Preziydent Núrsúltan Nazarbaev osydan bes ay búryn Jetisu jerine kelip, Almaty oblysynyng әkimi lauazymyna Amandyq Batalovty taghayyndaghan kýni ónirge investisiya tartu, biznesti damytu kerektigin shegelep aityp, birqatar tapsyrmalar bergen edi. Arada birshama uaqyt ótti. Memleket basshysynyng tapsyrmalarynyng qalay oryndalyp jatqandyghyn saraptap jýrip týigen oiymyz - әkimnen әkimning artyqshylyghy iskerliginde ekendigi, esh dabyrasyz atqarghan sol júmysyn kez kelgen uaqytta jurnalisterge eki tilde mýdirmey aita biluinde ekendigi boldy. Dýiim júrttyng aldynda Elbasynan tapsyrma alu, ony memlekettik tapsyrysqa say halyqtyng kónilinen shygha otyryp, adal orynday alu kez kelgen әkimning basyna búiyrmaghan baqyt ekeni taghy bar. Almaty oblysynyng әkimi Amandyq BATALOVPEN әngime barysynda osy jәne basqa da mәseleler turaly sóz bolady.

- Amandyq Ghabbasúly, Elbasynyng sizge tikeley bergen tapsyrmasy boyynsha jana ekonomikalyq sayasatqa say ne istelindi?

- Elbasynyng basty tapsyr­ma­larynyng biri - jergilikti bud­jetting kiris bóligin kóbeytu bol­ghany mәlim. Ókinishke qaray, agrarlyq sektor men óndiriste әleuetimiz óte zor bolghanymen әli kýnge dotasiyaly ónirmiz. Son­dyqtan birinshi kezekte Jetisudyng 16 audany men ýsh qalasyn teng damytuymyz qajet. Negizi oblys budjetining 60 payyzdan astamyn Qarasay men Ile audandaryndaghy óndiris oryndary toltyrady. Salyq tólemderining 40 payyzyn da sol Almaty óniri qúyady. Memleket basshysynyng tapsyrmasyn mýltiksiz oryndau ýshin jana júmys oryndaryn ashuymyz qajet. Sol ýshin Almaty qalasynda biznesmenderding basyn qosyp, kezdesu ótkizdik. Onda isker azamattar ózderining investisiyalyq mýmkindikterin ashyq aitty. Osy orayda respub­likada Almaty oblysynyng investisiyalyq mýmkindigining mol ekendigine kózimiz taghy da jetti. Osy basqosuda biznesmenderge auyl sharuashylyghy salasynyng mýmkindikterin aitumen ghana shektelmey, oblys aumaghynda óndiris oryndaryn ashugha әkimdik tarapynan jan-jaqty qoldau kórsetiletinin jetkizdik.

Naqtylay týssem, qay jerde jýgeri, qant qyzylshasy, kókónis týrlerin ósiruge bolatyny, qay jerden et-sýt ónimderin dayyndaugha bolatyny, qay jerde sol ónimdi óndeytin óndiris ornyn salyp, ashugha layyqtylyghy, tiyimdiligi úghyndyryldy. Nәtiyjesinde býgingi kýni bizge 49 investisiyalyq úsynys kelip týsti. Birinshi kezekte osy ónirden shyqqan biznesmenderding úsynystaryn ekshey otyryp, jer telimderin bólip berudemiz. Sol jerge infraqúrylym - elektr quaty jelisin tartyp, talapqa say kólik jolyn salyp, suyn jetkizip beruge qajetti qarajat qarastyryluda. Kәsipkerlerdi әure-sarsangha salmau ýshin әr audannyng әkimine naqty tapsyrma berildi. Búl degenimiz, jana júmys oryndaryn ashu jәne salyqtyq bazany nyghaytu qadamy bolyp sanalady. Osynday mýmkindikterdi paydalana bilsek, bizge jyl sayyn memleketten bólinetin dotasiyany 10-15 payyzgha azaytyp otyrugha mýmkindigimiz bolady. Sondyqtan budjetting kiris bóligin kóbeytu ýshin tynymsyz әri útymdy enbek etip, qarajat tabuymyz qajet. Basa aitar jayt, Elbasy bekitken «Agro­biznes-2020», «Biznesting jol kar­tasy-2020», «Júmyspen qamtu-2020», «Qoljetimdi bas­pana-2020» memlekettik baghdar­lamalaryn tiyimdi jýzege asyryp, bólinetin qarajatty óz maqsatynda júmsay alsaq, jana júmys orny da ashylady, salyqtyq baza da nyghayady. Búl qadam nәtiyjeli bolady dep oilaymyn.

