Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 28347 1 pikir 6 Qantar, 2016 saghat 10:05

QAYYM MÚHAMEDHANOV KIM EDI?

QAYYM MÚHAMEDHANOV (05.01.1916 – 30.06.2004) – ghalym, abaytanudy ghylymy negizdeushi, shәkәrimtanudyng negizin qalaushy,  tekstolog, Semeyde Abay múrajayyn úiymdastyrushy, ústaz, aqyn, jazushy, dramaturg, әdeby audarmashy, qogham qayratkeri.

Qazaq SSR Gimnining avtory,  KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesi, Qazaqstannyng Memlekettik syilyghynyn, Jazushylar odaghy syilyghynyn, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng jәne Halyqaralyq Abay akademiyasynyng (London) Altyn medalining iyegeri, professor, KSRO jәne Qazaqstan halyq aghartu isining ýzdigi; Semey, Ayagóz qalasynyn, Janasemey, Abay audandarynyng Qúrmetti azamaty; 1000-den asa ghylymy enbekting avtory.

Qayymnyng әkesi – M.Seytqúlov (1870-1937) – asa meyirimdi,   bilimdi,  jomart, alashordashy, islam uaghyzshysy bolghan adam edi. Onyng qazaq mәdeniyetining belgili qayratkerlerin qalyptastyru jolyndaghy enbegi eren. Seytqúlov HIH ghasyrdyng sony – HH ghasyrdyng alghashqy ýsh onjyldyghynda qazaq halqynyng ruhany damuyna yqpal etti. Ol kóptegen qoljazbalar men tarihy ólen-jyrlardy jinaqtaushy jәne mәdeny múrany saqtaushy. Múhamethan Seytqúlov 1937 jyldyng 2 jeltoqsany kýni týnde atyldy. Keyin aqtalghan.   

M.Seytqúlovtyng ýiine Abay, Shәkәrim,  Abay shәkirtteri, belgili mәdeniyet qayratkerleri, jazushylar men baspagerler jinalatyn. Ýiding ýlken zalynyng bir bóligin mazmúngha bay kitaphana alyp túratyn, múnda kóptildi әlem klassikasy, jazdyryp alynghan jәne әr jerden әkelingen sol zamannyn  gazet-jurnaldary boldy. Qayymnyng әkesi qazaq, orys, tatar, arab tilderinde oqityn jәne asa jomart adam edi. Seytqúlovtyng qarjylandyruymen  «Sary-Arqa» gazeti,  1918 j. bastap  J.Aymauytov jәne M.Áuezovtyng redaksiyasymen «Abay» jurnaly shygharylatyn. Álihan Bókeyhanov Semeyding soljaghalauynda ótken jiynda qalagha bastapqy «Alash» atauyn qaytaru turaly mәsele kótergen kezde, Seytqúlov oghan qoldau berip, qalagha «Alash» atauyn qaytarudy naqtyly dәleldermen qorghaghan. Osynday zamanalar men dәstýr jalghastyghynyng mysaldary az emes. 

M.Dulatovtyng qyzy Gýlnar Dulatova әkelerining dos bolghanyn eske alady. 1911 jyly Seytqúlov Mirjaqyp Dulatovty kepildik salyp, tútqynnan bosatady. Al  Shәkәrimning belgili fotosureti Seytqúlovtyng ýiine kelgen kezde týsirilgen. Sonymen birge, Seytqúlov Shәkәrimning qamaudan bosap shyghuyna kómektesedi.  

Tughan ýiding jyluy, qorshaghan ortasy, bilim órisi ózining eli men jerin shynayy sýietin, sonday-aq ghylymiy-mәdeny qúndylyqtardy saqtaudy niyet etken túlghany qalyptastyrdy. Qayym әkesining jazushylar men  kompozitorlar, halyq aqyndary, óner adamdarymen jaqyn baylanysyn  bayqady. Alash ziyalylary Semeydegi (Zarechnyy slobodkada, eski atauy «Alash») Seytqúlovtyng ýiin kezdesu orny retinde tandady. Alty jastaghy Qayym әkesining ýiinde alghash ret M.Áuezovty kórdi, ol múnda jii qonaqta bolatyn. Qayymnyng әkesi M.Áuezovtyng «Enlik-Kebek», «Qaragóz» jәne t.b. piesalarynyng alghashqy repetisiyasyn jasaugha qolayly jaghdaylar jasady.

Qayym jas kezinen әkesining dostary bergen tapsyrmalardy  oryndaytyn – mysaly, Ydyrys Mústambaevtyng tapsyrmasy  – kitapty arab harpimen, kórkem jazumen kóshiru nemese týrli tilderge audaru.  Qayym ózining alghashqy ólenderin ýige kelgen әkesining dostaryna oqityn. M.Seytqúlov 1921, 1928, 1932 jәne 1937 j.j. qughyn-sýrginge jәne tәrkileuge úshyrady. M.Seytqúlovtyng ýlken úly Qayymgha otbasyn asyrau ýshin 15 jastan bastap kóp júmys isteuge tura keldi. Ol kemejayda jýk tasushy, júmysshy, kadr bólimi qyzmetkeri, mәdeniyet qyzmetkeri, múghalimdik qyzmet atqardy. Eki jyldyq qazaq tili men әdebiyeti múghalimderin әzirleu kursynan keyin,  Semey pedinstitutyna týsip, 1941 jyly eksternmen ayaqtaydy.  Qayym 17 jastan bastap Semey qalasynyng әrtýrli mekemelerinde sabaq bere bastady. Ýzdik pedagog-tәlimger ómirining 60 jyldan astamyn jastardy  tәrbiyeleu jәne bilim beru isine arnady. 

Ákesi tútqyndalghannan keyin Qayym Pedagogikalyq instituttan quylady. Sol kezde jasóspirim jigitke әkesining dosy Múhtar Áuezov moralidyq túrghyda  qoldau beredi, ol Qayym ýshin ghúmyr boyy tәlimger jәne ústaz bolyp qaldy. Shәkirt ústazyna ómirining sonyna deyin adal boldy. Adamdardy jaqsy tanityn M.Áuezov Qayymnyng boyynan erekshe daryn, imandylyq pen adaldyqty bayqaydy. M.Áuezov Qayymdy Abay turaly roman-epopeya jazu barysynda týrli tapsyrma oryndaytyn ghylymy tilshi etip alady. Ol búl kezde Almatyda edi, al naqtylaytyn jaghdaylar tek shalghay auyldardaghy aqsaqaldarmen әngime kezinde, múraghattarda, týrli qalalargha hat jazyp, habar almasu arqyly ghana naqtylanatyn. 

