Qazaq tarihshylary Shynghys qaghannyng qazaq ekenin bileme degen súraqqa biledi, dep jauap beremin. Bilmeytinder jәne bilgisi kelmeytinder tek qana Qazaqstannyng orys tildi ýkimetine tәueldi resmy tarih ghylymy ghana. Olardyng Qazaqtyng ejelgi tarihyn jogharghy oqu oryndarynda oqytudan bas tartyp jýrgenderi de osydan bolsa kerek.                        

Qazaqqa Shynghyshannyng tuystyghy bar ma degen súraqqa akademik Orazaq SMAGhÚL bylay dep jauap beredi: «Aldymen Shynghyshan monghol ma, monghol emes pe degendi anyqtap alu kerek. Shynghyshan, mәselen, HIII ghasyrda ómir sýrgen adam. Biraq, sol Shynghyshannyng eli qoldanghan til men sol tústaghy etnikalyq ataulardy býgingi mongholdar týsinbeydi. Arada bar bolghany 800 jyl ghana ótse de, olardyng jazuyn ne oqy almaydy, ne týsinbeydi. Al, biz týrki tektes halyqtyng birimiz, osydan 700-800 jyl búrynghy kóne týrikterding jazuyn ashyp, oqyp jatyrmyz ghoy. Sonda búl jaqyndyq pen aiyrmashylyq neni bildiredi?.. Búdan shyghatyny, ol zamanda, Shynghys zamanynda mongholdar atty etnikalyq dara qauym bolmaghan. Atau bolghan, biraq negiz bolmaghan.  Ol zamanda, tipti týrik әlemi men monghol tektes halyqtardyng arasynda aiyrmashylyqtar da, qayshylyqtar da bolmaghan boluy mýmkin. Ony jalghan deseniz, qazir barlyq tarihy derekterde jazylyp jýr, Shynghyshan týrki әlemimen hat alysqanda tilmәsh ústamaghan. «Men mongholmyn» degenmen olar týrki taypalarymen barlyghy bir tilde sóilesken. Al, endi búl neni bildiredi? Áriyne, negizi bir ekendigin bildiredi. Shynghyshannyng qonyrattyng qyzy Bórteni alghany da tegin emes qoy. Al, biz býgin túraqty etnikalyq topqa bólinip alghannan keyin ony anaghan tartyp, mynaghan tartyp, óz aitqanymyzdy rastaghymyz keledi». (Orazaq SMAGhÚL, akademiyk: Shynghyshan monghol ma, monghol emes pe degendi anyqtap alu kerek).

Týsinikteme: Óte dúrys tújyrym. Ol zamanda Múnal (Monghol) degen memleket bolghan joq, biraq qazaqtyng kenjesi Adayda Múnal degen ru boldy. Múnaldyn, yaghny óz atasynyng esimin memleket atauyna ainaldyrghan Shynghyshan atamyz. Búl sóz týsingen jangha býkil әlem elderining qalay dýniyege keletinining aiday aighaghy. Býkil әlem elderi osylay dýniyege kelgen.

  «Mәdeniyeti men dәrejesi, әskery kýsh-quaty men memlekettik qúrylymy jaghynan Shynghyshan memleketi Úly Týrki Qaghanatynan zandy jalghasy bolsa da asyp týsti. Sebebi, Úly Týrki Qaghanatynyng sheti Qyrymgha ghana tirelse, Batudyng sarbazdary mingen attardyng túyaghynyng dýrsili men jebesining zuylynan evropalyqtar men orystar zәresi úshyp, qaltyray qoryqty. Biz olargha, olar bizge únamsyz shetjúrttyq tarihshylar tizbektep jazghanday, adamzat sivilizasiyasyn joigha baghyttalghan qandy qyrghyn men jappay jer betindegi qalalardy jermen- jeksen etip qiratyp, shekten shyghu bolghan emes. Sol zamanda Rusi jerin aralaghan Plano Karpiniyding óz jazbalarynda, men orys qalalary men selolarynda eshqanday soghys izderin kórmedim degen sózderdi tanqalyspen qaldyrghan.