- Memleket basshysy indus­triyalyq-innovasiyalyq damu memlekettik baghdarlamasynyng dúrys oryndalmauynyng saldarynan aport, qant qyzylshasy, jýgeri ósirudegi olqylyqtardy, sol ónimdi óndeytin óndiris oryndarynyng talapqa say emestigi turaly da birqatar kemshilikterding betin ashqan-tyn. Nәtiyje qalay?

- Elbasy qant qyzylshasyn ósirudi qayta jandandyru turaly tapsyrma bergeni mәlim. Búl qajettilikti óteu ýshin budjetten qarajat qarastyrylyp, qyzylsha ósirushi sharualargha 4000 gektar jer bólindi. Biz osyghan oray qant qyzylshasyn ósiretin sharualarmen kezdestik. Barlyq jaghdayyn jasap, mashina-traktor sekildi auylsharuashylyq tehnikalaryn satyp alularyna «Jetisu» әleumettik korporasiyasy arqyly kómektesudemiz. Sonday-aq, sharualardyng ónim ósiretin jer telimderin dayyndaularyna jәne túqym sebu, tynaytqysh sekildi qajettilikterine memleket tarapynan subsidiya alularyna kómektesip jatyrmyz. Sóitip, әr gektarynan 300 sentnerden ónim alu jóninde jospar qoyyp otyrmyz. Búl kórsetkish odan әri de jogharylaytyn bolady. Sóitip, alghashqy uaqytta 120 myng tonna qant qyzylshasyn jinasaq, zauyttan biz 12-15 myng tonna qant alu mýmkindigine ie bolamyz. Al oblystyng súranysy 10 myng tonnany artyghymen jabatyn bolamyz.

Birinshi qajettilik qant qyzylshasynyng túqymyn rettep qoydyq. Osy orayda aita keter jayt, uaqyt talabyna say qant qyzylshasyn óndeytin jana zauyt salamyz degendi estisimen osyghan deyin shama-sharqynsha júmys istegen qant zauytynyng basshylary jana tehnologiyamen sapaly ónim shyghara alatyn qondyrghylardy ózderi satyp әkeletindikterin ashyq aityp, tek óndiris ornyn tәtti týbirmen toltyruymyzdy ótindi. Bile-bilsek, búl bәsekelestikting payda bolghandyghyn bildiredi.

Sonymen qatar, oblysymyz jýgeri ósirumen de erekshelengen. Búl mәsele boyynsha Jarkentke baryp, sharualarmen kezdeskenimde olar jyldar boyy sheshimin tappay jatqan birqatar mәselelerdi kóterdi. Ondaghy birinshi mәsele alqaptardy uaqtyly suaru bolghandyqtan Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekovpen kezdestim. Ortaq mýddege týsinistik tanytyp, ministr óte ýlken kómek kórsetude. Bizding ónirde 16,5 myng shaqyrym irrigasiyalyq jýie bolsa, sonyng 5,7 myng shaqyrymy iyesiz qalyp, bos jatyr. 5,9 shaqyrymy kommunaldyq, ózgesi respublikalyq menshik bolyp sanalady. Ony iygeruge qarajat jetkiliksiz. Sondyqtan inventarizasiya jasap, iyesiz jatqan jerding bәrin memleket menshigine alyp, paydalanu kerek. Osy mәselege oray respublikalyq tiyisti oryndarmen kelisimshart jasasyp, júmysqa kirisip kettik.

