Jer ýshin janyn bergen san babalar.

Avtor.

 

  (Poema)

 

                          I

 

Oylasang ne bolmaghan búl ómirde,

Tarihtyng jatyr bәri týneginde.

Hrushev Qonaev pen Tәshenevty,

Shaqyrtyp aldy shúghyl Kremlige.

 

Mәskeude kýnde jiyn, kýnde kenes,

Sharshaudy kommunister bilmegen esh.

Búiryghy partiyanyng kóseminin,

Qúdaydyng búiryghynan bir kem emes.

 

Nikita shapshang adam qarshyghaday,

Aldyna kelgenderden hal súramay,

Asyghys aitar sózin bastap ketti,

Bolghansha sәlemdesip sәl shydamay:

 

– Kelgen song aqyldasyp kelisimge,

Qarsylyq bola qoymas el ishinde.

Odaqqa ortaq jer ghoy tyng ólkesi,

Qosqan jón Reseyge sol ýshin de.

 

Tayynbay sayasattyng zalymynan,

Tәshenev: – Kelispeymin! – dedi, – búghan!

Hrushev aighay salyp stol úrdy,

Esirgen zor biyikting shalyghynan.

 

Kórineu zorlyq degen osy, mine,

Taghdyrdyng ne shara bar kesimine?

-        Sen kimsin, - dep, aqyrdy tóne týsip, –

Kónbeytin bas hatshynyng sheshimine?!

 

Tóbeden tóndirse de qara týnin,

Er edi tәuekelge baratúghyn:

-        Sen kimsin, – dep, týnerdi Júmabek te, –

Bóliske qazaq jerin salatúghyn?

 

Oyansa el namysy jasyn atqan,

Tau búzar kók ózendey tasyp aqqan.

Óz jerin ólse bermes bizding qazaq,

Myng jylghy babasynyng basy jatqan!

 

Baqqany bas hatshynyng qas-qabaghy,

Basqalar tis jaryp sóz bastamady.

Jinalghan júrttyng kózi jaltyr basta,

Sekildi sary kýzding asqabaghy.

 

Jýrgizgen óz ýkimin san kópirip,

Hrushev qyp-qyzyl bop qaldy otyryp.

Sóz bitti. Kabiynetten shygha berdi,

Ornynan otyrghandar demde túryp.

 

Aghayyn quansa da, jylasa da,

Jýginbey aqiqatqa únasa ma?

«Júmabek, jýrek jútqan jan ekensin!»

Dep aitty Dinmúhammed shygha sala.

 

 

                         II

 

Samolet kóterildi kókke birden,

Kýn qayda úshatúghyn toq kónilmen?

Tәshenov alay-týley oy ýstinde,

Týri bar janyp túrghan otqa kirgen.

 

 

Kәnigi uәzirlerdey saraydaghy,

Qonaev nege sonsha abaylady?

Týskende el taghdyry tarazygha,

Birdene deu kerek qoy qalaydaghy?

 

Belgili Kremliding kóne syry,

Eshqashan úmytar ma el osyny?

Ayyrylsa alty birdey oblystan,

Kóredi qazaq qana kóresini.

 

Namystan әzer otyr jarylarday,

Tajaldyng shyn beynesin tanyghanday.

Talaugha salyp berse ata-júrtty,

Mәnsaptyng myna jýrgen mәni qanday?

 

Úsynsang qany búzyq qasyna tór,

Qyryp sap, óligindi basyp óter.

Bir qarys jer bermeymin dedi ishinen,

Kóp bolsa Júmabekting basy keter.

 

Biyikten sholyp otyr qara jerdi,

Tau kórdi, orman kórdi, dala kórdi.

Bildirip el shetine ilingenin,

Jarqyrap Edil-Jayyq sala berdi.

 

 

Tausylyp boyyndaghy bar shydamy,

Móldirep kózinen jas tamshylady.

Darigha, azabyng kóp atameken,

Bermedi-au,saghan maza әlsin-әli.

 

Tózip eng oirangha da, maydangha da,

Tajalgha tәlkek bolghan, qayran dala.

Soryndy sorpaday ghyp qaynatatyn,

Kezikting qasiretke qaydan ghana?

 

Súghanaq súrqiyanyng salty qanday,

Qoymaytyn kózi týsse tartyp almay.

Erkine salsa qazir tarpa bas sap,

Siqy bar bauyzdaytyn qan shygharmay.

 

Súmdyq bar «Tyng ólkesin» súrauynda,

Kim boldyq kete bersek shylauynda.

