"Kóshede qazaqy oramalymen ketip bara jatqan kelinshek ýiindegi ata-enesi, ainalasyndaghy kýieuining rulas aghayyn tuystaryna sәlemin salyp, qayyn-qayyn sinlilerining atyn atamay at tergese, bauyrynda balalary, janynda sýiikti jary, basynda qútty shanyraghy bar bolsa, sol jan ghana bir әuletting ayauly kelini bola alady. Al shyqqan tórkini; anasy tәlimdi-tәrbiyeli, ibaly-inabatty, ata-enening qúrmetine, әr salghan sәlemi ýshin halyqtyng batasyna bólengen, әkesi de sanaly ata-anasyn ayalaghan abzal jannyng qyzy – barghan jerinde baqytqa bólenip jýr. Oramaldy әiel - baqytty әiel" dep edi birde QR Parlament mәjilisining deputaty qogham qayratkeri Orazkýl Asanghazy hanym. 

IYә, qazir qoghamda, kóshede, ýide, memlekettik júmys, kensede, sauda oryndarynda, mektepte, JOO da qazaqy oramal taghyp kýmis kýlkisimen jymiyp iyilip sәlemin salyp túrghan baqytty jandardy kezdestire alamyz ba?

Qazaq aitady:

«Áyel oramal taqpasa aryn úmytady.

Kýieuining baryn úmytady,

Shashy tamaqqa týsedi,

Ózine kelgen qonaqtyng nazary týsedi.

Sәlem salmasa ózin syilaytyn

qayyn ata, qayyn aghadan aiyrylady,

tegin batadan qaghylady» dep.

Áriyne, bata almaghan әiel qaydan baqytty bolsyn. Oramal taghu – naghyz mәdeniyettilikting belgisi. Keshegi kenestikter qazaqtyng últtyq mәdeniyetin, ruhaniyatyn joi ýshin: «Oramal tartu – eskilikting qaldyghy, qúldyqtyng belgisi, әielderdi qorlau», – dep oramal tartqandardy mazaqtap, aryna tiyip, oramaldan bezdirip jiberdi. Qazirgi әielderding ata jauy – oramaly, basyn tistep alarday qorqynyshpen qaraydy. Onyng ornyna jәpireytip telpek kiyip alady.

Islam dini әielderge tәnderi kórinetindey júqa kiyim kiige, omyrauy ashyq kóilekpen erkekterding kózine qylmyndap týsudi qoldamaydy. Al, qazirshe jas qyzdar týgili 50-60-70-ten asqan әielder, nemere, shóberelerining aldynda sýikimi joq qúbyjyq bolyp jýredi. Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) ózining hadiysinde: «Óz kýieuinen basqagha zeynettenip sәndenip, syrtqa shyqqan bir әiel qiyamet kýni núrsyz bir qaranghylyqqa úqsaydy. Áyel beysauat kórinuge bolmaytyn úyattyng úyasy, sondyqtan ol syrtqa shyqsa, shaytan onyng sonyna týsedi, azghyrugha tyrysady», – degen . JOO men mektep, balabaqshada isteytin «oqyghan» әielderding týr syqpyta qaranyz. «Jaqsy men jamandy aiyra almaytyn qogham, ózin-ózi qúrtyp tynady», – degen eken babalarymyz Er Týrikter.