Osynyng bәrin qalpyna keltirip, sharualargha súraghan uaqytynda alqaptaryn nәrlendiretin su jekizip bersek, ónim kórsetkishi bir-eki emes, 3-4 esege artady. Qazir Panfilov audanynda 25 myng gektar jerge jýgeri túqymyn seuip, ósiredi. Ras olar alqapty keneyte alady, biraq odan týsken ónimdi dúrys baghada ótkize almaydy. Qúdaygha shýkir, biyl jýgeri ónimi dalada qardyng astynda qalghan joq. Der kezinde jinap, talapqa say qoymagha saqtaugha kómektestik. Negizi, kenes dәuirinde Golovaskiy jasatqan qyrmanda qara jerge asfalit tóselip, ónim degditilip, arasyndaghy tas pen qúmdy tazartu ýshin elekten ótkizilip, elektr quatymen keptirilgen eken, qazir onyng bәri joq. Sol qyrmandy qalpyna keltirip, qayta jasatyp berudi «Jetisu» әleumettik korporasiyasy arqyly josparlap otyrmyz. Osy orayda Jarkent krahmal-sirne zauytyna respub­likadan 320 mln. tenge bólinuine kómek kórsetildi. Endi zauyt basshylary 35 myng tonnagha deyin ónim qabyldaugha uәde berdi. Osynday azghantay ghana kómegimizge sharualar quanyp, kóktem shyghysymen jýgeri alqaptaryn keneytuge qúlshynyp otyr.

- Aport she?

- Jer úiyghy - Jetisu kezinde almanyng aport sortymen әigili bolghany belgili. Aport tauly aimaqtardaghy 950-1300 metrge deyingi biyiktikte ósedi. Jalpy, oblysymyzda 13 300 gektar jerde alma baghy, onyng ishinde 2000 gektar taza aport baghy bar. Elbasymyz bizge aportty janghyrtu, qayta qalpyna keltiru jóninde naqty tapsyrma bergen bolatyn. Osyghan sәikes biz ghylymiy-zertteu institutymen birlese júmys jýrgizudemiz. Osy kóktemde qosymsha 2000 gektardan astam jerge aport aghashynyng kóshetteri otyrghyzylady. Baghban­dargha subsidiya bólip, týrli kómekter kórsetudemiz.

Biz býginde Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimovpen bir­lesip, júmys jýrgizudemiz. Mýmkindigimiz mol әri jetkilikti. Maghan Soltýstik Qazaqstan ob­ly­synyng әkimi Erik Súltanov habarlasyp, jemis-jiydek jәne kókónis ónimderin satyp alugha kelisimshart jasasu turaly úsy­nysyn bildirdi. Búl tapsyrys­ty biz tolyghymen qanaghattandyra alamyz. Sondyqtan ózge oblystar súranys týsirip jatqanda, Almaty qalasyn jemis-jiydek, kókónis jәne auyl sharuashylyghynyng ózge ónimderimen qamtamasyz ete almau­ymyz úyat. Almatynyng irgesindegi Ýlken Almaty ainalma avtokólik jolynyng boyyn ainaldyra, qoymalar salyp, tonazytqyshtar ornatyp jәne logistikalyq ortalyq ashudy josparlaudamyz. Sóitip, ónim óndirushiler men kәsipkerlerding ózara kezdesip, óz qajettilikterin birlesip sheshu­lerine mýmkindik tudyramyz. Nә­tiyjesinde kelisimshart jasalyp, logistikalyq ortalyq arqyly barlyq ónimder eshqanday deldal­syz ontýstik megapolisting súra­nysyn qanaghattandyratyn bolady.