Onsyz da úlan-baytaq qazaq jeri,

Tyrp etpey túr emes pe búghauynda?

 

Shappasang tize qosyp jaugha qatar,

Jyrtqyshtyng tis-tyrnaghy elge batar.

Bas shúlghyp, qoldan bersek tughan jerdi,

Kiyeli atalardyng aruaghy atar.

 

Baylyqty jerden basqa bylay tasta,

Jer ýshin kim týspegen úly aiqasqa?

Búghaudan moyyn bosar týbinde bir,

Mandaydy tiygizbese qúday tasqa.

 

Týnerse qara týndey qayghy myna,

Shyghasyng tirshilikting qay qyryna?

Shydamay tize býkken Ábilhayyr,

Aqyrghan aq patshanyng aibynyna.

Myng tәuba, sheshesining jatyryna,

Tәnirding núry tamghan Datúlyna.

Syrym da san shayqasyp jete almaghan,

Bitpeytin búl kýresting aqyryna.

 

Qazaqtyng sýiegi qap san jyrada,

Ketpegen kimning basy qanjyghada.

Han Kene, aruaghynnan ainalayyn,

Týsindim taghdyryndy endi ghana!..

 

Saryarqa, samal esken sayran dalam,

Ortandy orys kelip oirandaghan.

Ózine búiyrmasa tauday baqyt,

Barmaqtay baq búiyrsyn qaydan maghan?

 

Týsedi osyndayda bәri de oigha,

Qazaqtyng Kókshetauday tóri qayda?

Qorlanyp, kýnirenip kóshti-au sodan,

Jaraly jolbarystay Abylay da.

 

Jabyrqap, búghan deyin jasymaghan,

Shapshydy Júmabekting basyna qan.

Qúrysyn dedi býitken tirshiligim,

Biylikting kýshigi bop asyraghan!

 

                       III

Samolet kelip qondy Almatygha,

Jahanda jerding ghajap jәnnatyna.

Jymiyp súlu qala kýtip aldy,

Ashpaytyn qúpiyasyn albatygha.

 

Jarqyrap shashu shashty qala núrdan,

Júmabek jerge týsti jany auyrghan.

Kýzetip ainalasyn Alatau túr,

Mәngilik auyspaytyn qarauyldan.

 

Kýrsindi aspangha bir qarady da,

Tyghyldy óksik kelip tamaghyna.

Kók aspan, kendigindi qayteyin dep,

Jas aldy taghy da bir janaryna.

 

Tulatyp meymanasy tasyghandy,

Biledi, bir bәlege basy qaldy.

Ayqasqan Stalinmen óz kezinde,

Súltanbek Qojanovty esine aldy.

 

Jamsatqan túlpardy da, qyrandy da,

Jauyzdyq qay jaghynan shyghar myna?

Ayady Sәduaqasov Smaghúldy,

Oylady Rysqúlov Túrardy da...

 

Súmdyq qoy jerdi satpaq, eldi satpaq,

Qylt etip, qyldan taysa qarghys atpaq.

Arystar kóz aldyna kele qaldy,

Elestep qandy qyrghyn, qandy soqpaq.

 

Jýrekting esengirep jarasynan,

Sytylyp shyqty toptyng arasynan:

-        Júmeke, qiyn boldy-au? – dedi Dimash,

Tanytyp dostyq peyil jany ashyghan.

 

-        Qazaqqa endi jaryq kýn tughansha,

Zamana beredi әli syrtyn qansha.

El aman bolsyn, – dedi, – týk etpeydi,

Birigip kýreseyik mýmkin bolsa?..

 

 

Soghatyn tútqiyldan doly qúiyn,

Biylikting esigi tar, joly qiyn.

Jymiyp, bolar-bolmas basyn iyzep,

Qonaev qomdap qoydy keng iyghyn.

 

Biyikten kórine almay el oilaghan,

Kóp jigit art jaghyna qaraylaghan.

Árkimning óz beynesi kórinip túr,

Jarqyrap uaqyt degen sharaynadan.

 

Oylaydy kem bolam dep pende kimnen,

Talaylar halqyn satyp tórde jýrgen.

Biylikten, baylyqtan da qayyr tappay,

Kebinmen eki sharshy kórge kirgen...

 

 

                           IV

 

Talaugha týsti qansha sayyn dala,

Moyynda, shyndyq osy, moyyndama.

Tyshqangha typyr etse ólim jaqyn,

Keregi toq mysyqqa oiyn ghana.

 

Qalaysha otyrasyng uayym jemey,

Enirep elim demey, jerim demey.