1930-jyldardyng ayaghynda Abay múrasy, onyng shәkirtteri men izbasarlaryna joyylyp ketu qaupi tudy. Abay Sózi  búrmalandy, shygharmalary  ghylymiy  túrghyda zerttelmedi. Qoljazbalary men jeke zattary joghaldy,  ómirining kuәgeri bolghan qariyalar azaydy.

M.Áuezov qazaq mәdeniyetining eleuli bóligin saqtaugha baghyttalghan birqatar tapsyrmany ózining shәkirti Qayymgha senip tapsyrdy:

  • Abaydyng túnghysh Múrajayyn ashugha negizdeme qalau
  • Abay shәkirtteri men izbasarlarynyng mektebin qúru jәne saqtau
  • Oyshyl-aqynnyng qúndy sózin tekstologiyalyq taldau әdisimen saqtap qalu

Qayym jýk kóligimen shalghay auyldargha ailap sapar shekti. Abaydy kózi kórgen qariyalarmen,  ómiri men shygharmashylyghynan habardar adamdarmen әngimelesip, túrmystyq zattardyn, kiyimder men kitaptardyn, Abay qoljazbalarynyng shynayylyghyn naqtylady.  Qayym Múhamedhanov 1940 jyly Qazaqstanda, Semey qalasynda túnghysh  Memlekettik әdebiy-memorialdy Abay múrajayyn  úiymdastyrugha ólsheusiz enbek sinirdi. Kóshbasshylyq iydeya. Desek te, iydeyany ómirde iske asyru – kóshbasshy boludan da artyq.  Múrajaydy nólden bastap qúru  - әrkimning qolynan kele bermeytin is, keybireuler irgetasyn qúrugha jauapkershilik alady. Q.Múhamedhanov ústazy M.Áuezovpen birge Semey qalasynda alghashqy ghimaratty tandady. Al Qayymnyng dosy jәne әriptesi Boris Akerman is-saparlar men zertteuler kezinde ýnemi janynan tabyldy.  Sol kezende 500 jәdiger naqtylandy, barlyq jәdigerlerge ghylymy sipattama berilip, múrajay boyynsha tolyq «Jolbasshy» qúral jazyldy. Múnday negizdemesiz múrajaydyng qúrylmasy anyq edi.  

Qyzmetin múrajayda agha ghylymy qyzmetker bolyp  bastaghan Qayym, joghary oqu ornynda sabaq beruin jalghastyrdy, al 1947 jyly Múrajay QazSSR-i Ghylym Akademiyasy qaramaghyna ótkizilgen kezde jәne ghylymy qyzmetti saqtap qalu maqsatynda, Akademiya Preziydenti Q.Sәtpaevtyng búiryghymen ol Múrajay diyrektory bolyp taghayyndalyp, 1951 j. repressiyagha deyin basshylyq etti. Qayym sonda da pedagogikalyq qyzmetin eshqashan tastamady. Professor E.Ismailov sol kezding ózinde: Q.Múhamedhanov memlekettik Abay múrajayyn alghashqy úiymdastyrushy jәne ghylymy qyzmetkerding biri retinde qazaq әdebiyetining klassiygi Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyna tikeley qatysy bar erekshe qúndy qoljazbalardy, múraghattyq, foliklorlyq materialdardy jinaqtady. (1945 j.)

Qayym ghylymy zertteulerding baghyt-baghdaryna jol ashyp, kitaphana men qoljazba qoryn eleuli tolyqtyrdy;  sol kezde stendterden Abaydyng ata-analarynyn, qorshaghan ortasynyn, shәkirtteri men izbasarlarynyng portretin, siyrek shyghys kitaptary jәne qoljazbalardy  kóruge bolatyn. Sonynan jala jabylghan bir maqalada osy jәdigerlerding bәri eski-qúsqy dep sanaldy («Múrajaydy eski-qúsqydan tazartu»/«Ochistiti muzey ot hlama» - 1951 jyly baspasózde jariyalanghan kóp maqalanyng biri osylay ataldy). Qayymnyng jauaby:  Pushkiyn, Tolstoy, Lermontov múrajayynda olardyng ata-analarynyng sureti joq pa eken?

  • Qazir búghan senu óte qiyn, degenmen Abay ýshin ýnemi kýresuge tura keldi. Abaydyng 100 jyldyghyn әzirleu jónindegi mereytoylyq ýkimet komiytetining Ghylymy hatshysy júmysyn atqara otyryp, Q.Múhamedhanov sol kezdegi biylikten qoldau bolmasa da, aqyn mereytoyyn layyqty ótkizdi. Abaydyng Jiydebaydaghy qystauyn qayta qalpyna keltiru, aqyn jәne tughan-tuysqandarynyng ziratyn jaqsartu qajet boldy. Abay beynesin mýsin jәne beyneleu ónerinde mәngilik este qaldyru júmystaryn úiymdastyru; zavodtargha hat jazyp, materialdar izdeu; Abaygha jәne onyng ainalasyna qatysty jerlerde memorialdyq taqta ornatu turaly  izdenu qajettiligi tuyndady, - qazir bәrin tizbeleu mýmkin emes. Qayym sonyng bәrimen ainalysty. Sol jyldardaghy hattar men múraghat qújattary – sonyng aighaghy.

