Beysenbi, 29 Shilde 2021
Áleumet 15802 0 pikir 14 Mausym, 2018 saghat 18:37

Ishki kóshi-qon – qogham ómirining ainasy

 

 

Jýz myndaghan júrt tarihy Otanyna oralyp jatyr. Sebebi, sheteldegi qandastarymyzdy elge әkelu - Qazaqstannyng úzaq merzimdik strategiyalyq maqsatyna say. Sondyqtan, repatriant mәselesi manyzdy memlekettik sharalar qatarynda. Memleket oghan qyruar qarjy bóledi. Memlekettik baghdarlamasy jasalghan. «Oralmandar turaly» Zang qabyldanghan. Biraq bizding býgingi taqyrybymyz syrtqy migrasiya emes. Bizde әli tolyq zerttelmegen, bolashaghy boljanbaghan qúbylys bar: ol - ishki kóship-qonu mәselesi.

Songhy jiyrma jylda túrghylyqty mekenjayyn tastap, basqa mekenderge kóshkenderding sany kýrt ósti. Búl mәsele nazardan tys qalyp keledi. Jappay beleng alghan ishki migrasiya kóptegen mәselelerding tuyndauyna tikeley әser etip otyr. Mysaly, elimizding eng iri megapoliysi Almaty qalasynda ol qayshylyqtar erekshe, «klassikalyq» túrghyda kórinis berude: Shanyraq pen Baqay shiyelenisi, kýshtik qúrylymdar men túrghyndar arasyndaghy teke-tires, jappay jer basyp alu jәne túrghyzylghan ýilerdi búzu, t.t. oqighalary - Almaty qalasynyng basshylarynyng da, qalanyng bayyrghy túrghyndarynyng da, kelip jatqan migranttardyng da bas auruyna ainalghaly qashan?! Búdan, әriyne, «mәsele tek Almatyda ushyghyp túr» degen pikir tumasa kerek. Onyng kishigirim «kóshirmeleri» Astana men barlyq oblys ortalyqtarynda, ómir sýruge qolayly barlyq ónirlerde «jergilikti mәseleler» retinde kezdesedi. Biraq mәseleni tútas alsaq, - ishki kóshi-qon memleketting tikeley aralasuymen, elimizding strategiyalyq maqsattaryna say sheshilip otyrudy qajet etetinin kóremiz. Alayda qazir de ony arnayy zertteytin, sheshu joldaryn úsynatyn institut qúrylghan joq. Yaghny búl - mәsele retsiz jýrip jatyr degendi bildiredi.