Shabaqtay shyryldatyp jútyp jatsa,

Jalmauyz imperiya jayyn kómey.

 

Qozghasam Qaztughannan beri qaray,

Keshpepti tirshilikti elim onay.

Edildi, Esildi aldy, Ertisti aldy,

Kóz tigip qyzyqqandar jerime bay.

 

 

Qylyshyn qaharlansa qangha malar,

Jer ýshin janyn bergen san babalar.

Ayyrylyp ata-júrttan qanghyp ólsen,

Basyna qarqyldaghan qargha qonar.

 

Qúdaydyng jayghan baytaq kilemindey,

Tósinde keng dalanyng týledim ghoy.

Mening de jýregime salmaq týsti,

Kek qysqan Júmabekting jýregindey.

 

Ómirding bosaghasyn attaghasyn,

Jylaysyn, qayghyrasyn, shattanasyn.

Súmdyghyn ishke býkken sol qoghamnyn,

Kórdik qoy biz de keshe shet jaghasyn.

 

Tebinip qara týnek búlty kókten,

Sayasat talaylardy silkip ótken.

Aytqanday Abay atam qayran qazaq,

Ne qylsyn óz qolynan yrqy ketken?

 

El ýshin otqa týser, oqqa barar,

Týbinde qazaq ózi joqtap alar.

Qazanday qaynaydy ishi Júmabektin,

Kez emes Han Kenedey atqa qonar.

 

Ansady arystardy ótken keshe,

Azamat azamat pa kektenbese?

Qoghamnyng týri mynau moynyn sozyp,

Qúzghynday qylqyldaghan et kórmese.

 

Izinen qan sorghalar alysqannyn,

Sýiegi qayda qaldy arystardyn?

Tobymen týsti baryp azuyna,

Aqyrghan Reseydey arystannyn.

Ashyldy súm jalghannyng jaylap syry,

Týgender opat bolghan qay jaqsyny?

Ayaghyn ýzengige ilindirmey,

Taghdyry tarpang attay oinaqshydy.

 

                         V

 

Belgili biyiginen kim qúlatty,

Tómenge Tәshenevti qúldyratty.

Bәigege basyn tikken batyr úldy,

Pәleden saqta qúday myng bir atty!

 

Jaynaydy jaqsylarmen elding kýni,

Sónbeydi halqyn sýigen erding núry.

Búiryqty ýnsiz ghana qabyl aldy,

Emes pe mәnsap degen qoldyng kiri.

 

Sayasat sayqaldandy, súrqaylandy,

«Búl qalay bolghany?» dep júrt oilandy.

Keshegi ózi ósirgen keybireuler,

Syzdanyp, súrghylttanyp, syrt ainaldy.

 

Tarayyp tirligining keregesi,

Soyqannyng suyryldy selebesi¹.

Qúlannyng qúlaghynda qúdyqtaghy,

Qúrbaqa oinaq salar degen osy.

 

Qarasam berige de, arygha da,

Jay kýnde bәri batyr, bәri dana.

Iyqqa týsken zildey auyrlyqty,

Jigitting kóteredi nary ghana.

 

 

1. Selebe – semser siyaqty ýshkir qaru.

 

Zamanda kommunistik kógendegi,

Aytuly azamattar ne kórmedi?

Mynq etpes atan týie sekildenip,

Qyzmetke kete bardy tómendegi.

 

Qiyanat bolmay túrmas qogham barda,

Az emes tonalghan da, joghalghan da.

Otyru jogharyda mindet emes,

Júrtyna qyzmet etem degen jangha.

 

Bolaryn taghdyrynyng qandaylyghyn,

Anyqtap aldyn-ala boljaydy kim?

Bilgenge tómende de tolyp jatyr,

Halqynyng kótergender tauday jýgin.

 

                          VI

 

Amanda atameken – bay dalasy,

Qazaqtyng tarlyq kórgen qay balasy?

Tekti eken әkesi de – Tәshmúhambet,

Tәshen dep atap ketken ainalasy.

 

Jabylsa bir estige myng qútyrghan,

Qaterden tura kelgen kim qútylghan?

Esimi Gýlsim eken sheshesinin,

Jýrekti, jolbarystay úldy tughan.

 

Kimning kim ekendigin el biledi,

Qaytpaytyn qaysar deydi erding eri.

Tay kýngi túrpatynan tanylypty,

Qanatty has túlpardyng belgileri.

 

Tuypty Saryarqada salqyn belde,

Keng ashyp omyrauyn erkin jelge.

Talaptyng túlparyna erte mingen,

Qaratpay ýmit kýtken halqyn jerge.

 

Erjetken keleshegin oilap jastan,

Alandap ot basyna ainalmastan.

Kemedey tolqyn jaryp órge jýzgen,

Tosylyp, tas qazyqqa baylanbastan.

 

Ez bolsa, eske alady el nesine,

Qúdaydyng kim talasar bermesine?

Júrtynyng múng men zaryn jyrshy dala

Qúiypty qúittayynan zerdesine.

 

Tirshilik babalardan qalghan talaq,

Bir ghasyr  bir ghasyrdan alghan sabaq.

Sanasyn  atqan tanday erte oyatqan,

Ánderi Imanjýsip, Baluansholaq.

 

Bilse de kókke biyik sharyqtaryn,

Esinen shygharmaghan halyq baryn.

Qústar kep qúlaghyna sybyrlaghan,

Abylay, Kenesary joryqtaryn.

 

Kórgender deydi jarqyn keleshgi,

Jigitting tórge shyqqan tóresi edi.

Ezilip el degende et jýregi,

Ýzilip túratúghyn emeshegi.

 

Besigin baytaq dala terbegen er,

Boydaghy bar asylyn elge berer.

Qyran qús torgha týsip qúsalanghan,

Ólse de bostandyqqa shóldep óler...

 

 

VII

 

Azuly, alghan betten tartynbaghan,

Almastay sóz sóilese jarqyldaghan.

Sózi men isi birdey azamatty,

Árqashan agha tútyp el tyndaghan.

 

Biylikte tómendegen, aspandaghan,

Qazaq joq Júmabekti eske almaghan.

Aldynda Ázireyil túrsa-daghy,

Aytaryn betine aitqan – jasqanbaghan.

 

Maqsaty, múraty da aiqyn adam,

Jolynan aqiqattyng tayqymaghan.

Barynsha ot pen sugha saldy ony da,

Zymiyan, tas mandayy tayqy zaman.

 

Biylikting salqyn tórin sayalamay,

Kýresken, arpalysqan jan ayamay.

Óz halqyn jan-tәnimen sýie bilgen,

Jaqsyny júrt túra ma ayalamay?

 

Bastaydy aqiqatqa júrt anyzy,

Óshpeydi oza shapqan  túlpar izi.

Tayqymay ar jolynan Júmabektey,

Últyna adal bolu – úl paryzy!

 

Enkeyip esiginen jylap kirgen,

Árqashan el múnyna qúlaq týrgen.

Últyna qyzmet etken ayaulygha,

Qamqorlyq kórsetipti qúlap birden.

 

Bolsa da bireulerding qyzghanyshy,

Oyghanday tasqa tanba qylghan isi.

Halqynyng keleshegi  qamyqtyrghan,

Osqylap et jýregin til namysy.

 

Túrghanmen aspan tógip núr shúghyla,

Taghdyrdyng úryndyq san qyrsyghyna.

Sol tústa Júmabektey jigit bar ma,

Últynyng jamau bolghan jyrtyghyna?!

 

Jaqsynyng jany bar ma elden ayar,

Qanatyn alyp qyran kenge jayar.

Boldy dep meyirimdi de, qayyrymdy da,

Kórgender ishken asyn jerge qoyar.

 

Asaudyng qúiryq-jalyn kýzegendey,

Ol kýnde zamandy kim týzegendey?

Aytayyn erligining bir-ekeuin,

Monshaqtay bәrin jipke tize bermey.

 

Talaydy tosyn kelip ókindirgen,

Súm ajal rúqsat súrap jatyr kimnen?

Mert bopty Aqtóbelik Ály qarttyn,

Balasy Almatyda oqyp jýrgen.

 

Qaqyrap kókiregi sonda qatty,

Áliyding kózden jasy sorghalapty.

Mәiitti jetkize almay Aqtóbege,

Qolynyng qysqalyghy jangha batty.

 

Tizginin qasiretke bergen gharyp,

Jaghalap san esikti kórgen qaghyp.

Qasqanyng selt etpepti birde-biri,

Siresip oryn alghan tórden baryp.

 

 

Mynanyng bezdi me dep bәri imannan,

Aldyna Tәshenevtyng Ály barghan.

Jarqyrap sala bergen keng ashylyp,

Quyqtay qusyrylghan pәny jalghan.

 

Kelgen song arqa tútyp, senim artyp,

Jylatyp qaytarady ony qaytip?

Beripti minip jýrgen samoletin,

Qayghyly qariyagha kónil aityp.

 

Biylikting otyrmyn dep biyiginde,

Keybireu múrnyn kókke shýiirude.

Bólisip kóteruge jýrek kerek,

Halyqtyng qayghysyn da, kýiigin de.

 

Tórine shygharmaydy kýnde jalghan,

Týgesken tirshilikte kimnen arman?

Eki elding basshylary kezdeskende,

Pekinge Hrushevpen birge barghan.

 

Qanatyn qaqqanmenen núrly aspanda,

Qús bitken jerge týser týn basqanda.

Shyn kórshi bolghanmenen shekaralas,

Sayasat jýrgen jerde shyn dos bar ma?

 

Qulyqtyng әr tal shashyn sanap órgen,

Qytaylar tau túrghyzar qara jelden.

Marksten qayta-qayta mysal aityp,

Syrghytyp, syldyr sózge sala bergen.

 

Tәshenev búghan qatty shamdanypty,

Sanq etip, tynyshtyqty qaq jarypty.

«Biz osy, qayda kelip otyrmyz?» - dep,

Shiryghyp, sóz tizginin qolgha alypty.

 

Sheshenge shýiilipti: «Tyndanyz!» - dep –

Uaqytty rәsuә qylmanyz? -dep, –

Negizgi mәselege kóshinizder,

Oqugha kelgemiz joq múnda biz!» -dep.

 

Sózine Júmabekting tilip ótken,

Sýisinip Nikita da jymyng etken.

Qaterli – kósemderding aldyn orau,

Ózderin kem kórmeytin qúdiretten.

 

Nóserde jarqyldamas jasyn beker,

Asyldar bayqamasang qasynda óter.

Kim múnday tәuekelge bara alady,

Túqymyng túzday qúryp, basyng keter.

 

Aspandap qonghan jigit basyna baq,

Jaynasa núry kópke shashyramaq.

Birin ait, bәrin ait ta esil erdin,

Kóriner kim ekeni osydan-aq!..

 

 

                      VIII

 

Aldynghy jolyn quyp arystardyn,

Jer ýshin esten ketpes alysqan kýn.

Sary an seskendi de tartty ayaghyn,

Súsynan aibat shekken arystannyn.

 

Qiyanat qay zamanda toqtamaghan,

El me eken óz arysyn joqtamaghan?

Kez kelse otyz jeti qyrghynyna,

Tәshenev qalmas edi oqtan aman.

 

Qarasa dýniyening beti beri,

Halyqtyng oryndalmas ne tilegi!..

Qanatyn qyryqqanmenen qyrandardyn,

Tebindep qauyrsyny jetiledi.

 

Qaharman kerek etpes arashany,

Jaqsygha qúday ózi jol ashady.

Ontýstik han kóterip kýtip aldy,

Tirilip kelgendey bir Kenesary.

 

Kýresten qayda jýrse tayynbady,

Bar qazaq Júmabekti moyyndady.

Eli men jerin qorghap taban tozyp,

Týk emes ókshesining oiylghany.

 

Bedeli búltty jarghan shyng basynday,

Abyroy búiyrady kimge osynday?

Ishinde qalyng kópting jýrdi erekshe,

Arqardyng taudan týsken qúljasynday.

 

Jalghannyng syryn bildi, týbin kórdi,

Súmdargha halqyn satqan qyryn keldi.

Syilady birge tughan bauyrynday,

Aldyna aqiqattyng jýgingendi.

 

Jamandar joldastyqqa jaramaydy,

Qúzghyndy qargha ghana saghalaydy.

Qyrandy qyran tanyp kók aspanda,

Batyrdy batyr ghana baghalaydy.

 

Anyqtap әli týgel bolghamyz joq,

Talyqpas tarlandardan qalghan iz kóp.

Jabyrqap jan bauyrym jýr me eken dep,

Sonynan Momyshúly barghan izdep.

Syrlasqan eki batyr  onashada,

Batyrdy batyr kýtpey jarasa ma?!

Bahadýr babalargha tartyp tughan,

Shirkin-ay, osylardan er asa ma?!

 

Aynalghan úly erlikting qúdiretine,

Keledi Bauyrjannyng kim betine?

Rizalyq bildiripti inisine,

Halqynyng ie bolghan qúrmetine.

 

Kópshilik Júmabekke ýiirilgen,

Aldyna aqsaqaldar jii kirgen:

«Týsseng de, - depti Bauken, - mәnsabynnan,

Týspepsing azamattyq biyiginnen!».

 

Eldikting balta shapsang kindigine,

Shalqyghan zar bolasyng búl kýnine.

Qazaqty syrttan kelip jau ala ma,

Tilekshi bolsa bәri bir-birine.     