Qazaqstannyng halyq jazushysy Ázilhan Núrshayyqov Q.Múhamedhanovtyng tekstologiyalyq zertteulerining manyzdylyghyn, onyng Abay mektebin zertteuge qosqan ýlesin, onyng M. Áuezovtyng eng jaqyn dosy bolghandyghyn atap ótti. Epopeyany jazu kezinde M.Áuezov Múhamedhanovtan kóptegen material alghan edi:

« ..... Kәkeng Abaytanu ghylymynyng eng bilgiri boldy. Býkil sanaly ghúmyryn abaytanu ghylymyn damytugha júmsady. Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy turaly tamasha zertteu enbegin jazdy. Sonyna  «Abaydyng aqyn shәkirtteri» degen tórt tomdyq qymbat qazyna qaldyrdy. «Abay» ensiklopediyasyn shygharugha ayanbay atsalysty. Kәkeng úly Múhtar Áuezovting eng jaqyn dosy boldy. «Abay joly» epopeyasyna baylanysty kóptegen derekterdi Múhang Kәkennen – Qayym Múhamedhanúlynan aldy».

Sol kezde, otyzynshy jyldardyng sonyna qaray, Abay múrasy jәne onyng ainalasy joyylyp ketuge shaq qaldy.  Bir mezette kóp sharua tyndyru qajet boldy:  kóptegen ekspedisiyalar kezinde Abaydy kózi kórgen  qariyalardyn  aqyn jәne onyng shәkirtteri turaly estelikterin jazyp alu;  auyzsha týrde saqtalghan shygharmalaryn qalpyna keltiru,  jazbasha ýzindilerdi múqiyat oqyp, qay shәkirttiki ekenin  tekstologiyalyq taldau әdisimen anyqtap, dәleldeu qajet boldy. Al uaqyt bolsa tyghyz – qariyalar azaydy, ólenderi úmytyla bastady, qoljazbalar joghaldy. Búl – qazaq mәdeniyetining eleuli (plast) kezeni edi. Semeylik ghalymnyng enbegi sol – ol alghash ret Abaydyng әdeby mektebine ghylymy negizdeme qalady. Búl tónkeriske deyingi jәne qazirgi qazaq әdebiyeti arasynda ózindik «kópirdin» ashyluy boldy. Abay mektebi, búl – qazaq әdebiyetindegi biregey mektep. Jalpy әlem әdebiyetining ózinde әdeby mektepterding boluy biren-saran ghana.

Abay mektebi – búl abaytanu ghylymyndaghy jana baghyt. Búlar Abaydan oqyghan, kenesin tyndaghan, Abay arqyly orys, әlem jәne shyghys mәdeniyetimen tanysqan bir top aqyn-jyraular, sazgerler men ertegishiler, әnshiler. Abay shәkirtteri úly oishyl, aqynnyng gumanistik  jәne filosofiyalyq kózqarasynyng әserinde boldy. Olar – aqynnyng óz úldary jәne jas aqyndar – Áubәkir, Árip, Áset, Baymaghambet, Kókpay, Maghauiya, Túraghúl, Shәkәrim,  alash ziyalylary  tәrizdi  izbasarlary. Q.Múhamedhanov Abay mektebi aqyndarynyng esimderin qalpyna keltirdi, olardyng ómiri men shygharmashylyghy turaly mәlimetter jinap, tolyq ómirbayandaryn jazdy. Bәrinen búryn, ol Abay shәkirtteri men izbasarlarynyng shygharmalaryn qalpyna keltiru boyynsha iri izdestiru-zertteu júmysyn jýrgizip, ghylymy týsinikter berip, baspagha әzirledi. Abay shәkirtteri men izbasarlary mektebi – ghylymdaghy jana baghyt, ony, naqty aitqanda, mәdeniyetting bir kezenin  anyqtap jәne saqtap qalghan Qayym. Q.Múhamedhanov 1940 jyly tapqan Abay shәkirtterining enbegi ghylymy ainalymgha engizilgen. Qazir Abay shәkirtterining shygharmalary kópke belgili, búl enbekter mektepter men oqu oryndary baghdarlamasyna engen: Aqylbaydyn  - «Daghystan», «Zúlys», «Hissa Jýsip», Maghauiyanyng - «Medghat-Qasym», «Enlik-Kebek», Kókbaydyng -   «Sabalaq», «Kenesary-Nauryzbay», Ásettin  - «Saliha Sәmen» jәne  «Evgeniy Onegiyn» audarmasy,  Áriptin  - «Birjan-Sara», Túraghúl, Múqa, Áubәkir jәne taghy basqa shәkirtteri men alashshyl izbasarlarynyn  shygharmalary men audarmalary. Qayym Abay shәkirtterining shygharmalaryna әserin tiygizgen orys, batys jәne shyghys әdebiyeti jәne mәdeniyetimen baylanys ornata bildi. Mysaly, Pushkinning «Baqshasaray fontany» jәne «Kavkaz tútqyny», Lermontovtyng «Msyriy» jәne «Demon» poemalary Aqylbay men Maghauiyanyn  «Daghystan» jәne «Medghat Qasym» shygharmalaryn jazugha;  Haggardtyng «Kopy sarya Solomona» romany Aqylbaydyng «Zúlys» jәne t.b. shygharmalaryna әser etti. Keyinnen, ghalymnyng әreket etuimen osy shygharmalar mektep jәne oqu oryndary baghdarlamasyna engizildi. Desek te, 1950 jylghy stalindik repressiya kezeninde tarihy shyndyq ýshin әzir bolyp, basyndy tigetin jaghdaylardyng bolghanyn eshkim ashyp aita almady. Sondyqtan, jastar ghylymy әdildikting jenildikpen kelmeginin bilui tiyis. Ghalymnyng adamy moralidyq qaghidasy men etikasy ghylymiy-mәdeny qúndylyqtardy saqtauda eleuli oryn alady.