Kenes odaghy kezindegi qazaq últyn sýimeuge, jek kóruge tәrbiyeleytin mektep oqulyqtaryndaghy sayasattyng әli sirisi sógilmegen. Oqulyqtardaghy barlyq shygharmalardy oy eleginen ótkizip, týbine ýnilseniz, barlyghy birjaqty ata-baba salt-dәstýrinen, dininen, baylardan qorlyq kórip bir-birine qosyla almaghan ylghy baqytsyz jandar turaly jazylghan. Kenes Odaghy ornaghansha, bizding analarymyz, qyzdarymyz, әjelerimiz myndaghan jyldar boyy, tek qorlyq-zorlyqpen mal siyaqty ómir sýrgendey. Ata-babalarymyz turaly maqtap, qúrmettep jazghan birde-bir roman týgili bir sóilem tappaysyz. Qazaq әdebiyeti oqulyghynda: «Qazaq әielining qas jauy, qazaq әielderin tensizdikte qorlyq-zorlyqta ústap, malgha tenegen feodaldyq saltqa qarsy kýres... Roman arqyly feodaldyq shirik saltty әshkereleu, qalyng halyq búqarany odan bezdiru, әielderdi azattyq kýreske qarsy shaqyru edi...» degen sóilemderdi oqyp jaghamdy ústadym.

Qazaqtyng salt-dәstýrin joyyp, ózinde joy ýshin aralas nekeni elimizde nasihattap, jarnamalap jantalasyp jatyr. Qazaq ózge últtyng qyzyn alsa ol jana tughan nәrestesine neni ýiretedi?. Besik jyryn qay tilde aitady. Áriyne sheshesinen, tughan úyasynan kórgendi ýiretedi. Ol sosyn qaydan qazaq bolsyn, onyng ýstine qany aralas taza da emes. Olar kóbeygen sayyn qazaq últyna qauip tudyruy mýmkin. Qazaq degen aty bola túra, qazaq halqyn mensinbeytin, til, din, salt-dәstýrinen jiyirkenetinder, osylardyng túqymdary. Óitkeni olar ózderin eshqashan taza qazaq sezinbeydi. Ózge últqa tiygen qazaqtyng qyz-kelinshekteri de eshqashan qazaqtyng úl-qyzdaryn dýniyege әkelmeydi, Qazaqstanda ózge últtyng sanyn kóbeytedi. Qazirgi europanynyng astan-kestenin shygharyp jatqan sol kelimsekterding úrpaqtary. Aralas nekeden tughandar biri aghylshyn, biri fransuz, biri nemis bolyp jazylyp osy últtardy jyldan jylgha azaytyp, joyyp barady. Endi jiyrma jylda europa sary nәsilder eli emes qara tobyrdyng eline ainalady...

Búrynghy kezde kýieui ólgen әielder oramalyn alyp tastap shashyn jayyp jiberip jylaghan. Búl - qayghy qasiretting belgisi. Oramal tartyp jýrgen kelin óte әdemi ibaly, sypayy, mәdeniyetti, nәzik bolyp kórinedi. Oghan eriksiz ishing jylyp óz dengeyinde qúrmettey bastaysyn. Onday kelindi úlymnyng jary, nemerelerimning anasy mening kelinim dep bilesin.  Al, oramalsyz jýrgen kelin, bireuding qyzy, bóten bireu tәrizdi nemese erteng tórkinine ketetin, ajyrasatyn uaqytsha jýrgen jaldamaly әiel siyaqty kórinedi. Qoghamdyq kólikke mingende oramal taqqan әielge, kelinshekke oryn bermegen jan kórmedim. Kerisinshe, oramalsyz әielge onday qúremetpen eshkimde qaramaytynyna kózim jetti.

