Bastauysh synyptan bastap ústazdar oqushygha  referat jazyp keluge tapsyrma beredi. Búl tapsyrmanyng dúrys jaghy da bar, búrys jaghy da bar. Dúrysy – bala  mektep baghdarlamasymen shektelmey, qosymsha izdenedi,  ghylymgha beyimdeledi.  Búrys jaghy – oqushy ghalamtordan dayyn mәlimetti kóshirip alady, qosymsha әdebiyetterden tyng mәlimetter qaramaydy, kitaphanagha barmaydy.  Toq eteri enbektenbeydi.   

Mәsele referatta emes,  onyng oryndaluynda bolyp túr. Oqushylar sol referatty «qorghaydy». Qalay qorghaghanyn súrasanyz,  kóshirip alghan «enbegin» taqtagha shyghyp oqyp beredi. Ol mәlimet oqulyqtarynda túr. Qaytalap bergeni ýshin bala «bes» alady.  Ghalamtorgha engizilgen mәlimetter ensiklopediyalardan alynady,  al oqulyqtardaghy  mәlimet te sol mәlimet.   Oqushylargha referat jazdyrugha esh qarsylyghym joq. Alayda sony jazugha degen talapty kýsheytken dúrys sekildi. Ghalamtorda, oqulyqta joq, kitaphanalardaghy әdebiyetterden tyng derekter, sony mәlimetter tauyp, tapqanyn synyptastaryna kórsetse (slayd jasap M.M.) әngimelep (qaghazgha qarap oqymay M.M.) bergen oqushy ghana  «bes» degen baghasyn alsyn.            Referatqa taqyryp bergende  ústazdargha izdenis kerek.  Mәselen  bir synyptaghy otyz balanyng bәrine «M.Áuezov ómiri men shygharmashylyghy»  dep taqyryp beredi, otyz oqushy referatyn jinap alady, bir-ekeuine oqytady.   Ústaz tapsyrmany  bir taqyrypty әr qyrynan zertteytindey etip bergeni jón. Mәselen «M.Áuezov – jazushy», «M.Áuezov – ústaz», «M.Áuezov – publisist» t.s.s. Referatty jan-jaqty izdenip jazghan bolsa, ony  taldap-tarqatsa, ózindik saraptama jasasa,  synyptastary da tolyqqandy  mәlimet alady. Sonda ghana múghalim balany jastayynan ghylymgha beyimdep, baghyt beretin edi.  Referatty  «qorghatu» qajet emes, synypta referatty talqylau, saraptau, pikirtalas órbitu kerek sekildi tartymdy formalaryn paydalanugha oqytushy úiytqy bolghany abzal.  Ghylym-bilimde ústazdar ýshin  baghagha kendik, balagha júmsaqtyq bolmaydy. Bayqasanyzdar balalar «qatal» apaylardyng tapsyrmasyn múqiyat, uaqytymen oryndap, sabaghynan keshikpeydi.  Al, bilim beruding eng manyzdy mәsele әdil baghalau, talap qoya bilu ekeni belgili.   Balagha qoyylghan ótirik «bes» órge jýrgizbeyd,  erteng ÚBT kezinde sýrinip ketetinderi de sodan. Arqasynan qaghyp, bestik qoyghanymyzben, erteng synaqtardan sýringende kim jauap beredi? Kóshirip alyp, ony oqyp berip «bes» alsa, ol «bestin» qúny bola ma? Bes demekshi  bala bilimin әdil, shynayy baghalau mәselesi bilim beru jýiesinde óte manyzdy. On bir  jyl boyy «beske» oqyghan bala ÚBT-da nege tómen bal alyp qalady?

Balanyng aldynda ÚBT-dan keyin   jogharghy bilim, eki alaqanyn ysqylap «kel bermen, shiratayyn» dep óndiris túrady, óndiristing talaby tym qatal, ekbek kodeksimen ekshelip, osaldyq tanytsa júmyssyz qalady. Qala berdi  «ómir mektebi»-ning  tezi men synaqtary qyr sonynan qalmaydy. Sondyqtan balany bastauyshta shiratyp, ýlken ómirge kez-kelgen qiyndyqty, kedergini jenip, ghylym-bilim shynyna jetetindey shynyqtyryp jibersek, ústaz abyroyy degen de sol emes pe? Qazaq «bilimdi myndy jyghady, bilekti birdi jyghady» deydi. Qabilet-qarym, beyim  bastauyshta anyqtalyp, qalyptasady. Bastauysh synyp  ústazdarynyng arqalar jýgi  jenil emes,  últ aldyndaghy jauapkershiligi de orasan. Abay ghúlama: «Aqyryn jýrip anyq bas, enbeging ketpes dalagha» dep tegin aitpaghan. 