          Altyn Orda memleketine ýsh jýz jyldan astam bodan bolghan orys memleketining sol kezdegi kóne qalalary әli kýnge deyin qaz-qalpyn saqtap tur. Al endi Ivan Groznyidan bastalghan orys shapqynshylyghy ainalasy bir ghasyrgha tolar - tolmas uaqyt ishinde Altyn Orda memleketining 200 astam qalalaryn jer betinen izin de qaldyrmay mýlde joyyp jiberdi. Taghylymy mol tarihy derekter qamtyghan qanshama kitaphanalar men bagha jetpes múralar órtengenin eseptey beriniz. Osy kezennen bastap Shynghyshandy qaralau ýshin japtym jala, jaqtym kýie erasy bastaldy.

          Birinshiden, onyng tarihtaghy ornyn aqtan qaragha auystyru pighylymen últyn ózgertip, týrki emes monghol dep jariya qyldy. Monghol dep kórsetuding tiyimdiligi, jabayy halyqtyng ókili bolghandyqtan, ol jauyz әri qanisher bolugha tiyis degen úghymdy qalyptastyrudyng jenil-jelpi onaylyghy, baspanasy tek kiyiz ýimen ghana shektelgen, mәdeniyetten júrday, qalalary mýlde bolmaghan - degen pikirding qolaylyghy.

          Ekinshiden, ózderining dәl qazir qol astyndaghy týrki halyqtaryna keshe ghana ózderi ýsh ghasyrdan astam bodan bolghanyn moyyndaudyng mýmkin emestigi. Búl әriyne shovinistik pighyldan tughan – pikir. Elimiz egemendik alghannan beri aqiqattyng auyly jaqyndap kórine bastady, oghan dәlel tarihtyng qayta qaralu prosesterining bastaluy. Búl tarihy ýrdis úrpaqtan úrpaqqa jalghasady, toqtatu endi mýmkin emes.

           Ýshinshiden, Maral Ysqaqbaydyng mynanday sózderin qaytalaghym keledi, jiyrmasynshy ghasyrdaghy «prosveshennaya Rossiyanyn» mansap iyeleri men oqymystylary jalpaq dýniyeni jaylap jatqan qazaqty shókimdey qyrghyzben shatastyrsa, sonau segiz ghasyr búrynghy týrki júrtyn monghol atandyryp jibergenine tandanugha bolmaydy da» («Jәrdem» KZ gazeti. 29.09.2013, Berden Qadyr).

         Óte dúrys pikir. Orys tarihshylarynyng múny týsinuge bilimi jetpegen.

       «Qytay derekteri bylay dep jazypty:  Olar (múnghyldar) Batys ónirding (Ortalyq Aziyany qytaylar osylay ataydy) kómegimen qytaylardy ezdi, últ halqynyng qarsylyghyn әlsiretip, óz ýstemdigin nyghaytu ýshin, Qytay halqynyng ishki yntymaghyna iritki saldy. Olar sonday-aq, Qytayda jasaytyn halyqtardy tórt jikke (dәrejege) bólip qaraydy.

         Birinshi dәrejedegiler - ózderi (múnghyldar); ekinshi dәrejedegiler – batys ónirdegiler (týrki halyqtary), ýshinshi dәrejedegiler – teristiktegi ózge kóshpeli halyqtar; tórtinshi dәrejedegiler – qytaylar men týstik halyqtar» (B.Q.Albany «Qazaqiya» Almaty. 2008. 214 bet).

        Shynghys hannyng tegi Týrik bolmasa, ol ózinen keyingi ekinshi dәrejege Týrikterdi qoymaghan bolar edi.

       «Shynghyshan HIII ghasyrda Mongholiya territoriyasynda ómir sýrgen  qazaq taypalarynyng tilinde sóilegen.

      ...Mongholdardyng Shynghyshangha eshqanday qatysy joq. ...Álem tarihyndaghy kórnekti túlghalarynyng tym bolmaghanda ýsheuining bizding halqymyzgha tikeley qatysy bar. Búlar – saq patshayymy Túmar, Ghúndardyng kóshbasshysy Edil (Attila) jәne biz sóz etip otyrghan Shynghyshan. Búlardyng boyynda qazaqtyng qany boldy.

         Aytuly Úly monghol imperiyasy 1206 jyly qúryldy. Onyng qúramyna qazirgi qazaq últyn qúraytyn taypalar men rular kirip, búl memleketti qazaq halqynyng danqty úly – Shynghyshan qúrdy». (Qayrat Zәkryanov. Shynghyshan tatar ma, monghol ma, әlde qazaq pa? «Qazaq ýni» gazetinen 20 tamyz 2014 jyl).