 

Tәniri júrtqa shuaq shashqan jangha,

Jerden de núr syilaydy, aspannan da.

Móltildep janaryna jas keledi,

Baukeng men Júmabekti eske alghanda.

 

Toqtamay jyldar jyljyp, syrghanar kýn,

Ómiri keyingige ýlgi olardyn.

Ensesi  biyik bolsa, el de biyik,

Últyna ústyn bolghan túlghalardyn.

 

Ólmestey kóringender keshe myqty,

Jambasqa qara jerdi tósenipti.

Úmyta bastasa da aqqan jyldar,

Ontýstik úmytqan joq Tәshenevti.

Jelkelep arsyz biylik shynjyr balaq,

Almady jerimizdi kim jyrmalap.

Ózbek te, týrkimen de auyz saldy,

Qoyday ghyp qasqyr tartqan shyn júlmalap.

 

Óz erking bolmaghan song óz basynda,

Qaynaydy ashu-yzang kóz jasynda.

Qayratty qalyng shashyng tik túrsa da,

Qúnyng joq kók tiyndyq taz qasynda.

 

Belgili shabaq qanday, jayyn qanday,

Kýn qayda jaudyng betin qayyrghanday.

Ózbekte ketti qansha qazaq jeri,

Balasyn anasynan aiyrghanday.

 

Qúldyrap jan dausy qúldyndaghy,

Tәshenev taghy jalghyz shyryldady.

Biraq ta óz degenin istep baqqan,

Tong moyyn, tasyr biylik búrylmady.

 

Sózine týrmese de zaman qúlaq,

Jabyrqap, jasymady oghan biraq.

Qalyng el aman bolsyn dedi ishinen,

Kóp bolsa qatyn-bala qalar jylap...

 

Qazaqtyng joq desek te shyn dúshpany,

Býiirlep jan-jaghynan kim qyspady?

Ayyrylghan úlan-asyr sol aimaqtan,

Qaytqany – últaraqtay bir púshpaghy.

 

Súghanaq kózin satpay otyra ma,

Azuyn basynbasa batyra ma?

Kóp jerin alyp qaldy keng dalanyn,

Áyteuir qaytty degen aty ghana.

Jolynnan adal jýrip janylsang da,

Halqyna qyzmet et ne qylsang da.

Týgendep qaytyp alsa ketken jerdi,

Kim qaqty Qonaevtyng qolyn sonda?

 

Búiyrmas ashyq aitsaq el aiypqa,

Sýtten aq, sudan taza bolayyq ta.

Áulie tútqanmenen ainalasy,

Halyqtyng ókpesi kóp Qonaevqa.

 

Ótirik órge basyp óristemes,

Kópshilik tura sózdi teris demes.

Enbegin eshkim joqqa shygharmaydy,

Pende ghoy biraq ol da perishte emes.

 

Jer ketti, el de ketti zar enirep,

Sol ýshin syzdamasyn nege jýrek?!

Tórt bolyp eki kózi kýtip otyr,

Er tusa, elin súrap keledi dep.

 

Jýgirgen jetkinshegi jer tanymay,

Shashylyp jatyr әli el taryday.

Batyrlar kórinbey túr bayaghyday,

Qayyrsyz kóbeygeli qaltaly bay.

 

Últyna sýiinbesen, kýiinbesen,

Qalaysha deysing erding kýiin keshem?

Jamylyp altyn kórpe kimge kerek,

Baqytqa bólengening ýiinde sen?

 

Úshy úzyn zamananyng qúryghynyn,

Júmabek sezgen múny kýni búryn.

Tirlikte teris qadam basqandardyn,

Balshyghy juylmaydy júlyghynyn.

Talaylar tazarta almay bylghanyshyn,

Ókingen anasynan tughany ýshin.

Aldynnan shyghady erteng aiday bolyp,

Andamay pendelikpen qylghan isin.

 

Kiyesin qadir tútyp el men jerdin,

Últ ýshin armany joq ólgenderdin.

Auzynan kóp estidim osy sózdi,

Erligin Tәshenevting kórgenderdin.

 

Halyqtyng qasiretti tolghaydy ishi,

Qiyady jatqa jerin qanday kisi?

Jer ýshin jan berisken, jan alysqan,

Ejelden jer qayghysy – el qayghysy.

 

Keng dala, asqar taudyng qorghany bop,

Qan keship, bizding qazaq sorlady kóp.

Qúldasaq әlimsaqtan beri qaray,

Toqymday jer satqannyng onghany joq.