Migrasiya - sudyng arna tabuyna úqsas qúbylys. Tek múnda sudyng ornyna adamdar nópiri ómir sýruge qolayly mekenderge qaray lyqsidy. Mysaly, migrasiyalyq prosester býkil әlemde ýzdiksiz jýrude. Halyqaralyq úiymdardyng esebi boyynsha, qonys audarushylardy qyzyqtyrushy mekender (arna) qataryna Okeaniya - 48%, Soltýstik Amerika - 22,8%, Europa - 15,8% jatady eken. Al Latyn Amerikasy men Karib basseyni aralyghyndaghy elderden, kerisinshe, kóship ketu basym (-15%). Osy esep boyynsha 1990 jylghy 16 298,3 halyq sanymen Qazaqstan da teris salidoda túrghan edi, tek songhy sanaq qorytyndysy boyynsha ong kórsetkishterge jettik (16 402 881 adam). Memleketting teris migrasiyalyq salidogha enuine, eng aldymen, memlekettegi ekonomikalyq, әleumettik jәne sayasy jaghdaylar әser etedi. 90-shy jyldary KSRO siyaqty alyp memleketting ydyrauy sebepti Qazaqstanda auyr ekonomikalyq-әleumettik jaghday oryn aldy. Sol kezde óz tarihy Otandaryna nemister, grekter, polyaktar jәne orystar jappay qonys audardy. Olardyng ornyn auyl qazaqtary toltyra bastady. Biraq búl - auyl túrghyndarynyng qalalargha jappay bet búruynyng basty sebebi emes. Oghan eng aldymen, elimizding auyldy jekeshelendiru kezenindegi jiberilgen óreskel qatelikter basty sebep boldy. Auyl jaghdayynyng kýrt tómendeui jәne ondaghy jappay júmyssyzdyq auyldyqtardyng qalalar men iri eldi mekenderge jappay aghyluyna әkeldi. Al qalalar men iri eldi mekender múnday kósh tasqynyn qabyldaugha әzir emes edi.
Stihiyaly týrde jýrip jatqan kóshi-qonnyng memleketting túraqty damuyna qanshalyqty qauip tóndire alatyny aiqyn emes. «Qazaqstannyng demografiyalyq esebinin» 2008 jylghy jinaghynda mynaday derekter keltiriledi: 1999 jyly ishki kóshi-qon 232,4 myng adamdy, 2006 jyly - 295,1 myng adamdy, 2007 jyly - 311,7 myng adamdy qamtyghan. Kóship-qonushylardyng basym kópshiligi 18-40 jas aralyghyndaghy qazaq últynyng ókilderi: olar kóshkinshilerding 1999 jyly - 69,4%-yn, 2006 jyly - 79,1%-yn, al 2007 jyly - 83,3%-yn qúraydy. Yaghny syrtqy kóshi-qonda ózge últ ókilderining Qazaqstannan ketui basym bolsa, ishki kóshi-qonnyng negizin qazaqtar qúraydy eken. Biz búl esepting qanday jolmen jasalghanyn bilmeymiz. Degenmen, ishki kóshi-qonnyng auqymy búdan da zor bolar dep oilaymyz. Sebebi, Qazaqstanda búrynghy qújatpen tirkelu instituty joyyldy da, ishki migrasiya stihiyalyq baghytqa bet búrdy. Mysaly, jyl sayyn auyl mektebin bitirushilerding auylda qalatyny neken-sayaq boluy әdetti jaghdaygha ainaldy. Olardyng kóbi elimizding týpkir -týkpirine shashyrap ketude. Auylda olardyng bolashaghyna alandap, belsendi enbekke jaramsyz ata-analary qaluda.
Kóshi-qon mәselesi turaly ornyqty pikir qalyptaspaghan. Ghylymy negizdemesi bolmauy sebepti, ghalymdar da búl mәselede әrtýrli kózqarasta. Mysaly, sayasattanushy Ázimbay Ghaly «qazaq tezirek últ bolyp qalyptasu ýshin urbanizasiyalanu ýderisin basynan ótkerui kerek. Sondyqtan, qazaqtyng qalalargha aghyluy ong qúbylys. Ol halyqtyng últ retindegi bәsekelestik qabiletining artuyn jedeldetedi» degen pikirdi algha tartady. Al últshyl patriottardyng barlyghy derlik kerisinshe pikir aituda. Olar «qazaqtyng qalagha ýdere kóshui auyldardy qanyratty. Jaghday osylay jalghasa berse, bolashaqta elimizding azyq-týlik qauipsizdigi әlsireuimen qatar, últtyq bolmysymyzdyng qazynasyn ýzdiksiz tolyqtyryp otyratyn ortadan da ajyrap qaluymyz mýmkin» - deydi.
Jalpy, búl jerde tórelik aitu qiyn sharua. Degenmen, bizding oiymyzsha, Á.Ghaly aitatyn «urbanizasiyalanu ýderisinen basynan ótkeru» prosesi auyldaghylardyng qalagha kóshuimen sheshile salmaydy. Ol ýshin memleketting ekonomikalyq damuy urbanizasiyalanu prosesimen qatar, osy ýrdisti qamtamasyz ete alatynday baghytta qúryluy tiyis edi. Yaghny auyldan shyqqan 18 ben 40 jas aralyghyndaghy belsendi azamattar túraqty tabys kózine ainalghan jana mamandyqtardy iygeruge, intellektualdy túrghyda ósuge, túrghyn ýy men әleumettik qorghaugha qol jetkizuge, balalaryna bilim beruge, tegin medisinalyq kómekke, kez kelgen uaqytta qajetti mólsherde azyq-týlikpen qamtamasyz etiluine ekonomikalyq jaghdaylar jasalynuy, osy mәselelerding aldyn alu sharalary jasaluy kerek bola-túghyn. Sonda ghana kóship kelushiler jana ortamen shiyelenissiz, jyldam integrasiyalanyp keter edi. Yaghny tarihshy ghalym aityp otyrghan «urbanizasiyalanu» órkeniyetti týrde jýzege asar edi. Biraq mәsele, shyn mәnisinde, búghan qarama-qarsy baghytta órbidi. Mysaly, auyldan kóshkenderding barlyghy derlik auyl mamandary - traktorshy, malshy, eginshi t.s.s. Al endi olar qalagha kelgende tipten basqa kәsiptermen ainalysugha tura keldi. Kóbisi saudagha ketti, shaghyn óndiristerde, qyzmet kórsetu salalarynda enbek etude. Nәtiyjesinde, bizding qogham «auyldyq jerde óte qat dayyn mamandaryn joghaltty. Al olardyng qalalarda iygergen mamandyghynyng sapasy syn kótermeytindey bolyp shyqty. Sóitip, memleketting jalpy bәsekelestik qabileti artudyng ornyna tómen qaray qúldyrady. Shynynda da, keyingi kezde Ýkimet «Jastar - auylgha!» - dep úran kóterip, jastarmen «jaghday jasaymyz» dep «kelissóz» jýrgize bastauynyng ózi - osy mәselening qalay ushyghyp bara jatqanyn moyyndaudyng kórinisi. Sóitip, biz búghan deyingi qalalargha lap qoyghan kóshi-qonnan «qazaq últynyng urbanizasiyalanuyn» kóre almadyq. Kerisinshe, keri ketu, óz bolmysynan alshaqtau, qazaqy dәstýrinen auytqu, últtyq bolmysty joghalta bastau siyaqty qúbylystardy boyymyzgha kóbirek sinirdik dese bolady.
Kóshi-qon jappay etek alghan 20 jyl az uaqyt emes. Biraq әli kýnge deyin kóshi-qon ýrdisi ne memleket tarapynan, ne jeke kәsipkerler tarapynan qoldau tappay keledi. Onyng basty sebebi retinde bizdegi óndiristing tek shiykizattyq baghytta damyp otyrghanyn aitu qajet. Shiykizat óndirisine tәueldi memlekette jappay júmyspen qamtu mýmkin emes. Mysaly, memleketke eng kóp tabys әkeletin múnay-gaz salasy eng az mólsherde júmys kýshin talap etedi. Al qara jәne týrli-týsti metallurgiya salasyna arnayy mamandar qajet. Mysaly, tau-ken óndirisi atadan balagha auysatyn dәstýrli kәsip qatarynda. Áli de dәstýr solay. Sondyqtan auyldan kelgen sharua ol salada da bәsekege qabiletsiz. Sóitip, olardyng kópshiligine bir ghana jerde layyqty júmys tabylatyn boldy: OL - KÝZET!
Kóshi-qon salmaghynyng auyrtpalyghy negizinen Qazaqstannyng eki qalasyna - Almaty qalasy men qúrylys qarqyny boyynsha alda túrghan Astana qalasyna týsti. Múnda Astananyng manyzy erekshe. Sebebi, onda barlyq ýkimettik mekemeler ornalasqan, bilimdi azamattargha memlekettik qyzmetke ornalasu mýmkindikteri mol. Búl Astananyng tartymdylyghyn odan әrmen arttyrdy. Al endi, Almatygha kelsek - ony jyry tausylmaytyn dastan dese bolady. Sebebi, búrynnan beri barlyq qazaqtardyng aru qala Almatygha degen «erekshe mahabbat sezimi» qalyptasqan. Sebebi, elimizding auyl intellegensiyasynyn, oblystyq qalalardaghy bilimdi maman­dardyng basym bóligining jalyndy jastyq shaghy osy qalada ótken. Almatynyng ózi de «saghynugha túrarlyq» qala ekeni jasyryn emes. Oghan barlyq jaghynan say: әsem tabighaty, ózindik aurasy, mәdeny ortasy, bilim ordalary jәne t.b. erekshelikteri әli de ózining búrynghy tartymdylyghyn joghaltqan joq. Sondyqtan da, qazir búl qalada migrasiyalyq túrghyda elimizdegi eng shiyelenisti jaghday oryn alyp otyr. Oghan songhy kezde qala mәslihatynyng «Almatygha kelgen adamdardy tirkeudi qayta qalpyna keltiru» turaly mәseleni kótergeni kuә bola alady.
Úly Otannyng tynysy auylda da, qalada da birkelki sezilip túrsa - ol qogham baqytty qogham, onday Otan - Jerúiyq. Onda qoghamnyng әrbir mýshesi - qogham ýshin manyzdy. Biz osynday jaghdaydy tolyq ornatpay-aq qoyalyq (kommunizm ornatyp kórdik qoy, sol jetedi), biraq biz әrbir memlekettik basqaru dengeyinde, әrbir azamatymyzdyng sanasynda, әrbir qazaqtyng jýreginde osynday jaghdaygha jetuge degen ynta men niyetti qalyptastyra almay otyrmyz. Mine, sol qasiret bolyp túrghan joq pa?! Sonda ghana qala óz mәselesimen, auyl óz mәselesimen ainalysyp, qala men dala arasyndaghy antogonizm joyyla bastaydy. Búl aitugha jenil bolghanymen, onay sharua emes. Oghan jetuding eng manyzdy faktorynyng biri - qoghamdaghy mәdeny birtektilikke tezirek qol jetkizu. Mysaly, qazirgi qazaq últshyldarynyng til men salt-dәstýr turaly qoyyp otyrghan talaptary osy maqsattargha say keledi. Sebebi, qazaq últynyng memleketqúraushy últ ekenin moyynday otyryp, onyng mәdeniyeti men dәstýrin, tilin moyyndamasa - Otan úghymy kómeskilenedi. «Otan» úghymy sanasynda «shegelenbegen» úrpaqqa, әriyne, qayda ómir sýrse de bәribir. Tek, ómir sýruge qolayly jaghday bolsa bolghany... «Bolashaq» baghdarlamasymen shetelge oqugha ketkenderding kóbi elge qaytqysy kelmeytinin ashyq aita bastaghanyn kórip jýrmiz. Búl qúbylysta da kýnkóris qamymen ghana órshigen ishki migrasiyanyng әserinen qazaqtyng sanasynda búrynnan kiyeli sanalatyn «kishi Otan», «atameken», «kindik qanym tamghan jer», «tughan ólke» sekildi úghymdardyng kómeskilene bastaghanyn, qazaqtardyng birtindep «әlemdik últqa» ainala bastaghanyn bildiredi. Biraq asa qatty nazar audaryp aitarlyq, bir týitkil bar múnda - «óz bolmysynyng túghyryn bekite almaghan halyq ýshin búl damudyng belgisi bola almaydy» degen. Kerisinshe, búdan: «búl - qazaqtyng ózge mәdeniyetterge tezirek jútylyp ketuinin, últ retinde azyp-tozuynyng belgisi» degen qorytyndy ózinen-ózi súranyp túr. Mineki, syrt qaraghan kózge «eshkimning de shataghy joq» ishki mәselemizding bizdi qanday jaghdaygha jeteleytinin osydan-aq bayqaugha bolady eken!