- Elbasy ýsh auysymdaghy jәne apattyq mektepter mәse­lesin beker kótermegen shyghar?

- Biyl oblystaghy 59 mektepte 55 457 oqushy ýsh auysymda oquda. Búl mәseleni neghúrlym tezdetip sheshu maqsatynda 51 jana mektep salu josparlandy. 2014 jyldyng sonynda Talghar audany, Janalyq auylyndaghy 180 oryndyq mektep ayaqtalyp, qoldanysqa berildi. Biyl qúrylysy jýrgizilip jatqan 9 mek­tepti paydalanugha berip, taghy 17 mektepting qúrylysyn bastay­myz. Al 2016 jyly barlyghy 24 mek­tep salynady. Osylaysha 2017 jyly oblysymyzdaghy ýsh auy­sym­da oqityn 59 mektepting mәse­lesi tolyq sheshimin tappaq. Sonymen qatar, apatty jagh­day­daghy mektepterdi joy maqsatynda 2015-2016 jyldary jana 6 mektep salu josparlanyp, ol júmys biyl ayaqtalady.

Elbasy әleumettik mәseleler jóninde bizge naqty tapsyrmalar berdi. Ókinishke qaray, bizde balabaqshamen qamtu mәselesi 64 payyz bolyp, dúrys sheshimin әli taba almay otyr. Tútastay alghanda, oblys boyynsha 245 balabaqsha salu kerek. Onyng barlyghyn bud­jet esebinen salu mýmkin bolma­ghan­dyqtan 142 balabaqshany biznesmender esebinen salmaqpyz. Oghan bizde mýmkindik bar. Tek biyz­nesmenderge jaghday jasap, bos túrghan ghimarattardy berip, jer telimderin bóluimiz qajet.

- Tól mindetinizdi atqaru barysynda tynym tappay, Hantәniri men Alakóldin, Qorghas pen Almatynyng arasynda shap­qylap, iygilikti isterding úiyt­qysy bolyp jýrgeninizdi halyq búqaralyq aqparat qúraldary arqyly oqyp ta, kórip te tara­zylap otyr. Onyng tóreshisi - uaqyt. Al qazir memlekettik saya­sat­qa say atqarylghan sol júmys­tar­dy retimen aityp bere alasyz ba?

- Memleket basshysynyng aldymyzgha qoyghan tapsyrmalaryn oryndau ýshin uaqytpen sanaspay nәtiyjeli enbek etuimiz qajet. Elbasynyng «Núrly Jol - bolashaqqa bastar jol» atty Joldauynda aitylghanday, jana ekonomikalyq sayasat boyynsha respublikamyzdy elektrlendiru jelisi Taldyqorghan arqyly ótedi. Búl bizdi quantyp, ýlken mýmkindikter jolyn ashatyny anyq. Elbasynyng tapsyrmasymen «Qazaqstan temir joly» aksionerlik qoghamy Panfilov audanyndaghy Qorghas manynda iri transúlttyq joba - qúrghaq port qúrylysyn jýrgizude. Ol jerde býgingi kýni júmys óte qyzu jýrude. Atqarylyp jatqan júmystardyng kólemi óte auqymdy. Osyghan baylanysty «Qazaqstan temir joly» AQ preziydenti Asqar Mamin ekeumiz júmys alanynda bolyp, josparlardyng oryndalu barysymen tanystyq. Bolashaqta qúrghaq portta 10 myngha juyq júmys orny ashylady dep jos­parlanuda. Ol jerde shaghyn qala boy kótermek. Sondyqtan býgingi kýni qúrghaq port aumaghynda boy kóteretin jana qalanyng bas jos­pary dayyndaluda.

