Kreshenie Gospodne (Bogoyavleniye) — Ioann Krestiyteli payghambardyng Iordan ózeninde Iisus Hristosty shoqyndyruynan tuyndaghan meyram. «Kresheniye» sózining ózi grek tilinen audarghanda «batu» degen maghynany bildiredi.  

18-19 qantar kýnderi toylanady. Kreshenie – hristiandardyng meyramy. Búl meyramdy «Bogoyavleniye» meyramy dep te ataydy[1]. Óitkeni, olardyng seniminshe, dәl osy kýni Qúday әlemge ózining ýsh týrli tәnirlik beynesinde kóringen. Atap aitsaq: Qúday Bala (Bog Syn) – Isa Mәsih Iordan ózeninde shoqyndyru rәsimin oryndady; Qasitti Ruh (Duh Svyatoy) – Isagha kógershin keypinde týsti; Qúday Áke (Bog Otes) Isa Mәsihti kókten dauys shygharyp kuәlandyrdy[2].

Hristiandardyng senimine qaraghanda, osy kýnderi (18-19 qantar) jer betindegi barlyq su atauy janaryp, tazarady eken. Su ózining qúramyndaghy jaman ruhtyq energetikadan arylady-mys. Biraq, onyng tazaruy «kiyeli» bolghandyghynyng belgisi emes. Kiyeli boluy ýshin arnayy diny rәsimmen dúgha aityluy kerek. Sonda ghana ol - kiyeli, qasiyetti su atanady[3]. Onyng ýshin, shirkeu әkeyi sugha belgili dúghalardy aityp, aiqyshty (krest) batyrady. Osydan keyin baryp, әlgi su kiyeli atanyp, soghan shomylghan kisi ruh tazalyghy men tәn tazalyghyna qol jetkizedi eken.  

Eskertu:

Eskerte ketetin manyzdy nәrse: Hristian dini boyynsha, atalmysh kýni kýnәdan tazaramyn degen maqsatta aua-rayynyng suyghyna qaramastan, ayazdy dalada múzday sugha týsu shart emes. Búghan qatysty shirkeu әkeylerining biri bylay deydi:

«Suyq kýnderi múz oiyghyndaghy sugha týsu rәsimi – «Kreshenie Gospodnya» meyramyna tikeley esh qatysy joq. Suyq sugha týsu - shart emes. Jәne eng manyzdysy, búl әreket adamdy kýnәdan tazartpaydy... Búnymen qatar múzday suda shomylu kóp adamgha ziyandy jәne densaulyghyna qauipti. Shirkeu eshqashan jamanshylyq oilamaydy. Álgindey sugha shomylu – avtomatty týrde barlyq kýnәni juyp-shayady dep oilamau kerek... Qalay bolghanda da, múz oiyghyndaghy sugha týsu – «ispoveditin» ornyn basa almasy anyq...»[3]  

Sharighy túrghyda:

Islam dini hristian men yahudy (iudaizm) dinindegilerdi «әhly kitab», yaghny «kitap iyeleri» dep atap, ózge dinderden bir saty joghary sanady. Payghambarymyzdyng (s.a.u.) zamanynda bolsyn, odan keyingi uaqyttardaghy músylmandardyng әlemdi biylep túrghan shaqta bolsyn, ózge din ókilderine qúrmetpen qarap, diny rәsimderin oryndaularyna kedergi jasamaghan.  

Osyghan oray, bizder birge ómir keship kele jatqan hristian din ókilderining býgingi meyramdaryna da qúrmet nazarymen qaraytynymyz sózsiz.

Biraq, búl – músylmandardyng da osy kýndi qasiyet tútyp, býgingi meyramnyng qúrmetine múzday sugha shomyluyna bolady degen sóz emes.  

Qaysybir músylman osy kýnning qasiyettiligine senip, atalmysh kýngi sudy «kiyeli» sanap shomylsa, yaki, saqtap jýrse, onysy músylmanshylyqtan shygharyp, kýpirlikke aparatyn әreket. Óitkeni, bir músylmannyng atalmysh kýndi qasiyet tútuy - onyng astaryndaghy pəlsəfəni, nanymdy moyyndaytyndyghyn kórsetedi. Dəlirek aitqanda, dəl osy kýni Qúdaydyng әlemge ýsh týrli tәnirlik beynesinde kóringendigine senedi degen sóz. Al, Qúranda Alla taghala: «Shynynda: «Alla degen – Mәriyam úly Isa ghoy» deushiler, sóz joq kәpir boldy...»[4], - degen. 

Búghan qosa: «Kim Islamnan basqa bir din izdese, әste odan qabyl etilmeydi de aqyrette ziyangha úshyraushylardan bolady», - delingen Qúran ayaty da bar. 

Eng dúrysy – Allagha mәlim!

[1] http://rukhanialem.psu.kz/
[2] http://www.calend.ru/
[3] http://pravsobor.kz/
[4] Maida sýresi, 72-73 ayattar.