Batys baspasózi «Qazaq armany» iydeyasy kóp úzamay qúrdymgha ketui mýmkin degen boljam jasap, qarjylay kómek kimge beriletinin jәne Qazaq handyghy jayly jana tarihy serialdy taldaghan. Búl turaly «Azattyq» radiosyna silteme jasaghan «Dat» gazeti jazady.

Úlybritaniyanyng Economist jurnaly el preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qazaq armany» iydeyasy qúrdymgha ketui mýmkin dep boljaydy. «Juyrda ghana jaghday tym jaqsy siyaqty kóringen – múnay baghasy qymbattap, orta tap kóbeyip kele jatqan, al últ basshysy Núrsúltan Nazarbaev sany 17 milliongha juyq dәn riza halqyn basqaryp otyrghan. Biraq Sovet Odaghy ydyraghannan bergi kezende eshtenege qaramastan Ortalyq Aziya elderi ishindegi eng damyghan memleketke ainalghan Qazaqstannyng qazirgi jaghdayy mәz emes ekeni bayqalady. Nazarbaev myrzanyng «Qazaq armanyna» qatysty bergen uәdeleri júrttyng kóbine qazir әldebir orynsyz әzil siyaqty kórinedi» dep jazady Economist basylymy.

Maqala avtorlary Qazaqstan ekonomikasynyng osaldyghyn «múnaymen tym әuestenumen» baylanystyrady. Múnay baghasynyng arzandauy eksporttan týsetin kiristing qysqaruyna úlasty. Tenge tamyz aiynan beri eki esege juyq qúldyraghannan keyin halyqtyng tabysy kemip, tólem qabilettigi nasharlady. Qazaqstan ekonomikasy 1998 jyldan beri alghash ret qúldyrauy mýmkin. Búl qiyndyqty elding eng iri sauda әriptesteri – Resey men Qytaydyng auyr jaghdayy tipti ushyqtyryp túr.

Qazaqstanda ekonomikany diyversifikasiyalaugha 9 mlrd dollar investisiya bólinip, zeynetaqy men budjet salasy qyzmetkerlerining jalaqysy kóbeyip, al ózge salalarda shyghyn kólemi qysqaryp jatqanyn kórsetken Economist basylymy «biylik yntalandyru men shyghyndy qysqartudy úshtastyru siyaqty oghashtau әdis arqyly qarjy daghdarysyn enseruge tyrysyp jatyr» dep jazady.

Economist basylymynyng pikirinshe, múnyng bәri eldegi sayasy túraqtylyqqa әser etui mýmkin. Sayasy oppozisiyany basyp-janshu әreketterin, el preziydentining múragerin taghayyndaugha dәrmensizdigi men Núrsúltan Nazarbaevtyng «saylauda tәuekel etkisi kelmeytinin» jazghan maqala avtorlarynyng pikirinshe, «ol preziydent saylauy erkin әri әdil ótse de, jenui mýmkin edi». Economist gazeti alda ótetin kezekten tys parlament saylauyna qatysty pikirin «memleket saylaudy qanday sipatta ótkizse de, ekonomikanyng bayaulauyna baylanysty payda bolatyn syzattardy jamap-jasqay almaydy» dep týiindeydi.

Al Financial Times gazetining jazuynsha, múnay baghasynyng toqtausyz arzandauy múnay óndirushi elderdi jedel qarjylay kómek súraugha mәjbýr etui mýmkin. Halyqaralyq valuta qory (HVQ) men Dýniyejýzilik bank ókilderi jaghdaymen tanysu ýshin osy aptada Ázerbayjangha keldi.

Sarapshylar eger Ázerbayjan halyqaralyq qarjy instituttary kómegine jýgingen alghashqy elge ainalsa, kelesi kezek kimdiki ekenin boljaydy. Gazet maqalasynda keltirilgen kandidattar tiziminde Niygeriya, Ekvador, Venesuela, Braziliya, Resey jәne Qazaqstan bar.

«Postsovettik kenistiktegi múnay óndirushi eng iri eki el – Resey men Qazaqstan baghanyng arzandauynan qatty zardap shekti. Eki elding de әzirshe qorghana alatyn buferleri bar. Biraq múnay baghasy osy qarqynmen arzanday berse, ekeuining de jaghdayy qiynday týsui mýmkin. Resey budjet tapshylyghyn jabu ýshin jighan-tergen qoryn 18 aigha juyq merzim ishinde týgesip bitirui mýmkin. Batys elderi salghan sanksiyalardyng kesirinen onyng syrttan qaryz alu mýmkindigi shekteuli» dep jazady Financial Times gazeti.

Jergilikti valuta baghamynyng qúldyrauy Resey siyaqty Qazaqstanda da bank sektory ghana emes, valutamen alghan syrtqy qaryzy kóp iri kompaniyalardy da qarjylay qoldau qajettigi tuuy mýmkin. Biraq maqala avtorlarynyng jazuynsha, reseylik kompaniyalar qazirgi baghamen de tabys tauyp jatsa, qazaqstandyq óndirushilerge «qysym kýsheye bastaghan». Juyrda «QazMúnayGaz barlau jәne óndiru kompaniyasy» shyghynsyz júmys isteui ýshin múnaydyng bir barreli 65 dollar boluy tiyis eken dep habarlanghan. Al búl kezde múnay baghasy osy múnay kompaniyasyndaghy múnay óndiruding ózindik qúnyn jabatyn eng tómengi shekpen salystyrghanda eki esedey qúldyraghan.

Úlybritaniyanyng Guardian gazeti rejisser Rýstem Ábdireshev týsirip jatqan Qazaq handyghy turaly tarihy serialgha maqala arnapty. Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan tarihy serial 1465 jyly Kerey men Jәnibekting Ontýstik Qazaqstan territoriyasynda jana memleket qúrghany jayly bayandaydy.

Resey Qyrymdy anneksiyalap alghan son, kóp uaqyt ótpey, «Qazaq memlekettiligining negizi nebәri 20 jyl búryn ghana qúrylghan» dep mәlimdegen Vladimir Putinning sózinen keyin Qazaqstanda memleket tarihyna qalyng kópshilik nazar audara bastady. «Putinning әlgi sózinen keyin memleket negizin qúrudy [mereytoydy] merekeleuge qatysty ile-shala jariyalanghan is-sharalar Qazaqstan ýshin últtyq qúrylystaghy jattyghugha ainaldy» dep jazady Guardian gazeti.

«Kóshpendiler» men «Jaujýrek myng bala» filimderi siyaqty Qazaqstandy halyqaralyq arenagha sypayy jolmen tanytyp, oidan qiystyrylghan Qazaqstandy mazaqqa ainaldyrghan gollivudtyq Borattan ese qaytarugha kómekteser degen ýmitpen serialdy birneshe tilge audaru josparlanghan» dep jazady Guardian.

Anna KLEVSOVA,

Abai.kz