ShAL
Ótkende auyl әkimining halyqqa esep beru jinalysyna bardym. Obaly, kәne, әkim bardy – bar, joqty – joq dep esebin berip jatty. Ákimning ózi de alpysty alqymdap qalghan adam eken. Al, әkimning qasynda bir aqsaqal otyrdy. Esep ayaqtalghan son, súraq-jauapqa kóshti. Júrt mazalaghan saualdardy qoyyp jatyr. Orta tústan bir qartang adam túryp, «Auylda meshit joq. Meshit salugha qaraylassandar» dedi. Ákim: «Mektep, balabaqsha deseniz bir jón. Meshit mәselesi bizding qúziretimizge kirmeydi. Eger auyl bolyp jinalyp, salamyz desenizder, qarsylyghymyz joq» dedi. Meshit mәselesi osymen tәmәm boldy. Aragha biraz uaqyt salyp, әlgi qart taghy bir súraq qoydy. Dәl osy kezde әkimning ong jaghynda otyrghan aqsaqalgha til bitti: «Áy, sen qayta-qayta ne boldy, aityp, týsindirip jatyr ghoy» dep qolyn sermep, qabaghyt shytty. Osy kezde baryp, búl kisining aqsaqal emes, shal ekenin týsindim. Jinalys sonynda bú kisi sóz alyp, әkimning júmysyn maqtap, elding tynyshtyghyn, Preziydenting amandyghyn tilep, júrtqa biraz «aqyl» aityp, «jón» siltep, qazirgidey «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamanda» ómir sýrip jatqan baqytty el ekenimizdi esimizge salyp baryp, әreng toqtady. Qol siltesi, oty azayghan biraq jybyrlaghandy qalt jibermeytin shegir kózi zaldyng ishin sýze qarap, qarsy shyqsang aidatyp jiberetindey kórindi. Osylaysha, tórde, әkimning qasynda otyrghanyna qarap, aqsaqal degen kisimiz shal bolyp shyqty. Búl – bir auyldyng ghana shaly.
Al, býkil elde osynday, biylikting qolshoqparyna ainalghan, kәri qoydyng jasynday ghana qalghan ómiri júmsalumen ótip jatqan qanshama shal bar. Olar – aqsaqaldyqty emes, shal boludy qalady. Tandaulary – osy.
Áneugýni ýlken bir jiynda bir shal bir shaldy terennen tolghap, qiynnan qiystyryp, tilimen keste tigip maqtap jatqanyn jәne kórdim. Televizordy qossan, esep berip jatqan әkimderding qasynda bir shal otyrady. Ol shaldyng ne ýshin otyratynyn endi bildik qoy...
Sodan shaldardy týsinuge tyrysyp, miyma shaqtap oilandym. Ári oilandym, beri oilandym. Maghan salsanyz, búl shaldar – armany úrlanghan úrpaqtar. Óitkeni, sovet ókimeti túsynda týrli salada qyzmette otyrghan búl buyn ýshin mәnsaptyn, ómirding kókjiyegi endi ashylyp, jergilikti jәne ortalyq biylikpen qalay sóilesip, qalay júmys isteu kerektigin mengergen shaqta Qúdayday kórip, kózsiz sengen sovet ókimetining tuy jyghylyp, qorghan bolghan partiya qúlady. Partiyamen birge arman-maqsat, ómirlik múrat, mәnsap, josparlar bәri-bәri qúrdymgha ketti. Sodan ghoy, Qazaqstan memlekettik Tәuelsizdigin jariyalaghan kezde múnyng bәri óni ekenine kózi jetip, qabaqtarynan qar jauyp, qyrly stakanmen toltyra tartyp jiberip, tas býrkenip jatyp qalghandary...
Biraq, uaqyt óte kele búl buyn sovettik әdis-tәsil qoghamdyq-sayasy jýiede әli de saltanat qúryp túrghanyn týsindi. Týsindi de bayaghy jetik mengergen ailalaryna saldy. Ol – biylikke әli de bolsa, ózining júmsalugha jaraytynyn kórsetu. Kórdi. Jaratty. Sodan beri, mine, qanattaryn kenge jayyp, el aumaghyn alyp jatyr. Bir qyzyghy (negizi qyzyq týk te emes), shaldardyng ailasy júqpaly. Olay deytinimiz, búl dert asqynghanymen qoymay, jyl ótken sayyn jasaryp keledi. Ýlken jinalystardan osyny bayqaugha bolady. Sóitsek, búl jas shaldardyng da kózdegenderi bar eken. Ol da sol – biylikting iyleuine týsu, júmsauyna jýru. Joldary bolyp, deputat, lauazymdy (aymaqtyq dәrejede bolsyn) memlekettik qyzmetker bolghandary da bar. Bolmay qalghandary bayaghy partiyanyn, әldebir ministrlik, memlekettik mekemening atynan júmsalyp jýrgenderine әzirshe tәuba deydi. Al, negizgi maqsat – anau jaqta, bilip otyrsyz...
Múnday júmsalugha iykemdi, kerek kezinde elding pikirin qaqpaqyldap, óre týregelip, pikir, kózqaras, tandau bostandyghyn túnshyqtyruda, azamattardy adastyruda, júrtty әri-sәri etip, ekiúday oidyng qúshaghynda qaldyruda biylik ýshin qúral bolyp otyrghan jas shaldardyng bir toby әleumettik jelilerde de órip jýredi. Búl – biz aityp otyrghan qoghamdaghy «shal» dertining jas әri jana formagha ótken týri.
Barlyghyna ortaq bir belgileri de bar: biylikke, onyng týrli salada jýrgizip jatqan әleumettik-ekonomikalyq, ishki-syrtqy sayasatyna óz pikirinizdi aita bastasanyz birden shabuylgha tap bolasyz. Múny bir deniz. Ekinshi, shaldar (jasy da, kәrisi de) ózderin biylikshil emes, memleketshil, halyqshyl etip kórsetedi jәne ózderi soghan senedi. Ýshinshiden, óz oiyn ashyq aityp, batyldyq kórsetkender әrkez búlardyng nazarynda әri tiziminde.
Aytpaqshy, shal derti úlshylmyz dep úrandatyp jýretin qoghamdyq úiymdarda da bar. Ózgesheligi – pikir aitu, tandau jasau bar. Demokratiyany kórmesenizde, sezinesiz...
Osynday shal qaptaghan zamandy jyldyng tórt mezgilinen kóktemdi alyp tastaghanday beynelep aitugha bolady. Kóktemsiz elding bolashaghy kýzdey kýngirt...
Solay, aqsaqalym!..
P.S.
Qaybir jyly Jonghar Alatauyndaghy Salqynbel jaylauynda boldym. Aqsu ózenin boylap, tau-tasty aralap, túnghan tabighatqa meyir qandyrdyq. Sol saparda Sayynbólek beline shyghyp, attan týsip, damyldap otyrghanymyzda neshe jylghy eski shóp úiygha basyp, jana shópti kóktetpey tastaghanyn kórdik. Sol eldin, jer tanityn azamaty: «Mal ayaghy tiymegen son, quraghan eski shóp jinalyp, tútasyp, kókting buynyn baylap, tynystatpay, boy týzetip, jayqaltyp kóktetpey túr. «El qonbaghan bel jetim» degen osy», dep kýrsinip, Altyn shanyraq tauyna tesile qarap, oigha shomyp otyryp qalyp edi. Álde jerdi ayady ma, әlde jerine úqsas taghdyr keship jatqan eldi ayady ma?..
Núra Matay
Abai.kz