Plagiat mәselesi mektepten bastalyp, jogharghy bilimde de jalghasady. Jogharghy bilimde aralyq baqylaudy, ózindik júmysty, referatty kóshirip alyp qana qoymay, tipti diplomdyq júmystardyng ishinen «kóshirip alu» qúbylysy  qylang beredi. Zamanauy tehnogoliyalardyng mýmkindigi zor. Antiplagiat degen baghdarlama bar. JOO-lardaghy diplomdyq júmystar osy baghdarlamagha salynyp, tekseriledi. Kóshirindi diplomdyq júmystardy «antiplagiat» qyzyl ala qoyday etip shygharady.  Búl da bolsa, olqylyqty týzetuge bir sep.  Jogharghy bilimde de student bilimin baghalau mәselesine qatysty týitkildi mәseler de barshylyq. Jogharghy oqu oryndaryndaghy studentting bilimin baghalau, yaghny aralyq baqylaumen  men  synaqtarda 70-80 payyz student «5» alady (baldyq jýiemen). Memlekettik emtihandarda da ókinishke oray aldymyzdan osy kórinis kese kóldeneng shyghady.  Ústazdar studentke  jogharghy bal qoyarda әbden ekshep-tekshep baryp qoysa.  Áriyne studentting sabaqqa keluin, tapsyrmany oryndauyn, shygharmashylyq izdenisin eskeredi. Degenmen osy baghalau mәselesi sergek qaramasaq bolmaydy. Studentke  kózining mayyn tauysyp oqymay,  enbektenbey, ter tókpey  alghan «bestikterdin» qadiri bola ma?  Ol erteng óndiriske barghanda eshtene bilmese, oqytushynyng ghana emes jogharghy oqu ornynyng atyna da syn.   Bizge aty anyzgha ainalghan  Temirbek Qojakeev degen professor dәris berdi.  Ghalymnyng «Satira negizderinen» qoyghan «ýshtigin» basqa on bestikke aiyrbastamaytynbyz.  Sebebi,  professor  aralyq baqylaudyng ózinde  jan-jaqty súrap, bir shiratyp alatyn. Ol kisining emtihanyna kýndiz-týni kóz ilmey dayyndalyp, ýshtik alsaq quanatynbyz.  Sebebi, bir toptan  on-on eki  student emtihannan óte almay qalatyn.  Jazda qaytadan tapsyratyn,  odan óte almasa, oqudan shyghatyn.   Professor bilim beretin, soghan sәikes talap qoyatyn. Referat jazugha tapsyrma bergende  ústaz taqyrypqa qatysty qarastyratyn teoriyalyq әdebiyetterdi, zandardy, merzimdi basylymdarda jariyalanghan materialdardy  tolyq oqyp shyghyp, sosyn taldap, saraptap jaz dep talap qoyatyn. Jazghan dýiyemizdi  tekseruge bergende: «Men qara degen kitapty qaramaghansyn,  maqalany talda degenmin ol qayda? Mynauyng shiyki, tolyqtyryp, dúrystap jazyp kel dep» qayta-qayta jazdyryp, júmysty әbden pisirip,   ózi  jalyqpay oqyp-tekserip  baryp baghasyn qoyatyn.  Ústaz tereng bilim beretin, talap qoyatyn. Qazir bizge ekinshisi jetpey jatqan sekildi. 

Qoghamda «ghylymda plagiattyq kóp, ghylymy enbekterding kóbisi kóshirme» degen pikir de joq emes.  Biraq barlyq dissertasiyalar «kóshirme» deuge bolmaydy. Myqty ghalymdardyn  sapaly ghylymy izdenisteri   әrdayym súranysqa iye.  Jas ghalymdar (magistranttar) onday  enbekterdi izdep jýrip  oqyp, ghylymy enbekterine  silteme jasap, paydalanady, jas oqytushylar dәristerine, seminar sabaqtaryna negizgi material retinde úsynady.        Qazaqtyng «jaqsynyng aty ólmeydi, ghalymnyng haty ólmeydi»  deytini sodan bolar...

Mәriya Maylyqútova

Abai.kz