Ghylym jolyndaghy qughyn-sýrgin.  «Abaydyng әdeby mektebi» dissertasiyasyn (1951 jyly 7 sәuir) qorghau elimizding tarihyndaghy eleuli oqighanyng biri boldy.  Dissertasiya qorghaldy, biraq ústaz ben shәkirt – Áuezov pen Múhamedhanovty aiyptau toqtamady.   Dissertasiyany qorghau kezinde bastalghan aiyptaular,  abaytanu barysyn talqylauda, sonday-aq 1951 jyl boyy baspasózde tapsyrys boyynsha jazylghan maqalalarmen jalghasyn tapty. Múnyng sony Múhamedhanovty Abay múrajayy diyrektory jәne oqytushy qyzmetinen bosatumen ayaqtaldy. Sonynan  Q.Múhamedhanov 1951 j. 1 jeltoqsanda tútqyngha alyndy, ol Semey jәne Almaty q. NKVD týrmesine, Qaraghandy lagerine qamaugha alyndy. Shekten shyqqan azaptaular  – ystyq jәne suyq kamera, tyrnaq astyna iyne jýgirtu, basqa su tamyzu, moralidyq qysym jәne ólim jazasymen qorqytu Qayymnyng erik-jigerin syndyra almady: ol «Abay mektebi bar» dep jauap berdi. Ghalym ghylymy iydeyalarynan bas tartpady, qazir halyq maqtanyshyna  ainalghan  Abay mektebin saqtap qaldy. Degenmen, sol kezde Abay shәkirtteri burjuaziyashyl últshyldar qataryna jatqyzyldy, tek bir iydeologiya – marksizm-leninizm mektebi moyyndaldy.  Biz qazir, ómirimizge qauip tónbegen tynysh zamanda shyndyq ýshin kýrese alamyz ba? Al, sol bir qiyn kezende ghalym-azamattyng adamgershiligi men jauapkershiligi manyzdy qúndylyqtardy saqtap qaldy, sol arqyly biz býgingi tanda halyq atymyzdy saqtadyq. Ústazdyng shәkirtine bergen ýshinshi tapsyrmasy – búl Abay  sózining týpnúsqasyn saqtau. Abay sózderi ondaghan jyldar boyy búrmalanyp jariyalanghany belgili.  Onyng ózindik sebepteri boldy: naqtyly shygharmanyng nemese kóne qazaq sózderining kontekstin bilmeu, shyghys tilderinen alynghan sózder, diny terminderden ýrku, keyde redaktorlargha týsiniksiz sózderdi halyq úghynatyn sózderge esh oilanbastan auystyru. Qayym 1940 jyldardan  bastap  jәne ómirining sonyna deyin Abay shygharmalarynyng tekstologiyasymen ainalysty. Ol Abaydyng barlyq ólenderi men poemalaryna týsinikteme jazdy, sonymen oishyl-aqynnyng erekshe sózderining tazalyghyn saqtady. Sonymen birge, ol Abaydyng 31 ólenin naqtylap, aqyngha tiyesiligin  anyqtady, óitkeni olar búryn joghalghan nemese jansaq audarylghan dep sanalyp kelgen edi.

Ádebiyettanushy jәne jurnalist Edil Asylbek bylay deydi:  «Qayym Múhamedhanov әdebiyettanudyn, abaytanudyng tútas mektebin úsyndy. Ol jetekshi abaytanushy boldy jәne qala beredi. Ol ózining sanaly ghúmyrynda Abay múrasyn zertteushi ghana emes, ony saqtau jolyndaghy janqiyar kýresker boldy desek, artyq aitqanymyz emes. Ayta ketsek, tipti 1990 jyldary, alghash ret aqynnyng 150 jyldyghyna Abay shygharmalarynyng eki tomdyghyn Qayym týsiniktemelerimen shygharu kezinde, jekelegen ghalymdar týrli redaksiyamen búrmalanghan, oqyrmangha  «ýirenshikti» qalpynda shygharugha әreket jasady. Abay ýshin kýresu jәne jenip shyghu Qayymgha osy  kezde de kerek bolghan edi».  

Ghalym,  Jirmunskiyding shәkirti Dm.Lihachev, orys mәdeniyeti ýshin kóptegen kóne mәdeniyet eskertkishterin tekstologiyalyq taldau әdisimen saqtap qaldy. Q.Múhamedhanov Abay, Shәkәrim, Búqar jyrau, Qabanbay batyr, Bógenbay batyr, Mahambet, alash azamattarynyn  sózderin qazaq mәdeniyeti ýshin tekstologiya әdisimen saqtady.

1918 jyly Qayym Múhamedhanovtyng әkesi Múhamedhan Seytqúlov J.Aymauytov jәne M.Áuezovtyng redaksiyasymen shygharylghan «Abay» jurnalyn qarjylandyrghan. 

Q.Múhamedhanov әriptesi R.Musinmen birge 1922 j. «Abay» jurnalyn jandandyrdy, ol redkollegiyanyng Qúrmetti basshysy jәne kóptegen maqalalardyng avtory boldy. Jurnaldyng jekelegen nómirlerinde onyng birneshe maqalasy jariyalandy.

Qoljazbalar men múraghat materialdaryn anyqtap, saqtap jәne zerttey kele Q.Múhamedhanov Abay, Shәkәrim, Áuezov, alash ziyalylarynyng shygharmashylyghyn zertteuding tútastay ghylymy baghytyna jol saldy. 

Q.Múhamedhanovtyn  memlekettik rәmizderdi әzirleuge qosqan ýlesi. Qayym Múhamedhanov – Qazaq SSR-i memlekettik Gimni mәtinining avtory. (1945). 27 jastaghy jas jigit Q.Múhamedhanov 1943 jyly konkurs jenimpazy atandy – ol Respublika Gimnin jazdy, alghashqy joldary  «Er qazaq ejelden erkindik ansaghan» - «Geroicheskiy kazahskiy narod izdrevle mechtal o svobode» dep bastalady. O zamanda múnday jalyn atqan sózdi tek naghyz patriot qana jaza alatyn. Búl mәtin 30 jasar kompozitor M.Tólebaevty muzyka jazugha shabyttandyrdy. Búl gimn birneshe onjyldyqtar boyy aitylghanyn úmytpaghan jón!  Degenmen sol zamandaghy biylik óz halqyn er, erjýrek dep aitugha jasqanatyn, sol sebepti «er» sózin  «biz» degen sózge auystyryp,  jekelegen avtorlar – jas aqyn  (Q.Múhamedhanov) jәne jas kompozitor (M.Tólebaev) yaghni, «seriktester» újymy atynan shyghardy.

1992 jyly Qayym tәuelsiz Qazaqstannyng Ánúranyn shygharugha arnalghan bayqaugha qatysyp, mәtini taghy jeniske jetti.  Biraq búl joly Qayym «avtorlar újymyn» qosatyn bolghandyghy sebepti qatysudan bas tartty.

