeler.

Tas bauyr tabyt tas qylyp,

Meni de bir kýn shegeler.

Sen sýigen orman, kólderge

Jyl sayyn qústar kelgende,

Kókjiyek, sonau belderden,

Saghynysh-saghym kórgende,

Zaryghar saghan sher-keude,

Saghynar jýrek-shermende.

Tózermin qalay múnyna,

Jeter kim sening qúnyna?

He istermin ajal úrygha?!

Shomylyp kózding suyna,

Ózing joq qanyq syryma,

Ótermin jasyp, búghyna.

Qashannan jerik qara jer,

Jesirding qayghy-múnyna.

Qorshaghan túman jan-jaghym,

Kelmeske, qúsym, samghadyn.

Hosh endi!

Ýzilgen mening armanym,

Hosh bol, Ardaghym!..

 

4. JETIMDER ÝNI

Bizder -

Jetimdermiz,

Jetimdermiz.

Aqpannyn,

Ayaz qardyng ótindemiz.

Myna sarang ómirden saugha súrap,

Tirshilikting mazasyn ketirgemiz.

Bizder — jetimdermiz!

Bizder — jetimdermiz!

Dop qylyp jerding sharyn ótudemiz.

Bostan-bosqa ólmeymiz,

Ókinbeniz.

Jekirmeniz,

Bizderge jekirmeniz,

Jekirmeniz!

Bosaghasyn panalap talaylardyn,

Talaylardyng basynan sekirgemiz.

Sebebi, jetimdermiz!

Ókinbeniz, bizderge jekirmeniz.

Bizder — jetimdermiz!!!

Ómirge kelu de egiz, ketu de egiz.

 

Sýrensiz ótude jaz, ótude kýz.

Jalghanda ólim bar da — jetimder bar

Sondyqtan mәngilikke bekingemiz.

Bizder — jetimdermiz!

Úrylar da emespiz, qarylar da!

Qarghys tanba bizderden arylar ma?!

Jylynamyz bir auyz jaqsy sózge,

Qarghys ayaz bizderdi qaryghanda.

Jasamaymyz qiyanat jany bargha.

Jany bar jan, biraq ta tabylar da?

Jetim kónil jaqsygha jaryghan ba?!

Bizder — jetimdermiz!

Jetimdermiz!

Jetim bolyp jýrip-aq jetilgemiz:

Dóngelek jerding sharyn dopsha quyp,

Mazasyn tirshilikting ketirgemiz.

Tirshilikte bireuin.bireu kýnder,

Bizge jat — óli kimder,

Tiri kimder...

Jiylyp, Jer sharynyng jetimderi,

Aldynda Aqiqattyng biriginder!

 

5. BESIK JYRY

Áldiy,

Áldiy,

Aq balam,

Úiyqtay ghoy, úiyqta,

Jat, balam,

Mәngilik seni terbeuge,

Mәngilik besik saqtagham.

Kýnder de múnda joq, balam,

Tandar da múnda atpaghan.

Týsirip sәule týnekke,

Jat, balam,

Áldi, aq balam.

Cop da joq múnda, baq ta joq,

Ataq ta, qúrmet, danq ta joq.

Jetpeydi múnda ósek te,

Jetpeydi saghan atqan oq.

Áldi, әldi, aq balam,

Mәngilik tynysh jat, balam.

Joq mýnda kýres, ereges,

Kýnshildik, qulyq, tóbeles.

Ózindey múnda — kóp eles,

Aq balam, jalghyz sen emes.

Úiyqtay ghoy, balam, shoshynba.

Bauyryn, jaryn, dosyng da,

Andyghan jauyn, qasyng da,

Toghysar bәri osynda.

Úiyqtay ghoy balam, shoshynba.

Shulama, orman, keng dala,

Balamnyng alma mazasyn!

Terbetip túram men ghana,

Mәngilik jannyng azasyn.

Áldiy,

Áldiy,

Aq pende,

Tynyshtyq tauyp, jat mende.

Ómirdi qanday syilasan,

Ólimdi sonday jat kórme!

Bauryma mәngi saqtaghan,

Áldiy,

Áldiy,

Aq balam...

Áldiy...

Áldiy...

Áldi-ay!..


;list" type="application/x-shockwave-flash">;list" />;list" />

 




0 pikir