QR Preziydenti pәrmen berip, elimizdegi biylik basyndaghy bas partiyany qosqanda bes partiya kezekten tys siezderin ótkizdi. Deputattyq kreslogha «talasatyn» dodagha әr partiya óz kandidattaryn úsyndy. Jasy bar, kәrisi bar, әnshisi bar,sportshylary bar taghy-taghy úzyn sonar «spisoktyn» ishinen ilip alar, ileude bireu bar demeseniz, psevdo atauy «qarttar ýii» atanyp ketken besinshi shaqyrylymdaghy mәjilisting teng jarymysy jýr taghy da.

Bas partiya siezinen keyin jornalshylar qauymy, jana parlamentting 60 payyzy jastardan qúraluy mýmkin dep shulasty. Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúlynyng ózi bas bolyp, zeynet jasyna jetken «ata sayasatkerler» jastargha oryn beruin tapsyrghan-tyn.

Jaqynda «365info.kz» portalynda juralist Serik Joldasbaydyng «Mәjilisti qarttar ýiine ainaldyrudyng qajettiligi qansha?» atty maqalasy jaryq kórdi.

Onda, deputattyq dodagha qatysatyn Qazaqstannyng halyqtyq kommunistik partiyasy siezi úsynghan ýmitkerler turaly bajaylaghan.

Qazaqstannyng negizgi zang shygharushy organyndaghy  107 «kreslonyn» keminde onshaqtysynan ýmiti bar Qazaqstannyng halyqtyq kommunistik partiyasy shúghyl týrde siez ótkizdi, «spisok» dayyndady. Mәjilistegi mayly oryngha «qyzyldar» partiyasynan 22 ýmitker úsynyldy.

Avtor Serik Joldasbaydyng jazuynsha, halyqtyq kommunister Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng saylaugha jastardy qatystyru turaly aitqan sózin elemegen.

Partiya jetekshisi Vladislav Kosarev (79) jasy seksenge ayaq basqanyna qaramastan dodagha qatysyp, mәjiliske barugha ýmitti eken.

Sózsiz, QR Konstitusiyasy zang shygharushy organdargha zeynetkerlerding aralasuyna shek qoymaydy. Desek te, el ishinde «Mәjilis – qarttar ýii» atalyp ketuine, Kosarev sekildi aqsaqaldardyng parlamentten der kezinde ketpeui týrtki bolsa kerek-au.

Áp, әlemdik proletariat kósemderining izin jalghaushy partiya sonau – sovettik «gensek» kósemderi dәuirin qayta jalghastyrudy kózdegeni me? IYә, dәl sol – Brejnev, Andropov, Chernenkolar biyligi ýstemdik qúrghan kenes dәuiri, bizding aityp túrghanymyz. Kommunistik partiyanyng tizginin ústaghan sol proletariat kósemderin  túp-tura júmys kabiynetinen – aqtyq sapargha shygharyp salmap pa edi-au.

Alqazaqstandyq sayasatker Erlan Sayyrovtyng pikirinshe,  Vladislav Kosarevting deputattyq mandatqa talasuy – kommunistik eski iydeyanyng sarqynshaghy.

– Dәl osy saylaugha jasy seksenge jetken Vladislav Kosarevting qatysuy, onyng deputattyq mandatqa talasuy mening jogharydaghy sózimning dәleli. Búl qazaqstandyq ortagha jat bolghanymen, sol kommunistik partiya ýshin qalypty qúbylys. Jyldar eskirgen sayyn, kommunistik iydeya ózining manyzdylyghyn joghaltuda. Býgingi kýni ol partiyany tek jastar ghana emes, orta buyn ókilderi de qoldamaytyny týsinikti, - deydi Erlan Sayyrov.

Onyng ýstine, QHKP úsynghan 22 ýmitkerding ishinde ózderin taratudy Elbasynan jylap súraghan besinshi shaqyrylym deputaty bolghan 6 adamnyng familiyasy jýr. Olar, V.Kosarev, J.Ahmetbekov, A.Qonyrov, T.Ómirzaqov, B.Sorokin jәne G.Baymahanovalar mәjiliske qayta barugha niyettenip otyr. Búl tizimdegi Tólesh Kenjin ghana ózining «deputat» degen lauazymyna «eks» qosymshasyn jalghaytyn boldy. Demek, kommunister jana mәjiliske eski qúrammen barudy qalaydy.

– Búl degeniniz kommunizm iydeyasy halyqtyq qoldaugha ie emes degen sóz. Partiya jetekshileri óz qatarlaryna jas buynnyng ókilderin tartugha qansha әrekettengenimen, әzirge kórip otyrghanymyzday, nәtiyjesiz.Ol da ras, qyghan-toqyghan jastar saylau dodasyna kommunistik partiya tuynyng kólenkesinde barudy qalamaydy, – deydi sayasatker Erlan Sayyrov myrza.

Ayta keteyik, kommunistik partiya úsynghan 22 kandidattyng bar bolghany 6-7-sining esimi ghana el qúlaghyna tanys demesiniz, eshkim attaryn estimegender kóp-aq.