Qayym aqyn  1936 j. bastap jariyalana bastady, onyng  alghashqy ólenderi jasóspirim kezinde jazylghan edi. Ol 100 den asa ólender men poemalar jazdy, sonday-aq  Gh.Toqay, T.Shevchenko t.b. aqyndardyng  ólenderin qazaq tiline audardy.

Karlagta «Tughan el – altyn besik», «Balalaryma», «Júbayym Farhinurgha», «Otyrdyq tar qapasta kýndi sanap», «Sherubay stansiyasy» t.b. ólenderin jazdy. 1952 jyly jazylghan  ótkir jәne múngha toly óleninen ýzindi:

«Tughan el – altyn besik, úshqan úyam,

Kóz júmylmay túrghanda qaytip qiyam?

Tarta gór, Semeyimning topyraghy,

Tóstiktey jerine men erkin syyam...»

1954 jyldyng qantarynda Karlagta Q.Múhamedhanov on bes kýn ishinde N.Karamzinning «Sormanday Liza» povesin qazaq poeziyasy tilimen audardy. Qazaq әdebiyetinde orys prozasyn qazaq poetikalyq tilimen audarudyng bar joghy ýsh qana mysaly bar. Búlar – M.Lermontovtyng Abay audarghan «Vadiym», A.S.Pushkinning Shәkәrim audarghan «Dubrovskiy», N.Karamzinning Múhamedhanov audarghan  «Sormanday Liza» shygharmalary.  


Abay jәne Pushkiyn, Abay jәne Lermontov, Abay jәne Krylov, Abay jәne Buniyn, Abaydyng orys dostary – Mihaeliys, Dolgopolov, Leontiev jәne ghalym-әdebiyetshi Múhamedhanovtyng basqa da zertteuleri orys әdebiyeti men mәdeniyetining Abaygha ýlken әser etkenin kórsetedi.

Ghalymnyng ghylymy izdenisterining qatarynan Ryleev, Semenov Tyan-Shanskiy, Krachkovskiy, Veselovskiy, Bartolid, Uәlihanov pen  Dostoevskiy, Kaym Nasyiri, Ghabdolla Toqay, Sharif Kamal, Berdi Kerbabaev, Toqtaghúl, Miskevich, Husain Faizhanov, Hamza Niyazi, Mikael Nalbandyan, Suleyman Staliskiy, Iliyas Boraganskiy, Yan Rayniys, Lu Sini, Adam Miskevich, Ejy Yurandet, Taras Shevchenko jәne t.b. oryn aldy.

Qayym-tekstolog: Ensiklopediyalyq bilim jәne tekstologiyalyq taldau әdisin erekshe mengeru, Abay, Shәkәrim, Búhar jyrau, Qabanbay batyr, Bógenbay batyr, Mahambet, alash ziyalylarynyng sózderining tazalyghyn saqtaugha yqpalyn tiygizdi.  Múhamedhanov alash azamatarynyng  múrasyn terennen zertteushi bolyp tabylady,  olar óz zamanynda Qayymnyng әkesining ýiine jii keletin ziyaly azamattar edi.  Olardyng enbekterin arab, latyn harpinen qazirgi qazaq tili harpine kóshirdi, ghylymy týsiniktemeler jazdy, enbekteri men ómirbayandaryn baspagha әzirledi. Alash ziyalylary turaly alghashqy jariyalanymdar, ghalym әzirlegen ómirbayany men enbekteri baspasózde jaryq kóre bastady, sonyng biri «Semey tany» gazeti. 

Qayym Shәkәrimning tekstology boldy, sonday-aq aqyn ýshin kýresti:  Shәkәrimning úly Ahatpen birge aqynnyng esimin aqtauda bar kýsh-jigerin ayamady,  1958 jyly Mәskeuden Shәkәrimning aqtalghany turaly anyqtama kelgennen keyin, otyz jyl boyy Shәkәrim shygharmashylyghyn aqtap alu ýshin jәne aqynnyng qúndy sózderinin  tazalyghyn saqtap qalu ýshin kýresti.  Múhamedhanov qazirgi kýni de Qazaqstandaghy jalghyz-dara ghalym-tekstolog bolyp tabylady, onyng XVIII-XIX gh.gh. aqyn-jyraulary jәne HH gh. basyndaghy aqyndar shygharmalarynyng kanondyq negizin anyqtau jolyndaghy enbegi ólsheusiz – deydi ghalym-filologtar.

Ghalym-tekstologtyng ensiklopediyalyq bilimi QSE (Qazaq Sovet ensiklopediyasy) 12 tomyna ghylymy týsiniktemeler jazugha, qateleri men jansaqtyghyn jóndeuge, tariyh, әdebiyettanu, ólketanu, teatr, batyrlar turaly t.b. maqalalardy naqty mәlimettermen tolyqtyrugha mýmkindik berdi. Mashinamen basylghan 70 betten túratyn mәtindi jóndeu – búl jeke ghylymy júmys jәne ensiklopediya mazmúnyn әri qaray óndeuge arnalghan anyqtama-kómekshi material.

Qoljazbalardy jinaushy jәne saqtaushy Qayym 1940 j. basynda kóptegen qoljazbalardy  anyqtap, óndep  QazSSR-i  GhA múraghatyna saqtaugha ótkizdi, sonyng ishinde «Árip» 25 b.p., «Qabanbay batyr», «Bógenbay batyr», Abay, Shәkәrimning belgisiz ólenderi, batyrlar, alash ziyalylary turaly materialdar jәne t.b. mәdeny qúndylyqtar. Búl júmysty ol ghúmyr boyy jýrgizdi jәne Ghylym Akademiyasy, memlekettik múraghat, Abay múrajayy, ólketanu múrajayy, Dostoevskiy múrajayyn jәne t.b. qoryn qúndy materialdarmen tolyqtyrdy. Ol kózi tirisinde kóptegen qoljazbalardy, qúndy jariyalanbaghan materialdar men qoljazbalardy óz shәkirtterine tapsyryp ketti.

Áke men bala – Múhamedhan Seytqúlov jәne Qayym Múhamedhanov  XIX ghasyrdan  XXI gh. deyingi  ýsh jýzjyldyqqa sozylghan zamannyng ruhaniy  baylanysyn saqtap qaldy.