Industriyalyq-innovasiyalyq memlekettik damu baghdarlamasy ayasynda bizding oblysymyz arqyly Batys Europa - Batys Qytay kólik dәlizi ótedi. Qúrylys júmystary bastau aluda. Sóitip, bolashaqta Úly Jibek joly qayta janghyrady. Taghy da erekshe toqtalar jayt, Elbasynyng tapsyrmasymen eldi mekenderdi gazdandyru júmystary da jýzege asyryluda. Qalay esepteseniz de, súiyq otynnan góri gazdy paydalanu arzan әri tiyimdi ekeni ras. Sondyqtan óndiris oryndary kóp­tep ashyluda. Mysalgha, jaqynda Qarasay audanynda óte quatty eki óndiris orny iske qosyldy.

Audan әkimderine qoyyp otyrghan bir talabym - indus­triya­lyq alandar ashu. Taldyqorghanda 600 gektar jer industriyalyq alang bolyp belgilengenimen, biz sol jerding 100-150 gektaryn bó­lip alyp, infraqúrylym - elektr quatymen, su qúbyrymen, taghy basqa qajettiliktermen qam­ta­masyz etip, qanday da bir zauyt, fabrika salamyn degen biznesmenderge berudemiz.

Turizmdi damytu ýshin basa aitar mәsele - jol. Aldaghy ua­qytta Almaty - Taldyqorghan - Ýsh­aral - Dostyq joly jasa­lyp, qúdaydyng bizge bergen qúty - Alakól mýmkindikteri tolyghymen paydalanylady. Alakólding ainalasyn talapqa say qalpyna keltiru júmystarymen tolyqtay ainalysudamyz, josparymyz da bar. Osy ónirde tuyp-ósken tanymal biznesmenderding kómegimen Alakólding jaghalauynda 5 júldyz­dy qonaq ýy salynghaly jatyr. Ýki­metting qoldauy arqasynda avto­kólik joldaryn jóndeuden ótkizip, әuejay qatynasyn qal­py­na keltirsek, turizmdi damytudyng jarqyn joly ashylatyn edi.

- Amandyq Ghabbasúly, 2001 jyly Almaty oblysynyng orta­lyghy Taldyqorghan qalasy bo­lyp bekitilgende Qaratal óze­nin boylay shyghystan batysqa qaray birneshe shaqyrymgha so­zyla tartylghan juandyghy týie­ning belindey qúbyrgha tanyr­­­qaghan jurnalisterge memle­­kettik tapsyrysqa oray sol qú­byrdy boylay zәulim ghimarat­tar, túrghyn ýiler salynaty­nyn aitqansyz. Búl - fakt. Endi?..

- Búl mәselege toqtalmas bú­ryn biz oblys ortalyqtaryna abat­tandyru, kórkeytu mәse­lesinde Asta­nagha qarap, boy týzeuimiz kerek dep esepteymin. Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Astanany qalay kórikti, әsem etip túrghyzdy. Árbir ghimarattyng qúrylysy Elbasynyng jiti nazarynda. Sondyqtan biz Astanadan ýlgi alugha tiyispiz.

Al Jetisudyng kindik qalasy Taldyqorghannyng tabighaty әsem, kórgen jannyng kózin toydyratyn ghalamattyghy taghy bar. Osynday kórkem qala ózining tabighy súlulyghyna say boluy qajet dep esepteymin. Sondyqtan, Taldyqorghan turaly erekshe aitqym keledi. Qazir qalamyzda halyq sany da ósip keledi. Qalanyng bas josparyna sәikes, jýieli týrde júmys jýrgizu ýshin jaghdayymyz da, mýmkinshiligimiz de jetkilikti. Qazir zaman talabyna say Almaty - Óskemen avtokólik joly salynuda. Birinshi kezekte Jetisudyng ortalyghyna kele jatqan adamdar qalagha kireberisten ýlken bir әserge bólenui tiyis. Osyghan oray biz Taldyqorghan qalasyna kireberistegi qaqpadan bastau alatyn 3,5 shaqyrym joldy qayta janghyrtu, jol alanyn keneytip, ony abattandyrugha kónil bóludemiz. Oiymyzgha alghan júmystarymyz ayaqtalghan kezde, qala júrtshylyghynyng kónilinen shyghady dep oilaymyn. Sonymen qatar, qalaishilik kóshelerdi keney­tu, olargha kýrdeli jóndeu júmys­tary jýrgiziletin bolady.