Kóshedegi, mekteptegi, kensedegi, jogharghy oqu orny, sauda ornyndaghy kez-kelgen әielge, jas kelinshekke: «Nege oramal taqpaysyn?» aityp kórshi. Ázireyil kórgendey bolady. Kenes odaghy «Gýldengen kommunizm» kezinde ata-babamyzdy, salt-dәstýrimizdi, últtyq mәdeniyetimizdi, dinimizdi armansyz qorladyq. Sol kezde kózderin tyrnap ashqannan sosialistik jýiening iydeologiyasy; oktyabryat, pioner, komsomol, kommunist etip, milaryn botqa qylyp jiberdi. Nening – aq, nening – qara ekenine bastary jetpey ómirden ótip ketkeni qanshama. Pavlik Morozovtyng «erligin» qaytalaymyz – dep ata-anasyn, býkil tuysyn, itjekkenge aidatyp, atqyzyp jibergenderinde san joq. Osyndaylar biylikte jogharylaghanda, óz tamyryn ózi kesip otyrghanyn, әielge oramal taqqyzbay baqytsyz etkenin, dinsizdikke ýgittegenin, últynyng bolashaghyna qarsy kýreskenin, tuysyn atqyzghanyn qanshama jazyqsyz jandardyng obalyna qaldym demey, biyligi men shenine maldanyp, «jarqyn bolashaq ýshin» kýresip jýrmiz» dep masattandy. Mysaly, M.Ýsenova «Semiya y religiya», Mektep, 1986 j.; J.Dýisenbin «Kiyeli me әlde...», «Qazaqstan», 1980 j.; Ó.Shәripov «IYdeyalyq senim jәne diny fanatizm», «Qazaqstan» 1991 j. t.b. myndaghan kitap, gazet-jurnaldar osy jolgha týsti. Qazirgi jaularymyz neshe týrli qoghamdyq úiymdar ashyp, ony ózderi qarjylandyryp, әrtýrli «әiel tendigi», «әiel men balany qorghau», «genderlik sayasat» t.b. súrqiya «kommunizmimen» emeksitip, qazaq erkekterine qarsy qazaq әielderin salyp qoydy. Qazaq әielderi osy betterinen qaytpasa, onda qazaq halqyna qarsy qúrylghan qoghamdyq úiymdar maqsatyna jetip, myndaghan jyldar boyy jaularymyz joya almaghan qazaqty, әielderi elu jylda túqymynan tozdyryp, tumysynan azdyryp qazan etui mýmkin.

Osy nege qazaq әielderi oqyghan sayyn, bilimdi bolyp biyligi, mansaby jogharylaghan sayyn últynan, onyng salt-dәstýrinen jerinip, til, dininen bezip ketetinine týsinbeymin. Kerisinshe, adam bilimi jogharylaghan sayyn tarihyna, mәdeniyetine, salt-dәstýrine, halqyna, dinine jaqyndap últtyng bolashaghyn oilaugha tiyis emes pe? «Áyel tendik» alu kerek deydi, sonda kimnen? Baygha tiymegender, ajyrasqandar, baylary qaytys bolghandar kimnen tendik alady sonda? Al, kýieui, bala-shaghasy barlar kimmen teng boluy kerek? Býkil erkektermen be? Sonda atasy, әkesi, balasy, jiyeni, naghashysy, qúda-jekjattary, aghasy, inisinen qyzdary tendik alady ma? Osyny oilap tapqan adam – naghyz nadan.

Bizde de keshegi «Raushan kommunistin» sinlileri osy kýnge deyin ózderi su ishken qúdyqtaryna týkirip, ózderin qanynan jaratqan әke, atalaryn qorlaumen keledi. Allanyng qaq jolyn ústaghandargha kórsetpegen qorlyqtary joq. Ásirese, múghalim әielder ateistik kózqarasty sanagha kýshpen sinirip, oqushylardy jazalau arqyly zorlyqpen ruhsyzdandyrdy. Osyndaylar memleketten orden, medali, batyr ataghyna deyin aldy.

Biylik basyndaghy nemese deputat bolyp jýrgen eng bolmaghanda bir әiel ruhani, ibaly, bolashaq ana bolar qyzdar tәrbiyeleu jóninde ýni shyghyp kórdi me? Nemese últy, qazaq halqy  ýshin «úlshyl» atanghan, biyliginen quylghan, týrmege týsken, atylghan bir әiel tauyp bere alasyng ba?

Ótken jyldary qazaqtyng bir «kósem» әieli teledidardan: «Músylman elderinde Arabiya, Iordaniya t, b, elderding parlamentterinde 19 payyzgha deyin әielder otyr. Bizde olardan az», – dep baybalam saldy.