 Dramaturg Qayym kelesi piesalardy jazdy,  «Maydannan maydangha», «Komissar Ghabbasov», «Perne», «Er Bilisay».

Ol týrli tilderden qazaq tiline audarma jasau arqyly әr halyqtyng mәdeniyetin týsinuge eleuli ýlesin qosty.

1941 jyly Q.Múhamedhanov jazushy, kompozitor, KSRO halyq әrtisi U.Gadjiybekovtyng «Arshyn-mal-alan» muzykalyq komediyalyq qoyylymyn  alghash ret qazaq tiline audardy. Ghalymnyng múraghatynda, sonday-aq teatrlardyng әdeby qorlarynda osy audarmalardyng notalary men mәtinderi saqtalghan. Ayta ketken jón, audarmashy muzykalyq ariya mәtinining sózderi men buyndaryn nota boyynsha  әnshining dausyna dәl keltirip, komediya konteksining qazaqy әuenge say saqtaluy ýshin  jazghan. «Arshyn-mal-alan» muzykalyq komediyasy alghash ret Semeyding muzykalyq-dramalyq teatrynda qoyyldy, keyinnen kórermen kónilinen shyqqan piesa sol jyldary Qazaqstannyng basqa da drama teatrlarynyng repertuaryna endi.

Sharif Kamaldyng «Qajy әfendi ýilenedi» komediyasynyng tatar tilinen qazaq tiline  audaryluy, 1970 jyldary teatr sahnalarynda ýlken jetistikke jetti.

Q.Múhamedhanov audarghan  shygharmalar qatarynan Pushkinning «Rusalka» poemasy,  fransuz dramaturgy Pier Ogustenning Bomarshening «Jenitiba Figaro» shygharmasy boyynsha piesasy, Bokkachchonyng «Dekameron», polyak dramaturgy Ejy Yurandottyn  «Takoe vremya» t.b. oryn alady.  

Q.Múhamedhanov úmytylyp ketken kóptegen esimderdi qaytarugha  kóp enbek sinirdi, solardyng ishinde Iliyas Boraganskiy[1], Majit Dauletbaev, Sabalov, Moldajanov, Jomartbaev t.b.

Maytalman pedagog-tәlimger Qayym 50 jyl Semey pedinstitutynda dәris berdi, jalpy pedagogikalyq enbek ótili, 1930 jyldary kurstarda dәris oqyghanyn qosqanda,  barlyghy 60 jyl. Ol jastardyng birneshe buynan tәrbiyelep shyghardy. Pedagogtar jәne ghalym-әdebiyettanushylar, filosoftar men memleket qayratkerleri, bilim jәne mәdeniyet mekemelerining basshylary, aqyndar men gazet-jurnal qúryltayshylary – bәri shәkirtteri. Qayymnyng izbasarlary –  ghylym jolynda jýrgen matematika, fizika mamandary, olar keyin Qayymnyng әserimen aqyndyq joldy qughan shәkirtteri. Qazirgi jastar ghalym-azamat jerlesteri Múhamedhanovtyng ómiri men shygharmashylyghynan shabyt alyp, ol turaly zertteuler jazady, ghalymnyng tughan otany Semey qalasyndaghy eskertkishi janynda әn aityp, ólenderin oqidy.  

Q.Múhamedhanov 1940 jyldan Jazushylar Odaghynyng mýshesi.  1942-1947 jyldary Semey oblysy (Semey, Pavlodar, Óskemen)  boyynsha  Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng uәkili boldy. Múhamedhanov aqyndar men jazushylardyng shygharmashylyq damuyna zor ýles  qosty. Jas talanttar men  aqyndardy qamqorlyghyna alyp, qoldau ýshin týrli úiymdargha jazghan  hattary saqtalghan.   

Shәkirtteri men qarapayym azamattar Qayymnyng kózi tirisinde jәne ómirden ozghannan keyin de ghalymgha rizashylyq bildirip, әnder, ólen-poemalar arnady, onyng ózi tútas bir jinaqty qúraydy. Adamnyng baqyty – tughan halqynan alghan aq  batasy men rizashylyq bildirgen jyly sózi. Qazirgi zaman jastarynyng jyr-arnaulary patriottyq sezimge toly, óitkeni olar ýshin Qayymnyng ómiri – ruhany tirek, tughan jeri men halqyna degen adaldyqtyng ýlgisi.

Elding taghdyry ghalymnyng ómirinde ózindik izin qaldyrdy. Qayymnyng qiyndyqqa toly taghdyry  men  baqytty ghúmyry  J.Saiyn, Estay aqyn, Vs.Ivanov, Qajymúqan,  Jambyl;  halyq aqyndary, teatr qayratkerleri, әrtýrli últtardyng ghylym jәne mәdeniyet qayratkerlerimen; Abay, Shәkәrim, Áuezov, alash ziyalylarymen  әserli  shygharmashylyq kezdesulermen este qaldy. Ákening ýii osynday kezdesulerding qaynar búlaghy bolsa, osy dәstýrdi úly jalghastyrdy.

Abaytanu – Áuezovtanu – Shәkәrimtanu – Qayymtanu –  búl  ózara logikalyq baylanystaghy  jәne qalyptasudyng kýrdeli jolynyn, kýres pen mәdeniyetti qorghaudyn, ghylym men  halyq ruhynyn  bir-birine ózara tәueldi ýrdisinin  tarihy aqiqaty.  Búl – halyqtyng biregey mәdeny kenistigi.

Qayym Múhamedhanovtyng esimi kóptegen ensiklopediyalargha endi. Ghalym-patriottyng otany Semey qalasynda eskertkish ornatyldy (2010 j.) , al, ózi ómir sýrgen  jәne elimiz tarihynyng kórnekti qayratkerleri bas qosqan  ýige Memorialdyq taqta qoyyldy  (2004 j.).