Ras, Kommunistik partiya ýmitkerleri ishinen elge tanys taghy bir esim-soydy kórdik. QHKP-nyng ortalyq kommiytetining hatshysy Túrghyn Syzdyqov. Dәl osy Syzdyqov myrza partiya atynan byltyrghy kezekten tys Preziydent saylauyna qatysyp, el tizginin ústaugha ketәri emes ekendigin tanytqan.

Degenmen, Syzdyqov myrzanyng búl jolghy saylauda jeniske jetuge mýmkinshiligi bar. Biraq, memlekettik tilde eki sózing basyn әzer qosyp sóileytin Syzdyqov myrza deputat bola qalghan kýnning ózinde ózgerip keter eshtene joq ekeni ras-au.

Hosh, jana saylanatyn parlamentting tómengi palatasyna jasy seksenge jetken shaldardy qosyp otyrghan jalghyz kommunistik partiya emes.

Dodagha qatysatyn partiyalar bekitken ýmitkerler tizimderinen zeynet jasyndaghy «jastardy» sanamalap kóreyik. Esimderi el-qauymnyng qúlaghyna tanys degen tanymal «familiyalardy» әueli bir aitayyq.

Mysaly, biylik basyndaghy bas partiya ýmitkerlerining ishinde 65 jastaghy Jeksenbay Dýisebaev, 63 jasar Sergey Diyanchenko, 65-tegi Ahmetjan Esimov, 66 jasar Qabibolla Jaqypov, 71 jastaghy Quanysh Súltanov, 67-degi Bahtyqoja Izmúhambetovter bar. Bas partiyanyng bilikti kadrlerining arasynda jasy 60-tyng ainalasyndaghylar kóp-aq, degenmen elimiz egemendigin alghan 25 jylda ýlken sayasattyng týrli «kreslolaryna» otyryp kórgen ýmitkerlerding ornyn almastyrar buynnyng kelgeni jasyryn emes. Demek «Nú Otan» úsynghan kandidattardyng deni «autsayderder» ekeni dausyz. Onsyzda jogharghy biylik jastardan qorqatyny belgili. Al qúramymyzdyng 60 payyzy jastardan qúralghan degen «Núr Otandyqtardyn» aityp otyrghan jastary – el aghasy eludi ensergender bolsa, bәrekeldi demeske sharang qaysy.

Hosh, biyliktegi biznesting partiyasy sanalatyn «Aq Jol» demokratiyalyq partiyasy da 35 adamnan túratyn tizim jariyalady. Áuelden, el ishinde «Aq Jol» partiyasy turaly týrli daqpyrt taraghanymen, búl partiyanyng kandidattaryn eshkim tanymaytyny taghy ras. Ayta keteyik, «Aq joldyqtar» úsynghan tizimnen besinshi shaqyrylymda deputat bolyp ýlgergen  7 adam bar. Úzyn-yrghasy 35 adamnan týzilgen tizimdegi familiyalardyng 24-i jeke kәsipkerler ekeni de jasyryn emes. Demek, «Aq Jol» demokratiyalyq partiyasy da jana parlamentke eski qúrammen attanbaq.

Al ózderin «biylikshil» dep tanystyrghan «Auyl» partiyasy biyl Mәjiliske birinshi mәrte saparlatyp otyr. Búl partiyanyng jetekshisi Ály Bektaev myrzanyng kezinde, «Núr Otan» partiyasynyng әkki saqalarynyng biri bolghandyghy da belgili. «Auyldyqtardyn» tizginshisi Ály Bektaev myrza, kandidattaryna nyq senimdi. Partiya tóraghasynyng aituynsha, ýmitkerlerding 70 payyzy audandar men qalalarda basshylyq qyzmetterde bolghan-mys. Áriyne, esimderin el bilmeytin ýmitkerlerding ýmitteri nede ekeni belgisiz. Degenmen, búl partiya úsynghan tizimde erekshe atay ketetin qos ýmitker bar. Onyng biri QR Últtyq kitaphanasynyng diyrektory – Álibek Asqarov. Ziyaly qauymnyng ókili zang shygharugha aralasatyn bolsa, qúptarlyq is. Ras, kezindegi Fariza, Ábish sekildi parlamentte de sóz úghanar jan tapshy ekenin «Auyl» týsinse kerek dep topshyladyq. Sonymen qatar, sonau alaghay da, búlaghay kezende elimizge oralyp, býginde Qazaqstannyng tolyqqandy azamaty atanghan qandastar ókili – Bahargýl Tólegenqyzy da deputattyqqa dәmeliler kóshinde. Iske sәt deymiz.

Al búl saylaugha qatysu-qatyspauyn songhy sәtterge deyin sheshe almaghan Jalpy últtyq sosial demokratiyalyq partiyasynyng ýmitkerlerining qatarynda zeynetkerler bolmaghanymen, «liydersiz» jýrgen partiyanyng dodada jeniske jetui ekitalay kýdik keltiredi. Búlaysha bajaylauymyzgha bizding eldegi formaldy oppozisiya men qolynda qúzyry joq qogham belsendilerining biylik «ofcharkalarymen» talasugha «shanstarynyn» azdyghy sebep. Onyng ýstine, sosial-demokrattar 2012 jylghy tómengi palata saylauynda tiyisti tiyisti 7 payyz halyq dauysyn jinay almaghan edi. Ol kezde JSDP japy dauysy 1,68 payyzdy qúraghan.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz