Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 4853 1 pikir 11 Jeltoqsan, 2015 saghat 22:54

AHMETOVTTING KINÁSI TAYShYBEKOVTIKINEN AUYR MA?

Qazaq qoghamyn dýr silkindirgen eki birdey sot isi ayaqtalyp, elimizding eks-premier-ministri Serik Ahmetov 10 jylgha, al memlekettik tútastyghymyzgha syzat týsirgisi keletin Tayshybekov 4 jylgha bas bostandyghynan airyldy. Osy eki birdey shuly iske dәl bir kýnde týkte qoyyluy kezdeysoqtyq pa? Sonda deymin-au, Serik Ahmetovting kýnәsi Tayshybekovten auyr bolghany ma? Sot sheshimi nege el demalysqa ketetin júma kýni, onyng ózinde týsten keyingi uaqytta belgili boldy?


Bilesizder, býgin Qorday audandyq soty «últaralyq arazdyq tudyrdy» dep aiyptalghan bloger Ermek Tayshybekovti 4 jylgha sottap, jazasyn jalpy tәrtiptegi týrmede óteuge ýkim etti.

Qazaqstandy Reseyding otary etkisi keletin Ermek Tayshybekov songhy sózinde qylmysty emes ekenin aityp, búl isting «sayasy astary bar» ekenine toqtaldy. Ol «Qazaqstandy úly el dep sanamaytynyn, biraq preziydent Núrsúltan Nazarbaevty úly adam dep tanitynyn» aitqan.

Dәl osy is sheshimin tauyp jatqan kezde Qaraghandy oblystyq soty Qazaqstannyng eks-premier-ministri Serik Ahmetovting mýlkin tәrkilep, ózining 5 jyl boyy memlekettik qyzmet atqaruyna tyiym saldy. Qaraghandy oblystyq soty cudiyasy Islamhan Esenbaev Serik Ahmetovti 10 jylgha sottaugha ýkim etken song ony kýzetpen alyp ketudi búiyrdy.​

- Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtan senimin aqtamaghanym ýshin shynayy keshirim ótinem. Maghan bola Qaraghandy oblysynda osynday ahual tughanyna, ony oilap memleket basshysynyng qayghyratynyna baylanysty moralidyq jauapkershiligim bar ekenin týsinem. Eger sot pen memleket basshysy qatargha qosyluyma múrsat berse, barlyq bilimim men tәjiriybemdi el iygiligi ýshin qoldanyp, aqtyghymdy dәleldeuge dayynmyn. Kez kelgen jaghdayda memleketke, halyqqa jәne últ kóshbasshysyna (preziydent Nazarbaevqa - red.) adal bolyp qalamyn, - degen edi Serik Ahmetov (keshe) songhy sózinde.

Ahmetovting búl keshirim súrauy ony jazadan qútqaryp qala almasa kerek...

Qosh! Sonymen búl eki sottyng bir kýnde ayaqtaluyna ne sebep? Bizding oiymyzsha, elding lauazymdy sheneunigi bolghan Serik Ahmetovti qoldaushylar az emes ekeni belgili. Sebebi, memlekettik qyzmette bolghan әr adamnyng jamandyghymen qosa, jaqsylyghy da bolady. Bireuler dattap jatsa, endi bireuler aqtap jatady. Osy orayda aqtaushylar kóp bolyp ketpeui ýshin jogharydaghylargha qoghamdyq pikirdi ekige jaru qajet bolghan sekildi. Tayshybekov soty izdegenge súraghan bolyp otyr. «Ahmetovke nege әdil sheshim shyqpady?» deytinderding auzyn «Tayshybekovting әdil soty» jaba qoyady. Eger de Ahmetovti sottalghany turaly aqparat týske deyin taraghan bolsa, búl jay sol kýnning bas taqyrybyna ainalar edi. Sózsiz Ahmetovti qoldaushylar qarsylyq bildirip, әleumettik jeliler arqyly sot sheshimine narazylyq bildirer edi. Búl da tereng oilastyrylyp, әdeyi júma kýnge belgilengen boluy kerek. Erteng senbi dep «júrttyng jaghasy jaylauda» jýrgende on jyldy arqalap Ahmetov kete barady.

Endi deymin-au! Ádilin oqyrman aitsynshy...

Biz Ahmetovti qoldap, qorghashtap otyrghan joqpyz. Dese de qogham ýshin kimning qylmysy auyr, Ahmetovtiki me, Tayshybekovti me?

Shәriphan Qaysar

Abai.kz 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522