Taldyqorghan qalasy jastar­dyng mekeni deuge bolady. Birinshi kezekte osy jastardyng mәselesine de kónil bóludemiz. Mәselen, eki jastyng qol ústasyp, jana ómirge qadam basqan kezindegi qua­nyshtary mәngi este qalatyn bolsyn degen niyetpen qalamyzda Neke sarayyn salu júmystaryna kirisip kettik. Al búryn neke qii saltanaty eski ghimaratta ótetin. Onyng ózi ynghaylastyrylghan eski ghimarat bolatyn. Sondyqtan eki jas shanyraq qúryp, quanyshtaryn bólisken kezde mәngilik esterinde qalatyn keremet Neke sarayyn saludy jón kórdik. Ekinshiden, Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghanda halyqaralyq bayqaular jәne taghy basqa ýlken sharalar ótkizetin ghimarat - kórme paviliony boy kóteredi. Búl kórme pavilionynyng da júmystary bas­talu ýstinde. Búl tól mindetimizdi kórsetetin qajettilik dep sanaymyn. Ýshinshiden, kishkentay ghana Taldyqorghannan elimizge belgili әrtister shyqqan. Artyq aitqandyq emes, týsirilip jatqan tarihiy-kórkem filimderding kópshiliginde basty rólderdi bizding әrtisterimiz oinaytyny aqiqat. Sondyqtan «El ishi - óner kenishi» degendey, ruhany baylyghymyzdy odan әri bayytyp, eldi ruhtandyru ýshin uaqyt talabyna say jana tea­tr saludy da qolgha aldyq. Býgingi kýni búl ýsh ghimarattyng eskizdik jobalaryna elimizding tanymal arhiytektorlary arasynda bayqau jariyalanyp, oghan onnan astam joba úsynyldy. Endigi maqsat - osy úsynylghan jobalardyng arasynan qalamyzdyng klimatyna jәne arhiytekturalyq kelbetine ynghayly degen jobany tandap aluymyz qajet.

Tórtinshiden, Taldyqorghannyng tórinen keremet bir qonaq ýy boy kóterse qanday jarasymdy bolar edi. Sondyqtan qalamyzgha kelip jatqan qonaqtar demalatyn 5 júldyzdy qonaq ýy salugha Almaty qalasynyng biznesmenderin tartyp otyrmyz. Olargha qajetti jer telimderi de berildi. Sonday-aq, Elbasynyng tapsyrmasymen Taldyqorghan әuejayynyng úshyp-qonu jolaqtary halyqaralyq talaptargha sәikes, kýrdeli jóndeuden ótkizildi. Ýstimizdegi jyly Taldyqorghangha ýlken әue kompaniyalarynyng úshaqtary qatynaytyn bolady dep jos­parlap otyrmyz. Sóitip, qala túrghyndarynyng úshyp-qonuyna da ynghayly jaghday jasalmaq. Búl túrghydaghy mәsele basty nazarymyzda. Sóz reti kelgende san-aluan aghash óspeytin Qyzylorda, Aqtau ónirlerindegi әriptesterime Jetisu jerining taghy bir artyqshylyghy - ne ekseng de jayqala ósetindigin aita ketkim keledi. Sóitip, bir sózben aitqanda, Jetisudyng bas qalasy bolashaqta elimizding әsem de, kórikti qalalarynyng birine ainalary sózsiz. Jәne Almaty oblysy elimizding ekonomikalyq damuyna ózindik sýbeli ýlesin qosady dep esepteymin.

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Núrbol ÁLDIBAEV, Oblys әkimi Amandyq Batalovtyng "Egemen Qazaqstan" gazetine bergen súhbaty

Abai.kz