 

***

 

Zamandastarynyng Múhamedhanov turaly pikirleri:

                 

QAYYM MÚHAMEDHANOV  – «ÓZI MUZEY, ÓZI ARHIYV, ÓZI MEKTEP»

Nesipbek AYTOV

Qayym Múhamedhanov keninen tanymal, inabatty jәne parasatty, óz últynyng bedeldi azamaty. Men Qayym aghamen jaqsy tanys boldym, jýzdesip, әngimelesip túrdym, onyng jarqyn beynesi mening jýregimnen mәngi oryn aldy. Mening oiymsha, onyng ómiri men isi – tughan eli men jerine degen qyzmetining óshpes ýlgisi. Men ony alashtyng songhy túyaghy, «Alash» ziyalylarynyng múrageri, abay mektebining songhy ókilining biri retinde qabyldadym.

Gerolid BELGER

 «Altyndy shyqqan jerden qaz” deydi ghoy halyq maqaly. Abaytanu túrghysynan alghanda Kәkeng sol “samorodnyy sary altyndy” kesek-kesegimen omyryp jýrgen kisi. Búl salanyng respublikamyzdaghy asqan bilgiri, júrttyng bәrin moyyndatqan dara jýirik…»

 Qalihan ALTYNBAEV

“Qayym Múhamedhanov – Abaydyng inisi, Alashtyng irisi”.

                                                               ***            

Túrsyn JÚRTBAY

Múhtar Áuezovti eger bir adam satpasa, – ol Qayym, eki adam satpasa, sonyng biri – taghy Qayym. Qayym Múhtar Áuezovting ózine de, onyng múrasyna da asa adal boldy.

Qaltay MÚHAMEDJANOV

Qayym Múhamedhanov – ensiklopediyalyq bilimge ie ghalym. Ol Abay men qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Áuezovtyng shygharmashylyghyn zertteuding tútas baghytyn salyp, damytty.

Q.Múhamedhanov Qazaqstanda әli de dara ghalym-tekstolog bolyp tabylady, onyng 18-19 ghasyrdaghy qazaq aqyn-jyraularynyng jәne 19 gh. aqyndar shygharmalarynyng kanondy týpnúsqasyn negizdeudegi enbegi  respublikanyng ghylymy qauymdastyghyna keninen belgili.

Mening oiymsha, Qayym Múhamedhanov shyghystanushylar  V.V.Bartolid, E.E.Bertelis, aqyndar men oishyldar Nauai, Nizami, kenes arabtanu negizin qalaushy I.I.Krachkovskiy, týrkolog V.V.Radlovtyng qatarynan oryn alady.

Qinayat Shayahmetov

Imya KaIma Muhamedhanova perejiyvet veka! Ego imya svyazano s velikim Abaem, s velikim Shakarimom, s velikim Muhtarom, a eto to kuliturnoe prostranstvo, kotoroe vechno doljno obogashati rodnoy Kazahstan.

Gharifolla Esim

Qayym Múhamedhanov esimi ghasyrdan-ghasyrgha jetedi! Onyng esimi úly Abay, Shәkәrim, Múhtarmen tyghyz baylanysty, al ol tughan otanymyz  Qazaqstandy ruhany jaghynan mәngilik bayytyp otyratyn mәdeny kenistik.

…Kanm Muhamedhanov – vydanshiysya uchenyi-filolog, odin iz samyh glubokih issledovateley tvorchestva Abaya, Shakarima, Muhtara Auezova…

Ego jiznennyy podvig – luchshiy priymer mujestva, chestnogo slujeniya iydealam y prinsipam, kotorye emu stoily ocheni dorogo. Ego velichie v tom, chto, nesmotrya na grozyashui smertnui kazni s liysheniyem vseh prav, on ne otreksya ot svoih iydealov y ne predal Auezova, chego trebovala ot nego vlasti. Ego velichie – v ego iskluchiytelinoy skromnostiy…

 Sergey AZIMOV

 ... Qayym Múhamedhanov – әigili ghalym-filolog, Abay, Shәkәrim, Múhtar Áuezov shygharmashylyghyn tereng zertteushining biri ...

Onyng ómirlik erligi – últ mýddesi jolynda qaytpas qaharmandyqtyng ýlgisin tanytuy, óte qymbatqa týsken ústanymdary men iydealdaryna búljymas beriktiginde qaluy edi.

Ózine ólim jazasy men qoghamdyq ortada esh qúqyqsyz qalu qaupining qatar tónuine qaramastan ol biylikting talap etkenine moyynsúnbady, úly ústazy Áuezovty satpady. Onyng kemel kisiligining ózi osynda – shynayylyqtan tuyndaghan ór namysynda edi...

Sergey Ázimov

Qayym Múhamedhanov – Múhtar Áuezovtyng shәkirti jәne ghylymy konsepsiyasyn jalghastyrushy boldy. Ol ózining barlyq sanaly ghúmyryn Abay shygharmashylyghyn zertteuge arnady, úly oishyldyng poetikalyq mektebi turaly ghylymdy keneytip, terendetti. Ómirining eng bir qiyn kezenderinde institutta oqyghan dәristerinde últtyq mәdeniyetting ýzdik ókilderi – Shәkәrim Qúdayberdiyev, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov esimderi men olardyng shygharmashylyghyn nasihattady.

Ójet intelliygent, shendiler aldynda bas iygennen góri NKVD qapasyn artyq kórdi. Qazaqstan ghylymy men mәdeniyetin damytu jolynda eren enbegin sinirdi.

Qayym Múhamedhanov әdebiyettanu, abaytanudyng tútas mektebin úsyndy. Ol jetekshi abaytanushy bolyp tabylady. Ol ózining sanaly ghúmyryn  Abaydy zertteuge arnaumen birge, aqyn múrasy ýshin adal kýres jýrgizdi.    

Edil Asylbek

Qayym Múhamedhanov Ýlken Ghalym edi, alash azamattarynyng songhy túyaghy bolar dep oilaymyn. Jәne de erekshe parasatty adam. OL  marapattaudyng bәrinen joghary túr, ol jóninde qalay aitylyp, qalay jazylsa da,  qazaq halqynyng naghyz úly – Álem azamatynyng terenine boylap, týgesu mýmkin emes.

... Qayym Múhamethan, Abay tәrizdi internasionalist boldy, onyng erik-jigeri men adamgershiligi barlyq ótpeli oqighalar men әbigershilikten basym týsti.  