        «Biz últtyq tarihymyzdy Shynghys hansyz elestete de almaymyz. Sonday-aq, qazaq tarihynan – Qazaqstan tarihynan Shynghys handy eshkim, eshqashan da alyp tastay almaytynyna kәmel senemiz! Últymyzdyng songhy 800 jyldyq tarihyn Shynghys han men onyng әuletinen bóle qarau mýmkin emes». (Maral Ysqaqbay, jazushy, Qazaqstan jәne Álem halyqtary jazushylary odaghynyng mýshesi).

            Shynghyshan atamyzdyn  tegining qazaq ekenin әigili qazaq jazushysy jәne qogham qayratkeri Sherhan Múrtaza ózining Túrar Rysqúlov jayly tarihy enbeginde bylaysha suretteydi: T.Rysqúlov birde Stalin ótkizgen bir jinalysqa keshigip kelgende, Stalin oghan Shyghystyng Shynghyshany kel tórge shyq degende, Túrardyng oghan tórge Gruzinning knyazy jayghasypty ghoy, dep ekeuining sózge kelisip qalghany aitylady.

           Sherhan aghamyz Stalinning auzymen Shynghys hannyng tegining qazaq ekenin anyq aityp túrghan joq pa?!

        Qazaqtyng kórnekti jazushysy I.Esenberlin «Altyn Orda» atty tarihy triologiyasynda  Shynghyshannyng ózi de, odan tarap Qazaqqa han bolghan barlyq qazaq handarynyng tegi Qazaq ekendigin jerine jetkize jazypty.

          «Mongholdyng (Múnaldyng M.Q.) qúpiya shejiresi» búl Qazaq halqynyng «Batyrlar jyry»  dastandarynyng jalghasy» (Q.Daniyarov).

         T. Ábenayúlynyng "Shynyna kósh tariyh: Shynghyshan kim?" degen  kitabynda Shynghyshannyng tegi Qazaq degen tújyrym jasalghan.

         Qaraghandylyq M.Qarghabaev «Kóshpendiler atlantidasy» atty zertteu enbeginde Shynghyshannyng tegi Qazaq ekendigine eshqanday kýmәn keltirmeydi.

        Jazushy M.Maghauinning tórt tomdyq «Shynghys han» atty derekti tarihy romany Shynghys hannyng tegining qazaq ekendigine arnalghan: «Shynghys hannyng eng negizgi múrageri – qazaq halqy. ...Shynghys qaghan mórining beti týrikshe jazylghan. Ony eshkim teriske shyghara almaydy. Al endi oilap qaranyz, Orys memleketining móri aghylshyn tilinde, fransuz tilinde boluy mýmkin be? Angliya korolidigining móri nemis tilinde boluy mýmkin be? Týrik memleketi – týrik tilinde. Sol siyaqty tolyp jatqan mәselelerding bәrin naqtylaugha tura keldi».  (Múhtar Maghauiyn). 

       Qazaqstannyng halyq jazushysy Qabdesh Júmadilov: «Shynghyshan Týrik. Týrikting ishinde qazaq».

       Toqbergen Baytasov: «Men Qazaqtyng shejiresine de Shynghyshan babamyzdyng qazaqtyng úrpaghy ekenine de kýmәnim joq».

      «Shynghyshan bizding babamyz, biz týrkiler, onyng ishinde qazaqtar Shynghyshannyng úrpaqtarymyz!» (Qazybek Isa).

      «Shynghys hannyng úrpaghyn sharq úryp izdep jýrgen qytaylyqtar úly qaghan úrpaqtarynyng qazaq jerinde órip jýrgenin bilmeydi-au. Áytpese, birden akademik Shota Uәlihanov aghamyzdy izdep kelmey me. Shota aghamyz qaybir jyly Mongholiyagha barghanda, mongholdar Shynghys hannyng ózi tirilip kelgendey, jýrekteri jaryla quanypty. Ózderinde han úrpaghynan tiri túqym qalmapty. Soghan qaraghanda, «Shynghys han - qazaq» dep jýrgender bir nәrseni bilip aitatyn siyaqty ma-au...» (Tóre GhALIY).

       Ótemis qajynyng «Shynghys-nama» shygharmasynda Shynghys hannyng úly Joshy Úlytauda ang aulaghan kezinde attan qúlap, moyny ýzilip qaza tapqanyn jazghan (1-tarau). Tarihta onyng әkesinen jarty jyl búryn qaza bolghany aitylady. Qazaqta «Aqsaq qúlan– Joshy han» degen anyz, kýy bar.

       «Adamzatta Shynghystay er tumaydy» (Maghjan Júmabaev).

       «Shynghys hannyng týrki halqynan shyqqany haq. Qobylandy jyrynda «Qyryq myng ýili Qiyat» degen el bar. Sol qiyattyng әuleti Shynghys hannyng ata-babalary. Mәselen aitalyq, Abaqay, Esukey, Qabyl han. Týgel týrki tekti adamdar. Al Shynghys hannyng toghyz órligi bolghan. Toghyz órlikting toghyzy da týrki tekti adamdar. Mәselen, kereyden Torqan Sary bar, jalayyrdan Múqaly bar. Týgel osylay bolyp keledi. Al Shynghys hannyng alghan әielining birde-bireui monghol emes. Ana ataqty tórt hanymnyng tórteui de týrki tektes.

        Shynghyshandy 10 jyl zertedim. Sondaghy kelgen qorytyndym – Shynghys han asqan qyrghynshy degenge qosylmadym. Shynghys han óz dәuirinde danyshpan adam bolghan. Ýlken úiymdastyrushy, myqty sayasatker, әskery maman bolghan.

         ...Ál-Ásirding sózin oqyp bereyin: «Shynghys han alghyr, aqyldy, sheshimdi sayasatker, úiymdastyrushy edi. Ol ejelgi Shyng (qytay), arab zandaryn audartyp, óz qauymyna layyq keletin Yasa, yaghny Yasak degen zang jazdy. Sol zang boyynsha әrbir din, әrbir qauym qúrmetti sanaldy. Sol sebepti ol qúrghan memlekette, eng iri imperiyada jasaytyn sýnitter men sheytter, buddister men yahudiyler, hristian men týrikter, armyandar bir әke, bir shesheden tughanday, tatu-tәtti ómir keshti», – depti. Shynghys hannan tórt jyl keyin ólgen adamnyng sózi. Osy adamnan artyq Shynghys hangha bagha bere almaspyz dep oilaymyn». (Zeynolla Sәnik).

        «Dulatidyn, Bichurinning enbekterining bir jerinde Shynghys hannyng týrik tilinde sóilegeni, músylman dininde bolghany, bir balasynyng oraza tútqany, bir nemeresining aty Múhammed bolghany aitylyp ketedi. Mongholdarda Múhammed degen esim joq qoy. Osynday naqty dәlelder bar». (Tóreghaly TÁShENOV, jurnalist, Almaty qalasy).

       «Shynghyshandyq manghol taypasy, Bordjigin men Taydjut taypalarynan qúralghany mәlim. Bordjigy degeni Bórijigi, ony ózderin Bóri (qasqyr) úrpaghy deytin anyzdary da dәleldeydi. Al Taydjut degeni Adayjúrt, ony osy taypadan shyqqan ataqty Jebening esimi Jorgha Aday ekeni dәleldeydi (132 bet).

        ...Shynghys han úrpaqtary ózderi ornatqan memleketti, nege Qazaq handyghy dep atady deymiz? Óitkeni osy aimaqta, Shynghys hangha deyin Qazaq qaghanaty ómir sýrgenin olar jaqsy biletin. Búl atau barlyq taypalargha ortaq ekendiginen atady, ózderi de (Jәnibek pen Kerey) Qazaq halqymyz dep biletin Shynghyshan úrpaqtary edi. Qazaq taypalarynyng 19-shy ghasyrda eshqanday dialektisiz birtildi ekeni jәne ózderin bir halyq sanaytyny, sol zamandaghy Resey adamdary kórsetken» (Bekjan Aden «Qazaq pen Kazak nemese Qúpiyalanghan tariyh» Almaty, 2013. 158 bet). 