 

Atady jer satqandy jer kiyesi,

Qalyng el atajúrttyng mәngi iyesi!

Taghzym et, tughan jerding topyraghyn sýi,

Bolsang da adamzattyng әuliyesi!

 

Tughan jer júpar atqan jórgeging bop,

Jylasang susyn bergen shóldedim dep.

Úl bolyp jaralghan song bórik kiygen,

Qorghamaq el men jerdi – erge mindet!  

 

Jer ýshin basyn tikken tәuekelge,

Kezinde Tәshenevten er óter me?

Bolghandar bәsekeles onymen,

Týsedi bostan bosqa qara terge...

Júmabek jasap ketken úly enbektin,

Shyghady bas-ayaghyn týgendep kim?

Kýrmeuge kelmey jatqan qysqa jiptin

Úshyna shylbyr jalghap jibermekpin.

 

Isinen tanylady er minezi,

Ayqyndap aitatúghyn keldi kezi.

Zorlyqtyng qandy kózi qadalghanda,

Seskenbey qarsy atyldy jalghyz ózi.

 

Jarqyldap úqsamasa aq almasqa,

Ayauly atajúrty tonalmas pa?!

Qan tamghan qylyshynan sol zamanda,

Kim bardy búl erlikke odan basqa?

 

Bas baghyp, búgha berseng sirә, qazaq,

Aldynnan qayda barsang shyghady azap.

Ýn qosar esil erge әtteng sonda,

Nelikten shyqpady eken bir azamat?

 

Qarasaq ólimizge, tirimizge,

Osy әdet jetken bizding týbimizge.

Qonbaydy baqyt qúsy basymyzgha,

Birimiz tirek bolmay birimizge.

 

Bolmasa qalyng qazaq ala-qúla,

Tepkige týser me edi dala myna?

Qorjynda Han Kenening basy ketip,

Sýiegi aidalada qalady ma?

 

Qayran er qysqa ómirge boldy qonaq,

Ne payda aitqanmenen endi madaq?

Qaldyrdyq biz de jalghyz Tәshenevti,

Jauyzgha júlmalatyp qandy balaq.

Biylikting belgili ghoy syry mәngi,

Ólgenshe qughyndady-qyryna aldy.

Halyqtyng jany ashydy ishten tynyp,

Tasada әlde kimning qyby qandy.

 

Óksigen ókinishting uyn úrttap,

Qayghysyn keshegining kim úmytpaq?

Qazaqtyng qangha singen әdeti ghoy,

Jatatyn jyghylghanyn júdyryqtap.

 

Kóz jetpey búl jalghannyng týbine shyn,

Eriksiz túnghiyqqa ýnilesin.

Zymiyan, qara jýrek pendelerdin

Kelbetin tanyghanda týnilesin.

 

Mýsirkep tiri jandy  ayaghan ba,

Árkimdi óz ornyna qoyady Alla!

Qúsadan Júmabekting jany kýigen,

Sonyna ómirining tayaghanda.

 

Dýnie kóringenmen kónilge bay,

Oypyr-ay, qúbylady ómir qalay?

Bir kezde ózi otyrghan kabiynetter,

Esigin tars jauypty qabyldamay...

 

Seyilter zaman qayda oy týnegin,

Adamnyng bergen Tәnir qay tilegin?

Jarysa mәnsap qughan jandayshaptar,

Taptaghan ar-namysyn sóitip onyn.

 

Qaytemiz aighay salyp jyrtyp ónesh,

Shyndyqty, adaldyqty kim tilemes?

Halyqtan jasyrghanmen kóp nәrseni,

Tarihtan býgip qalu mýmkin emes.

Jarqyrap kýn shyghady, ay tuady,

Bolady kýngirt dýnie aiqyn әli.

Jasalghan Júmabekke qiyanattar,

Auzymen aqiqattyng aitylady.

 

Kim ýshin ot pen sugha týsip edi,

Kim onyng qasiretin týsinedi?

Qiyanat Júmabekting janyn qysqan,

Qazaqqa kórsetilgen qysym edi...

 

Keletin zaryqpay-aq kýndi kýtip,

Eriter taghdyr múzyn kim jibitip?

Týskender qúlghanaday qyr sonyna,

Aqyry esil erdi tyndy jútyp...

 

                    IH

 

Mәngilik oryn tepti Shymqaladan,

Shyryldap qazaq ýshin tughan adam.

Kókjalday ýn shygharmay kóz júmypty,

Qasaryp tistilerge júlmalaghan.

 

Týsse de imperiya tepkisine,

Jasyryp jan azabyn ketti ishine.

