Revolusiyagha deyingi jyldary Peterborda Karl Bulla (1853-1929) degen fotograf ótken. Ony orystar «reseylik fotoreportajdyng atasy» sanaydy. 1875 jyly Peterbordan ózining jeke fotoateliesin ashqan. 1897 jyldan bastap týsirgen suretteri ataqty «Niva» jurnalyna jariyalanghan.

Karl Bulla kóbine bal keshterin, sherulerdi, memleket qayratkerlerining resmy kezdesulerin, ghimarattardyng ashylu saltanattaryn, sporttyq jarystardy, belgili adamdardyng mereytoylary men jerleu rәsimderin týsirgen. Odan bólek talay tarihy túlghany suretke tartty. Sonyng ishinde ataqty suretshi Iliya Repinnin, orys aqyny Korney Chukovskiydin, súnghyla jazushy Lev Tolstoydyng suretterin tarihta qaldyrdy.

(1 suret) Karl Bulla

Bulla bizding qaymaqtarymyzdy da obektiyvinen tys qaldyrghan joq.

Ataqty paluanymyz Qajymúqan Múnaytpasúlyn, Alashorda ýkimetining tóraghasy Álihan Bókeyhannyn, basqa da últymyzdyng úly túlghalaryn fotogha tartty. Fotograf Qajymúqannyng suretin 1912 jyly týsirgen. Osy jyly Peterborda klassikalyq kýresten (býgingi grek-rim kýresi) halyqaralyq chempionat ótken. Chempionatqa әlemning sol kezdegi eng myqtylary qatysqan. Mine, sol chempionat qarsanynda Karl Bulla paluandardy ózining Peterbordaghy fotoateliesine shaqyryp, jeke-jeke suretke týsirgen. Búl suretter kezinde «Russkie bogatyriy» degen atpen fotoreportaj bolyp jariyalanghan.

(2 suret) Jas Qajymúqan. 1912 jyl, Peterbor, K.Bulla týsirgen

Al Bullanyng Bókeyhangha qatysty suretterining kóbi Álihannyng Birinshi Duma deputaty kezinde týsirildi. Alayda, 1906 jyldyng 8 qantarynda Dala ólkesi general-gubernatorynyn negizsiz jarlyghymen Pavlodar týbinde tútqyndaldy. Odan әri Omby asyrylyp, bas-ayaghy tórt aiday týrmede otyrdy.

(3 suret) Álihan Bókeyhan – Duma deputaty. 1906 jyl, Peterbor, K.Bulla týsirgen. (3- suret Bolat Mýrsәlimning "Alash avtonomiyasynyng әskeri" atty kitabynda jariyalanghanyn eskertemiz).

Al týrmeden shyghyp Peterborgha endi jetkende, patshanyng ýkimimen Duma taratyldy. Búghan qarsy bolghan Dumanyng birneshe deputaty narazylyq aktisin qabyldau ýshin Finlyandiyanyn Terioky mekenine jinaldy. Narazy eks-deputattardyng arasynda bizding Álihan da bar bolatyn. Olar halyqty patshanyng búiryghyna baghynbaugha shaqyryp, «Vyborg ýndeuine» qol qoydy. Teriokiydegi osy tarihy sәtti Karl Bulla bastan-ayaq suretke týsirgen eken. Búghan deyin baspa betinde jariyalana qoymaghan Álekenning suretteri osy Bullanyng arhiyvinen tabylyp otyr.

(4 suret) Álihan «Vyborg ýndeui» jariyalanghan gazetti qoltyghyna qysyp, temekisin tartyp túr. 1906 jyl, Teriokiy, K.Bulla týsirgen

Bullanyng Teriokiyde týsirgen sureti múnymen bitpeydi. «Russkoe slovo» gazetimen birge shyghatyn «Iskry» jurnalynyng 1906 jyldyng 30 mausymyndaghy №30 sanynda «Vyborg ýndeuine» qatysty birneshe suret jariyalanghan eken. Búl jerden de Álihan Bókeyhannyng beynesin kórip, tóbemiz kókke bir eli jetpey qaldy. Jurnaldyng 389-betinde baq ishinde jinalys qúryp jatqan Dumanyng eks-deputattarynyng sureti basylypty. Osy surettegi oryndyqqa jaqsylap jayghasyp, qyrynan qaraghan kýii tereng oigha shomyp otyrghan adam – bizding Álihan Bókeyhan.

(5 suret) Oy qúshaghyndaghy Álihan. 1906 jyl, Teriokiy, K.Bulla týsirgen

Búl suretke qatysty әlihantanushy Súltan Han Aqqúlúly: «Álihan I Dumanyng kýshtep taratyluyna narazy bolyp, Vyborg qalasynyng irgesindegi Terioky mekeninde 200 deputatpen birge әigili «Vyborg ýndeuine» Sәlimgerey Jantórin ekeui 10 shildede qol qoydy. Myna suret sol Terioky mekende týsirilgen. Suretti alghash ret kórip otyrmyn. Mening 1992 jyly tapqanym «Vyborg ýndeuine» qol qoyyp bolghan song týsken toptyq suret bolatyn», – degen týsinikteme berdi.

(6 suret) Álihan sol jaqtan ekinshi qatarda ekinshi bolyp túr. 1906 jyl, Terioki, K.Bulla týsirgen

Dәl osy Teriokiyde týsken taghy bir suretinde Álihan dastarhan basyna jayghasypty. Eks-deputattar «Vyborg ýndeuine» qol qoyyp bolghan son, osy tarihy sәtti atap ótkenge úqsaydy. Ataugha túrarlyq sәt qoy, sebebi búlardyng bәri de patshanyng әdiletsizdigine narazy boldy. Ony taqtan taydyrugha tyrysty. Ókinishke qaray, sonynda bәri de qatang jazalandy. Sonyng ishinde 1907 jyly Peterbor sot palatasynyng arnayy soty Álihan Bókeyhandy 3 aigha týrme jazasyna kesti. Ýndeuge qol qoyghany ýshin Semey týrmesine qamaldy. Deputat bolyp qayta saylanuyna tyiym salyndy. Tipti, gazet-jurnal shygharuyna da shekteu qoydy. Sonyng kesirinen Álihan Bókeyhan «Irtysh», «Omich» jәne «Golos stepiy» gazetterin shygharghanda bas redaktory retinde basqa kisilerding esimin kórsetuge mәjbýr boldy.

(7 suret) Alghashqy deputattar dastarhan basynda. 1906 jyl, Terioki, K.Bulla týsirgen

Terioky mekeninde týsirilgen búl suretterdi Karl Bulla týsirgenin qaytalap aitamyz. Osy suretterden Bulla seriya dayyndap, keyin arhivke ótkizgen. Sondyqtan, suretterding týpnúsqasyn  Sankt-Peterburg ortalyq memlekettik kinofotoqújattar arhiyvinen (SGAKFFD) alugha bolatynyn eske salghymyz keledi.

Búl suretterding tabyluyn Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghy qarsanyndaghy tabys der edik. Al Álekenning әli de ashylmaghan betterin tarihshylargha qaldyrdyq. Bizding mindet – el ýshin ter tókken, qanyn bergen túlghanyng asqaq beynesin alasartpau. Endeshe, «Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degen Qazaq liyderine biz qyzmet etuimiz kerek.

Aytpaqshy, Mәdeniyet jәne sport ministri keshe Álihan Bókeyhannyng mereytoyyna memleketten qarjy bólip, ýlken toy úiymdastyrylatynyn aitty.

Endeshe, toy qútty bolsyn, qazaghym!

Serikbol HASAN

Abai.kz