         «Han ordasynda jonghar elshisin qabyldau rәsimine qatysyp otyrghan barsha el aghalary shekterin tartty. Demderin ishterine alyp, Tәuke hangha qarady. Sonda ol qazaq taghy biyiginen bәrining kókeyinen shyghatyn sóz aitty. Oirat Qaldannyng talaby Úly Shynghys hannyng jolyn búrmalaghanyn kórsetedi dedi. Elshisi oghan mynany jetkizsin – ózinen búrynghy izasharlary sekildi, qazaq handyghynyng jana әmirshisi Tәuke han, jahandy dirildetken Shynghys hannyng tikeley úrpaghy bolyp tabylady. Al onyng úly babasy  Shynghys qahan әlemning jartysyn jaulap alghanmenen, ondaghy el-júrttardyng jan-dýniyesine zorlyq jasamaghan. Ol ózi syiynatyn kók tәnirine tabynudy eshkimge  tyqpalamaghan. Sonday tәrtipti jihanger úldary men nemerelerine de ósiyet etken. Oirattar Shynghys әskerining asa erjýrek, jauynger qanaty bolghanmen, úly qahannyng kýshining syryn úqpaghan eken. Elshi qojayynyna aita barsyn, onyng qoyyp otyrghany – eshqashan oryndalmaytyn jәne sol talapkerding ózin orgha jyghatyn jónsiz shart. Qazaqqa músylmandyqty Múhammed payghambardyng alghashqy jaushylary jetkizgen. Búdan pәlen ghasyr ilgeride ony Qarahan әuleti, odan keyin Altyn Orda biyleushileri memlekettik din retinde qabyldaghan. Músylman ilanymynyng úly uaghyzshysy Qoja Ahmetting osynau bas ordadan qol sozym jerde túrghan kesenesin halyqtyng qasterlep saqtaytyny sonday, býginde onda qazaqtyng kýlli handary men iygi jaqsylary tynshyghan. Jonghar hany qisynsyz talabyn qaytyp alsyn, onday orynsyz sharttar emes, dostyq qarym-qatynastar elderimizdi dәulet pen baqytqa keneltedi» (Beybit Qoyshybaev http://abai.kz/post/view?id=5256).

        «Shynghyshan qazaq bolmasa, nege onda qazaqtyng barlyq handary men súltandary taqqa talas kezinde tek Shynghys túqymynan boluy mindet boldy? -degen súraqqa eshbir últtyng ghalymy jauap bere almaydy.

         Shynghys hannyng óz ruy men halqyna keletin bolsaq. Onyng atalary Múnal-Jary tauynda tuylghan (Aqtóbedegi Múnal-Jary tauyn orystar Mugadjar dep qate jazghan)...

         Búrynghy Qypshaq, Qanly, Ýisin t.b memleketter sekildi jer sol elding basqarushy rudyng atymen atalghan.

         Sol sebepti múnaldardyng ayaghy tiygen jerding bәri (jaulap alghan nemese óz erkimen qosylghan ru, taypa, halyqtar jeri) Múnal jeri dep ataldy.

         Ayta keterligi sol zamandaghy arys, úlys degen úghymdar qazir de sol Múnaldar da, Adaylarda               saqtalghan. Mysaly: Adaydyng segiz arysy nemese tórt úlysy: Qosay, Tobysh, Jemeney, Múnal.

         Shynghys hannyng qazaq ekenining taghy bir dәleli Monghol Imperiyasynda ataqty Aday degen han bolghandyghy jәne Monghol (Múnal) handarynyng esimderi Adaylardyng "y"-әripimen ayaqtalatyndyghy. Qosay, Begey, Jemeney, Shonay, Janay t.b ru attary sekildi. Mysaly Shynghyshan tughan balalaryna, nemerelerine de attaryn adaysha qoyghan: Shaghatay, Ýgedey, Batyy t.b.

         Adaylardyng sang ghasyr boyy esh biylikti moyyndamaghanyn osydan týsinuge bolady» (Aday Elnazar).

         «Shynghyshan tarihyn tarazylaudyng alghashqy sahabalary - dep Muhtar Maghauiyn, Tileuberdi Ábenayúly, Qayrat Zakiriyanov, Maral Ysqaqbay, Baltabek Umiriyaev, Serikbosyn Núrqasymov, ózimizding jerlesterimiz, jer jannaty Jetisu ónirining ardaqty da ayauly azamattary Ámire Árin, Marat Jandybaev, Beksúltan Núrjekeevti ataugha bolady.