Tapsyryp atajúrtyn artyndaghy,

Alashtyng adal tughan tektisine.

 

Birtuar onday qazaq búl ómirge,

Qaymyqpay qarsy shapqan «Kremlige»!

Beyneti ózimenen birge ketti,

Beynesi  qaldy elining jýreginde!

 

Bahadýr babalardyng jolyn jalghap,

Ol ketti úlan baytaq jerin qorghap.

Últyna tirek bolghan úlandardyn

Tilegi әrqashanda oryndalmaq.

 

Yqtyryp alasúrghan kóksoqqandy,

Jerining tútastyghyn saqtap qaldy.

Aybatty arystanday azamatyn,

Keng dala kýrsinedi joqtap mәngi!

 

Razy atameken batyr úlgha,

Diidy jenip shyqqan aqyrynda.

Ketkende alty oblys qayter edik,

Alpauyt Reseyding taqymynda?

 

Týskende tar kezende eregeske,

Qorghaytyn tughan elin er emes pe?!

Saryarqa saghym oinap shalqyp jatqan,

Kýn sayyn Tәshenevti salady eske!

 

Tarihy kuә bolyp erligine,

Aghyttyq jyr tiyegin endi, mine.

Ýlesi qosyp ketken úshan-teniz,

Halqynyng myzghymaytyn Eldigine!

 

Qiyanat qaranghygha jasyryndy,

El ýshin ólgen erding basy qúndy.

Janary júmylghansha qayran sabaz,

Ishinen tyndy kóksep osy kýndi!

 

Qiiyn keltiruge Tәnir epti,

Múratqa ol jetpegen eli jetti.

Ruhy razy bop jatqan shyghar,

Týgendep tórt qúbyla – tónirekti!

 

 

Ótkizgen eleginen san sýzginin,

Kórgenbiz sayasattyng arsyzdyghyn.

Oynatqan әngirtayaq tóbemizde,

Ózine bermey elding óz tizginin.

 

Túrghanda arman gýldep, ýmit kóktep,

Tektining qisyny joq qúryp ketpek.

Qisaymay auzy-múrny kim aitady,

«Qazaqta kósh bastaytyn jigit joq» dep?

 

Jarasqan tal besigi keng dalagha,

Baqyttyng qúsy qansha qondy anagha.

Amanda asyl kindik, altyn qúrsaq,

Kósheli úl tumaytyn el bola ma?

 

Dýnie tónkeriler tolqyndasa,

Kim tudy Abylaydy el tumasa?

Buaz búlt buyrqanyp busanady,

Nayzaghay jasyn atyp jarqyldasa.

 

Ezderdi eshkim joqtap súramaydy,

Erlerding tikken tuy qúlamaydy.

Dalanyng dara bitken danyshpany,

Kim tudy qazaq tumay úly Abaydy?!

 

Terennen sóz shyqpaydy tolghanbasa,

Bir asyl bir asylgha jalghanbasa.

Alashtyng armanda ótken ardageri,

Álihan qaydan tudy el bolmasa?!

 

Ótkerdik ýdey soqqan dauyldardy,

Arqalar erding jýgi auyr mәngi...

Aytayyn qaysy birin arystardyn,

Kim tudy qazaq tumay Bauyrjandy?!

Alqynbay órge sýirer kóshin anyq,

Búl qazaq úl tumasa nesi halyq?

Kartasyn Qazaqstan kórgen sayyn,

Tolghanam Tәshenevti esime alyp...

 

Kýnderge kóz jibersem alys qalghan,

Aqmola әrkimderge qonys bolghan.

Tәuelsiz Astanagha tanyrqaydy,

Keshegi qayran dala janyshtalghan.

 

Kezinde selt etpegen myna kópke,

Keudene zapyran bop túnady ókpe.

Dalasyn  keskiletpey qorghap qalghan,

Qaryzdar býkil qazaq Júmabekke!

 

Jer ýshin úiqysyz tang atyrdy elim,

Úrpaqqa ýlgi eteyik batyr jolyn.

Ózi aman alyp qalghan alty birdey

Oblysta bir audan joq atynda onyn...

 

Ótkenning býginge de qatysy bar,

Erlerding elin sýigen aty shyghar.

Qasqayyp Astananyng qaq tórinde,

Túrugha eskertkishi qaqysy bar!

 

Qúlasa qyzmetinen kýni batyp,

Aty ósher talaylardyng tiri jatyp.

Mәnsaptyng qúly bolu – zor qasiret,

Últynyng úly bolu – úly baqyt! 

Abai.kz