Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Mәiekti 9085 0 pikir 1 Qantar, 2016 saghat 11:55

JANA JYL JÁNE DIN

Jana jyl әri tarihy әri jana mereke. Jana jyldyng nege búnday mereke ekendigin tómende tarqatyp kórmekpiz.

Songhy kezderde diny merekelerden tys merekelerdi Halal jәne Haram dep bólu ýrdisi payda boldy. Ásirese, uahabiylik baghyttaghy jәne salafittik baghyttaghy diny sektalardyng jәne olardyng mýritterining kóbengi qoghamgha ýrey tughyzyp otyr. Qit etse, «shiyrik» nemese «biydghat» dep shyghatyn sekta fanattarynyng kózqarasy men tonmoyyndyghy qoghamgha alandaushylyq әkeldi. Tipten, Mýftiyattyng pәtualaryna da pysqyryp qaramaytyn, ústazdary men «brattarynyn» aitqanyn AQIQAT retinde tanityn fanattar  toby qapatap barady.

Olar (uahabister men salafitter) ýshin din mýlde basqa. Olardyng sózimen aitqanda: «Qazaqtar ata-babalarynan beri adasyp jýr. «Aruaq qoldasyn» dep aitu – «Taspen atyp óltiriletin kýnә».

Qúday-au, aghayyndar! Din – sayasat emes, tazalyq! Ol jýrekting tazalghy – niyetting tazalyghy. Al amal sonyng bir bólshegi. Ókinishke oray olar ýshin (at tóbelindey din atyn jamylghan toptar ýshin) amal niyetten  búryn túrady. Negizi niyet amaldan búryn túruy kerek ghoy.

Shynyn qughanda Jana jyl tarihy mereke. Ony músúlmandar óz dengeyinde músúlmansha toylasa jetip jatyr. Manyzdysy onyng qanday mereke ekendiginde emes, qalay toylaytynynyzgha baylanysty bolsa kerek.

Birinshiden, ghylmy jaqtan alghanda 21-22 jeltoqsan – TOQYRAU kýi. Búl kezde eng qysqa kýn ótip, sosyn kýnning shyghu uaqyty úzara bastaydy. Al, Toqyrau kýni týrki halyqtarynda atalyp ótip otyrghan. Týrkiler búl kýndi jaryqtyng qaranghyny jenui retinde toylaghan boluy bek mýmkin.

Ekinshiden,  ejelgi týrkiler dalada ýlken OT jaghyp, sol jyly otty qoralana otyryp jaqsy tilekter aituy zandy qúbylys. Ottyng mazdap januy ýshin oghan may salu da týsinikti jaghday. Búl jerde eshqanday otqa tabynu men ony Qúday sanau amaly kórinip túrghan joq. Týrkiler «Tәnir (Alla Taghala) bar әri jalghyz, Ol – aspanda» dep sengendi әri qazirgi adamzat qoghamynan da joghary dengeydegi parasat pen payymgha, ruhany týisikke sýienip ómir sýrdi.

Ýshinshiden, týrkilerding Tәnirge tabynghany shyn, ol Tәniri – bir ghana Alla- taghala bolatyn. Al onyng tonyn teris ainaldyryp tarih etip jazu – Orys otarshyldarynyng sayasy maqsatyna qúrylghan túzaq bolatyn.

Tórtinshiden, «patshaniki – uәjip». Memleket belgilegen merekeni merekeleu, tuys-tughan, әke-sheshesine silyq jasap, quantu – sauapqa toly is. Búnyng Qúranda da jazylghany aqiqat.

Besinshiden, kez kelgen merekeni toylauda: meyli diny mereke bolsyn ony qalay toylau әr adamnyng ózine baylanysty. Músúlmansha toylasa eshkim qarsy emes. Al araq-sharapty susha aghyzyp, ar-újdandaryn tókse, basqa zatqa «Qúday – osy» dep tabynsa, onda onday adamdar qanday  merekege bolsyn  layyqty emes. Búl jerde tek niyet pen amal dúrys bolsa boldy. Barlyq merekeni óz qajetine qaray toylaugha bolady.

Altynshydan, Alla-taghalagha tilek tilep, dúgha jasau, Payghambardan shapaghat tileu, Aruaqtargha arnap nәzir-shyraq berip, razylyghyn dәmetu – dúrys niyetke qúrylghan dúrys amal! Ony «Allagha serik qosty» dep sanau – dindi búzyp, adamdardyng senimderine qylau týsiru nemese bereke-biriligin býldiru ýshin jasalghan qastandyq dep týsinu kerek.

Jetinshiden, «Alhamdi» bilgenning bәri molla bolyp, uaghyz aitu – baryp túrghan topastyq, dýmshelik. Parasaty men paymy, sәuyasy men qabileti jetken mýmin ghana imam bolugha, uaghyz aitugha qúqyly. Mýftiyәtting pәtuasyn tyndamay, «tek ózderinikin dúrys sanaytyn» din atyn jamylghan toptar adam ýshin de qogham ýshin de jegi qúrt, qaskóy sayasattyng qúldary. Olardan saqtanu jәne olargha qarsy túru – әr azamattyng boryshy!

Sóz sonynda sizderdi býgingi jana jyldarynyzben qúttyqtaymyn! Tәnir әrbir jaqsy tilekterinizdi qabyl etsin! Bastarynyz aman, bauyrlarynyz býtin bolsyn! Elmiz tynysh, balalarymyzdyng bolashaghy núrly bolsyn! Payghambardyng shapaghaty tiysin, ata-baba aruaghy riza bolsyn!

Beysen Ahmetúly  

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5836