         ...Býkil әlem bas iyip, ekinshi mynjyldyq adamy dep qúrmet tútqan ardaqty babamyzdan alystamayyq aghayyn! Óz úlyn, óz jaqsysyn eskermese, el tegi qaydan alsyn kemengerdi – dep Iliyas Jansýgirov aitpaqshy, bireuding atasy bireuge ata bolmaydy óz atasy túrghanda. Shynghyshan adamzat tarihyndaghy úly túlghalardyng eng biyigi, payghambarlar men haliftardan keyin, biz ýshin sheti joq, shegi joq mәngilik maqtanysh.

         Shynghyshan úlysynyng tikeley múrageri – qazaq halqy, búl turaly búltartpas dәlelder jaryqqa shyghyp jatyr. Bolashaqta, әri ketse bes-on jyldyng ishinde Shynghyshannyng bizge kim ekeni әlemge әigili bolugha tiyis». (Berden Qadyr, jurnalist).

         «Sonau  altyn aidarly Saq-Túmar hanshayym, Jaujýrek jenimpaz - Edil patsha, týrkining tarlandary Bumyn, Bilge, Kýltegin, aibarly qolbasshy Shynghys han, qos jasampaz biyleushi Kerey men Jәnibek, jerimizding kendigin ansaghan Qasym, Haqnazar, Esim, Tәuke handar, halqymyzdyng birligi men berekesin úiytqan Ábilqayyr-Abylay, elimizdi jattyng uysyna bermey týgendegen Júmabay men dana Dinmúhammed syndy qazaqtyng birtuar úldarynan amanat qazaqtyng qasiyeti kóshin býgingi kýni Núrsúltanday el basymyz ózgeden kósh ilgeri jetelep keledi. Búghan tәubә qylyp, jaratqangha myng alghys aityp, qúdiretine taghyda bas iyemiz». (Q.A.Serikúly, BQO, Oral qalasy «Týrkiler Adamzattyng asyly» (--http://okok.kz/archives/59043   | okok.kz qazaqy aqparat ortasy).

           «(Orys ghalymy Veliyaminov-Zernovtyng zertteuleri boyynsha) 1397-1410 jyldary Qyrym tatarlarynyng bir bóligi Litvan koroldigine kóship kelip, pochta qyzmetin atqarady. Osy Litvan tatarlary da ózderin qazaq dep ataghan. (M. Tynyshbaev «Velikie bedstviye» 48 bet).

           «Altyn Ordanyng barlyq  kóshpendi halqy 13-ghasyrda da odan keyin de ózderin qazaq dep ataghan.

            Úly Petr patshanyng kezinde Moldaviyanyng gospodary (patshasy) bolghan, óte bilimdi, Osman imperiyasy men Moldavan tarihyn jazghan Shynghys túqymy Dmitriy Kantemir ózi turaly-tughan jerim qypshaq dalasy, ana tilim- qazaq tili dep óz enbekterinde jazyp qaldyrghan. Búl mәlimetterdi tatar taypasyna qayta ainalyp kelmes ýshin keltirip otyrmyn.

           12-ghasyrdyng basynda týrki taypasy qaraqytaydyng (músylman avtorlarynda -kidәn.)  Soltýstik qytaydy 200 jylday biylegen Liәu imperiyasy qúlaydy. Búl Shýrshit (chjurchjeni) taypalarynyng birikken soqqysynan boldy. Shýrshitter –manchjur- tungus taypasy. Al qaraqytaydyng týrik taypasy ekendigi  «Qúpiya shejirede» Shynghystyng óz sózimen keltirilgen.

           «Biz kidәn bauyrlarymyzdy shýrshit tepkisinen azat etuge baramyz.»  Úrys barysynda kidәn armiyalary óz erkimen  Shynghys jaghyna shyqty. Kidәn imperiyasy qúlaghan song olardyng Eluy Dashy (Mýmkin óz kezinde «El basy» dep atalghan shyghar) basqarghan bir bóligi Úighyr iydiqútynyn  jerimen solardyng kómegi arqyly ótip, Jetisugha Ýisin jerine kelip Batys Liәu handyghyn qúrady. Týrik taypalarynan basqa halyqtar memleketin - handyq dep atamaydy. Ýisin, qanly taypalary bastary birikpey ózara soghysyp jatqan kezi bolghandyqtan Eluy Dashy búl taypalardy tez әri óz erkimen baghyndyrady. L. Gumiylev aitqanday búl qatar ómir sýru sekildi qúbylys edi. Uaqytsha búl jaghday eki jaqqa da tiyimdi bolyp kórindi.  Jalayyr taypasynyng Mongholiya jerine qonys audarghanyn tek qara qytaygha baghynghysy kelmegenimen týsindiruge bolady. Sebebi Eluy Dashynyng keluimen Qarahandar zamanynan beri biylik basynda bolghan Jalayyr taypasy biylikten airylady. Ol kezde qazirgi Mongholiya ýstirtin mekendegen Moghol taypalarynda handyq biylik joq edi. Soghys jaghdayynda ghana taypaaralyq odaq (konfederasiya) qúrylyp, gurhan saylanatyn. Eluy Dashynyng da әkimshilik dәrejesi Gurhan boldy.