 Larisa ODYNES –TROISKAYa

 

  • Osynau keremet, kemel adamdy jaqyn tanyp-bilu, onymen aralasu baqyty maghan da búiyrghan edi. Qayym Múhamedhanovtyng jarqyn beynesin ózimning «Neizvestnye stranisy jizny izbrannogo», «Men Abaydy әke deymin» degen filimderimde somdaghanym – shygharmashylyq enbegimning eng shoqtyqty belesi, men ýshin maqtanysh dep bilemin. Ol – ghibratty ghalym, filolog, abaytanushy, Abaydyn, Shәkәrimnin, Múhtar Áuezovtyn, Abay shәkirtterining shygharmashylyghyn tereng zerttegen, zerdelegen birden-bir bilikti kisi edi.... Onyng ómirlik erligi – últ mýddesi jolynda qaytpas qaharmandyqtyng ýlgisin tanytuy, óte qymbatqa týsken ústanymdary men iydealdaryna búljymas beriktiginde qaluy edi.

Ózine ólim jazasy men qoghamdyq ortada esh qúqyqsyz qalu qaupining qatar tónuine qaramastan ol biylikting talap etkenine moyynsúnbady, úly ústazy Áuezovty satpady. Onyng kemel kisiligining ózi osynda – shynayylyqtan tuyndaghan ór namysynda edi...

Sergey ÁZIMOV

*** 

Lev Gumiylev ghalymnyng tózimdiligi men erjýrektigin erekshe baghalady, odan Karlag tútqyndary ýlgi alatyn.

         ***

Gerolid Beliger ocheni tochno skazal o teh, kto boitsya pravdy: sm. Predislovie k kniyge "Kaiym Muhamedhanov. Sudiba y Karlag". ISBN 9965-784-23-H. Almaty 2008g. S.3:

"Ponimai: nekotorye dokumenty toy epohy y ponyne – polveka spustya – ne vsem po nravu. Strah proshlogo y melochnyy egoizm (pendeshilik) obvolakivait dushi. A vdrug obidyatsya potomky otnudi ne slavnyh mujey? No chto delati? Istorii greshno zakamuflirovati, redaktirovati, perepisyvati, otrihtovati po koniunkturnym y lojno ponyatym eticheskim soobrajeniyam. Pravdu neobhodimo znati, esly my hotim iymeti delo s duhovnym progressom naroda. Y iymenno v etom zakluchaetsya odin iz nravstvennyh postulatov Kaima Muhamedhanova".

«Sol dәuirding keybir qújattary  – jarty ghasyrdan keyin de bireulerge  únamasy  belgili  /ne vsem po nravu/. Ótken kýnning qorqynyshy men pendeshilik kónildi býrkemeleydi.  Búl rette, onsyz da jala jabylghan әkeler úrpaghy ókpelep qalmay ma? Ne isteu kerek?.  Jalghan jaghdayattar men etikalyq týsinikter saldarynan tarihty jabu, týzetu, qayta jazu ýlken kýnә. Eger biz halyqtyng ruhany progresimen sanasqymyz kelse, shyndyqtyng betin ashyp, biluimiz kerek. Qayym Múhamedhanovtyng eng manyzdy pikiri biri osy».

«Ghalymnyng esimi – keleshek úrpaghyna arnaghan sózderi, Abay arqyly, «jyly jýrek jәne ystyq qayratpen» mәngilik este qaluy tiyis. Qazaq intelliygensiyasynyng shynayy ókili Qayym Múhamedhanovtyng sonyna qaldyrghan múrasy  –  ómirshendik, shynayy aqiqat,  erik-jiger, bekzattyq, ruhany tazalyq, biyikke úmtylu qasiyetteri.  

Gerolid  BELGER

***

Qayymnyng ómirding qanday da bir qiyn kezenderinde aitqan oilary men әreketi  bizder ýshin moralidyq ústanymgha jәne jalpyadamzattyq qúndylyqtar ólsheuishine ainaldy.

«Ózekti jangha bir ólim. Men sol kezde: ólsem, alash azamattarynan janym artyq emes ... dep oiladym ... » (1951 j. NKVD azaby turaly estelik)

 «Jalghan sóilegenshe, ólgen artyq. Jalghan sózden keyin, qalay ómir sýruge bolady? ...» (Q.Múhamedhanov M.Áuezovty satpady, yaghny – otanyn satpady, Abay mektebin jәne adamgershilik qasiyetin saqtap qaldy).

«Mende kek qaytaru sezimi joq, biraq mening azap pen zapa shekken ar-namysym, Sizding qúzyrynyzgha jogharyda aitylghan jaylardy jetkizedi ...»  (Karlag bastyghyna jazylghan hattan. Týrme әkimshiligi qamaudaghy adamdargha kelgen sәlemdemeni úrlap, olardy kemsitip, namysyna tiygeni sebepti, adam qúqyghynyng búzyluymen kýresuge tura keldi)

 Adal jandarmyz ghoy, aqyry qayyrly bolsyn.

  «Aq niyetpen tilegen aq tileuim qabyl bolyp, tughan jer, ósken elime aman-esen oralatynyma senemin (balalaryna jazghan hattan)

 «... bir auyz ótirik aitudan, aldaudan aulaq bolyndar. Tәrtipti, tәrbiyeli, bayypty adam bolyndar (balalaryna ósiyet)

«Abaydy tanyp bilgen, sonday-aq, Abay ónegesimen susyndaghan adamgha,  ómirding tauqymetin jenip shyghu jenilirek bolmaq. Oghan basqaday moralidyq kodeksting qajeti shamaly. Desek te,  múnday adamdar kóbirek bolsa ... »

«Bireu ótirikti oidan shygharyp, qúraydy. Keybireu oghan senuge әzir. Bireu jalghan ataq izdeydi. Eger biz dúrys oilay almasaq, halyq atyna layyq bolamyz ba?  (tarihty falisifikasiyalau, jalghan oidan shygharylghan batyrlar  turaly)

«Baqyt degenimiz – erkindik, adal sóileu jәne eshteneden qoryqpay ómir sýru. Tek osylaysha ómir sýru kerek!  Múnyng adam ómirindegi manyzy zor»  (búl Qayymnyng ómirlik ústanymy)

 


 Dayyndaghan Dina Múhamedhan

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1689
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2072