Endi sózimiz dәiekti boluy ýshin, ishki kóshi-qon mәselesin «Shanyraq» respublikalyq qoghamdyq birlestigi tapsyrysymen f.gh.d. V.Kurganskaya jýrgizgen zertteu materialdarynan birneshe ózekti mәselelerdi atay keteyik.
- Qalalargha kóship kelushilerding ishinde onda sinisip ketuge, tezirek júmys tabugha joghary jәne arnayy bilimi barlardyng mýmkindigi mol (kózi ashyq qazaq qashanda eldegi bolyp jatqan jaghdaylardy aldyn ala boljaugha qabiletti. Sondyqtan auyldyng bolashaghy juyq manda onala qoymaytynyn aldymen sezetin de solar. Onyng ýstine, bilimdi adam qay jerde bolmasyn súranysqa ie bola alady);
- Bolashaq qonysty tandauda ol jerde: 1) júmys ornynyng boluy (69,12%); - (qazaqty jalqau dep kim aitady?) 2) balalaryna sapaly bilim beru mýmkindikteri (60,18%) (qazaq búryn da, qazir de balalaryna bilim berudi maqsat tútqan jasampaz halyq!); 3) sapaly densaulyq saqtau qyzmetining boluy (27,48%) (úrpaghynyng bolashaghy ýshin ózining densaulyghyna mәn bere bermeytin jankeshti halyq ekenimizding kórinisi búl); 4) kәsipke qol jetkizem degen tilek (41,07%) (tilegi jaqsy, múnday halyqpen qanday da sharuany bitiruge bolady!); 5) baspanagha qol jetkizsem degen tilek (37,06%) (kelushilerding jartysynan astamy baspana mәselesin algha shygharmaydy. «Elge qaytamyn» degen niyet oy týkpirinde jatyr. Búl - jaqsylyq); 6) uaqytymdy qyzyqty ótkizu ýshin keldim (18,86%) («asyq oinaghan - azar, dop oinaghan - tozar...» degen tәrbiyening yqpaly. Onyng jaqsy-jaman jaqtary bar. Mәdeniyetti ortagha tap bolugha úmtylys jaqsy bolghanymen, kópshiligi «ol mening ne tenim» degendey búiyghy qanaghatshyldyqqa jol beredi...); 6) tuystarymyzdy saghalap, soghan jaqyndau kóship keldik degen sebep (27,71%) (qazaqtyng qanynda bar tuysqanshyldyq qasiyet qazir tómendegen. Kópshilik eshbir tuysqa emes, ózine-ózi senip kelgendi qalaghan. Búl - halyqtyng shyndaluynyng belgisi).
Al endi, «búl qalagha nege keldin?» degen súraqqa kelushilerding 77,5% «múnda júmys bar degen song keldim» dep jauap bergen. (Osy jauaptan-aq, «eger olargha túrghan jerlerinde júmys tauyp berse, onda olar kelmegen bolar edi» qorytyndy shyghyp túr. Búny ne deymiz? Áriyne, búl, eng birinshiden, auylgha qatysty qate sayasattyng nәtiyjesi bolsa, ekinshiden, múny oblys, audan, auyl әkimderining júmysynyng tikeley kórsetkishi dep baghalaghan jón. Sonda olardyng júmys isteu qabiletin dәl osy 77,5%-gha tómen baghalaugha bolady eken). Al ekinshi orynda túrghan «balalaryma sapaly bilim bergim keldi» dep jauap bergender 57,5%-dy qúraydy eken. Sonda múny da audandyq bilim beru isining qyzmetining kórsetkishi dep baghalaugha bola ma, ony endi, oqyrmannyng ózine qaldyrayyq...
Qúrmetti oqyrman, búl mәsele turaly bir maqalada bәrin aityp shyghu mýmkin emes. Sondyqtan men keybir mәselelerge ghana toqtaldym. Eger onyng mazmúnyn odan әri terenirek ashu turaly sizder tarapynan ótinish týsip jatsa, men avtor retinde, әrqashanda onday ótinishti oryndaugha әzir ekenimdi jetkize sizderge jetkizemin.

 

Ábdirashit BÁKIRÚLY, filosof-publisist

 Abai.kz

0 pikir