         Lev Gumiylevtyng «Kiyal patshalyghyn izdeu» kitabyndaghy kartada Yaghma (jalayyr) taypasynyng qonystanuy kórsetilgen:

        8 – 9 – ghasyrlarda – Balqash, Ile boyy.

        10 gh – Qashghariya jeri.

         12 -  ghasyrda Jetisu da Qashghariya da Batys Liәu handyghynyng qúramyna kirdi. Tәuelsiz taypalar negizinen qazirgi Mongholiya ýstirtinde qaldy. Jalayyrlar da Onon, Kerióleng boyyna qonys audardy. Reti kelgende aita keteyik, Shynghystyng nayman hany  Tayanmen soghysynyn  negizgi sebebi mynau edi:

           - Kerey taypalaryn qosyp alyp kýsheygen song Shynghys Tayan hangha elshi jiberip, qaraqytay tepkisinen Ýisin bauyrlaryn azat etuge kómek kórsetudi súraydy. Tayan han kómek bermek túrmaq, nayman jerinen Shynghys әskerin ótkizuden bas tartady. Nayman hanyn jenip, halqyn qosyp alghan song ghana Shynghys Batys Liәu handyghyna shabuyl jasaugha mýmkindik aldy. Osy soghysta Oirat taypasy naymandar jaghynda soghysady. Batys Liәu biyligin 1211 jyly nayman Kýshlik han basyp alghan edi. 1218 jyly ol Shynghys jibergen, Jebe men Sýbitay basqarghan 20 myng qolyna tótep bere almady. Sebebi Ýisin taypalary, Qashghardyng músylman halyqtary Shynghysty qoldady. Sebebi tuystyqtan basqa ol kisi eshbir taypanyng nemese halyqtyng ústaghan dinine qysym jasamady. Dinge tózimdilik qazaq halqynyng boyynda әli kýnge deyin kele jatyr. Kýshlikting jaghynda tek naymandar men qaraqytaylar ghana qaldy. 2000 ýy Qarlyq taypasy men Úighyr iydiqúty (hany) da Shynghysqa óz erikterimen  qosyldy». (Aqylbekov Sh. M. «Shynghyshan - Anyz ben aqiqat»).

           «Shynghys han kóshpeliler tarihyndaghy,  bizding (qazaqtyn)  ata-babalarymyz ishindegi biregey darasy da, fenomeni de, eng batyr, onyng ishinde adal adam. Shynghys hannyng imperiyasynday adal memleket dýnie jýzinde bolghan emes. Búl osymen ghajap, qaytalanbaytyn dýniye. Shynghys imperiyasynan ýirenetin zandylyqtar óte kóp. Adaldyghynda shek joq. Ony әsire shegelep aitu kerek» (Nәpil BÁZILHAN).

          «Biz, ghalymdar, sayasatpen shúghyldan­baymyz, tek ghylymy shyndyqty izdeumen ainalysamyz. Sondyqtan Tileuberdi Ábe­nayúly­nyng keyingi tereng zertteu júmys­tary bizdi qyzyqtyrdy. Búryn da miyl­lion­daghan adamy bar týrik әlemine shaghyn ghana әlsiz monghol júrtynan shyqqan adam­nyng han boluy týsiniksiz jәne shyn­dyqqa úlaspaytyn jay bolatyn.