IYә, búl – shyndyq. Biraq, bizding «ajyrasqan», kýieuge tiymegen, alpysqa kelse de bet-auzy kókala boyau, baltyrlarynyng tamyrlary adyrayyp, qysqa kóilek kiyip, shashtary jalbyrap, baysyz bala tapqan, ózge últtargha shyqqan, ishkilik pen jenil jýristi «órkeniyetti ómir sýrip jatyrmyn» deytin aqymaq әielderdi; basynda oramaly, jýzinde núr, sypayy músylman deputat, músylman ministr analarymen salystyrugha kelmeydi. Qasynda jary, bauyrynda balalary, basynda oramaly, auzynda allasy bar әieldi preziydent etip saylasa da bir erkek qarsy bolmaydy. Onday әiel: «Bala biyligime bәle bolady», – dep balasyn jasandy týsik jasatyp, túla boyyna jaratylghan sharanany aiuandyqpen óltirmeydi. Bir baydan ajyrasyp, ekinshisine tiyip, odan ýshinshi... jezókshelik jolgha týspeydi. Teledidardan, gazetten jamandamaydy. Kýieuimen ajyraspaydy. Qazirgidey «әiel bolghany ýshin ghana» saylanyp otyrmaydy.

Músylman elderinde, әielderi ózderining últtyq salt-dәstýrin saqtap, ony halyqqa ýiretip, adaldyqqa, inabattylyqqa, bala sýige ony tәrbiyeleuge ýiretip, ónegeli, ýlgili tәrbiyesimen últtyng anasyna ainalyp otyrghandyqtan, tóbelerine kóterip deputat, ministr etip otyr. Bizding «kósemsymaq» әielderding genderlik sayasatynyng aqyry qazaq ýshin ólim әkeledi. Qazirding ózinde bilim salasynda 85 payyz әielder basqarady. «Núr Otan»-nyng songhy esebi boyynsha bilim salasy jemqorlyqtan birinshi oryngha shyghypty. Osy jemqor әielderding birde bireui dinimizdi ústanyp, salt-dәstýrimizdi nasihattamaydy. Ne bilim, ne ghylym, ne tәrbie joq. Endi memleket biyligine 50 payyz әielder kelse, onda ólding qazaq, kórindi qaza ber...

Nemisting jazushy әri ghalymy Lihtenbergting (XVIII ghasyr): «Bizding ata-babalarymyz týrli sebepterge baylanysty belgili bir tәrtip, dәstýrler engizip otyrghan. Al, biz óz tarapymyzdan týrli sebep-syltaular tauyp, sol tәrtip, salt-dәstýrlerdi joyyp otyrmyz...» degeni bizge aitylghan.

Balalardyng boyyna patriottyq sezim 17-18 jasqa deyin qalyptasady. Balalardy balabaqshadan «Aldar kóse», «Asan men Ýsen» t.b. tolyp jatqan shygharmalarmen bir qazaqty bay men kedeyge bólip, «bay aqymaq, kedey aqyldy» dep sanalaryn ulap, olardy bay-quatty bolugha emes, beysharalyqqa tәrbiyeleydi. Kedeyler aqyldy bolsa, nege bayyp ketpeydi? Biraq, ómir boyy esi ketip «bay boludy» ansaumen ótedi. Mektepte әielder jemqorlyqpen ainalysqansha bilim-ghylym engizip, damytu ýshin kýrespey me?  Joghalghan dinimizdi, salt-dәstýrimizdi mynaday tәrbiyemen qalay qaytaramyz. Ontýstikte ústanghan salt-dәstýrimizdi: «Qyzdaryn malgha satady. Qalyng mal alady. Oramal taqqyzady. Júmsaydy» dep jamandaymyz. Men aitar edim. Oramalsyz әiel – baqytsyz әiel. Áyelding aqyly qysqarghan sayyn shashy qysqarady -dep.

Toghaybay NÚRMÚRATÚLY

Abai.kz