          Han tek qana kýshti elden, kýshti taypadan shyqqan. Shynghys hannyng tughan jeri, ósken ólkesi Búrqan jәne Týrgen degen jerlerdi qazirgi Mongholiya aumaghynan da, soltýstik Sibir ólkesinen de taba almaysyz. Ol jaqta on­day jerler búryn da, beride de bolmaghan. Kerisinshe, dәl sol Búrhan men Týrgen de­gen jer-su attary Jetisu jerinde ejelden býginge deyin bar. Biz osynday dәlelderge kónil audardyq, búl zert­teuding bastamasy dep oilay­myn. Múny monghol ghalymdary­men birge talqylap, pikirtalas jýrgizu ke­rek. Shynghys hannyng kenselik qújat­tary týrik tilinde jýrgizilgen. Monghol bol­sa, nege monghol tilinde jýrgizilmegen? Monghol ghalymdary búl turaly: «Óitkeni ol týrikterding arasynda jýrgendikten de, olargha týsinikti bolu ýshin týrik tilinde jýrgizdi», – deydi. Al jaraydy delik, onda olar parsylarmen soghys­ty, nege parsy tilinde jýrgiz­beydi? Arabtarmen soghysty, nege arab tilinde jýrgizbedi? Reseydi, Qy­tay­dyng teng jartysyn jaulap aldy, «nege orys, qytay tilderinde jýrgizbedi?» degen súraqtardyng tuuy zandy.

           Shyghys hannyng ózi týrik tilinde sóilegeni tarihtan belgili. Monghol ghalymdary Shyn­ghys handy óz­deri­ning babasy retinde eseptey bersin. Biraq shyndyqtyng esigin ashyp qongymyz kerek. Shyn­ghys handy týrki әlemining kó­semi retinde tanugha kelisuge tiyispiz. Shyn­­ghys han – Altay, Balqash, Alakól ónirinde ómir sýrgen adam. Qazirgi Mongholiyanyng aumaghynda túrmaghan. Osyny ghalymdary­myz dәleldep, moyyndatu kerek. Búl tez arada sheshile qoyatyn mәsele emes. Zert­teu­di әr týrli tәsildermen ary qaray jal­ghas­tyra beru kerek. Dulatidyn, Bichuriyn­ning enbekteri­ning bir jerinde Shynghys hannyng týrik tilinde sóilegeni, músylman dininde bolghany, bir balasynyng oraza tút­qany, bir nemeresining aty Múhammed bol­ghany aitylyp ke­te­di. Mongholdarda Múham­­med degen esim joq qoy. Osynday naq­ty dә­lel­der bar. Sondyqtan Tileuberdi Ábenayúlyn tyndap, enbegin gha­lym­dardyng talqysyna saldyq. ÚGhA-nyng prezidium mýsheleri búl enbekti ary qaray da jalghas­tyryp, zertteu kerek degen qorytyndygha keldi». (Múrat Júrynov, Últtyq Ghylym akademiyasynyng preziydenti, akademiyk). 

           «Úly imperiyany qúraghandar qazirgi qazaq taypalarynyng atalary. Orystyng qatyn patshasy: «Esly kazahy uznayt kto ony na samom dele, to, ony zavoyyt vesi miyr» degen eken. Al endi tarihty jaqsy biletin Lukashenko myrzanyn: «Esly vspomniti Zolotui Ordu, to kazaham my doljny otdati vsu Rossii y polovinu Evropy» degeni, bóten elding adamdarynyng ózi, mynghúl imperiyasy degenderding býgingi qazaq ekenderin biletinin aiqyndap túr. Al bizder, qazaqtar bolsaq, әli kýnge deyin jan-jaghymyzgha jaltaqtap: «Shynghys han kim? Shynghys han kim?» dep adasyp jýrmiz» (Qoyshyghara Salgharaúly).

      «Osylaysha, mening jogharyda kórsetkenimnen shyghatyn qorytyndy, Shynghyshan atamyzdyng tegi Qazaq, Kishi jýz, Alshyn, Bayúly, Aday ekeni dausyz. Aspandaghy ay menen kýn qanday aqiqat bolsa, Shynghyshan atamyzdyng tegi qazaq, Kishi jýz, Alshyn, Bayúly, Aday ekeni de sonday shyndyq. Kýnning betin eshkim alaqanymen jaba almaytyny siyaqty, búl shyndyqty da mәngi baqy jasyryn ústau esh mýmkin emes edi» (Qojyrbayúly Múhambetkәrim «Shynghys hannyng tegi Aday» Almaty-2010. 368 bet).

        Búl tizimdi әli de, ondap, jýzdep, myndap jalghastyra beruge bolady...

Mәmbetkәrim Qojyrbayúly

abai.kz