Songhy jyldary 9 mamyr jaqyndasa bitti, jer әlemdi Georgiy lentasy basyp qalatyn bolyp jýr. Mine, biyl da shyghysymyzdaghy Óskemen qalasynan bastap, ózge qalalarda atalmysh lenta tarala bastady. Qoghamnyng keybir ókilderi «kolorado qonyzyna» úqsatatyn búl belgi neni bildiredi? Búl belgibaudyng týp-tarihyn bilesiz be?

Georgiy lentasyn әlemge jappay taratu sharasy 2005 jyly jenisting 60 jyldyghyna oray Reseyde bastalghany belgili. Sol jyldan keyin búl sharany Resey biyligi dәstýrge ainaldyryp ýlgerdi. Búl dәstýr 2008 jyly rekorttyq kórsetkishke qol jetkizip, Resey, Gruziya, Abhaziya, Belarusi, Ukraina, Gresiya, Fransiya, Italiya, Estoniya, Latviya, Úlybritaniya, AQSh, Germaniya, Moldaviya, Ázirbayjan, Qytay, Vietnam, Beligiya, Qyrghyzstan, Qazaqstan, Ózbekstan jәne Aughanstan bastaghan әlemning 30-dan astam elinde taratyldy. Sol jyly Georgiy lentasyn taratushylar  24 sәuir men 12 mamyr aralyghynda 50 milliongha juyq lenta ýlestirgenderin maqtanyshpen aitqan bolatyn-dy. Al, qazir búl kórsetkish 100 milliongha jetip jyghylatyny turaly aqparattar bar. 

Qosh! Álem sayasatkerleri Reseyding osy birjapyraq lentasyn imperiyalyq sayasattyng jandanyp kele jatqanyna balaydy. Oghan birneshe derekterdi mysalgha keltiredi. Onyng bireuin ghana aitalyq. Mәselen, Qyrymda, keyinnen Ukrainanyng shyghysynda oryn alghan sayasy shiyelenis kezinde federalizasiyany qalaytyndar men Ukraina tútastyghyna qauip tóndirgen separatister osy lentany túmar etkeni belgili. Nege? Óitkeni, búl belgining tarihy imperiyalyq dәuirden bastalady.

Naqty derekterge nazar audarynyz. Georgiy lentasy XIX ghasyrda payda boldy. 1806 jyly orys armiyasynda Georgiy marapat jalaulary engizildi. Jalaudyng basynda Georgiy kresti beynelenip, onyng jogharghy jaghyna qara jәne sary týsti Georgiy lentasy (dәl qazirgidey) baylandy. 1878 jyldan bastap búl lenta «Georgiy lentasy» ataldy. Tipti, orystar búl belgini hristian dinining senimine sәikestendirip, eng qasiyetti medali dәrejesine deyin kóterdi. Búl osy kezennen bastap, Patshalyq Reseyding ruhyn asqaqtatar әskery eng jogharghy nagradagha ainaldy. 1917 jyldan bastap, Kenes ýkimeti búl belgige týpkilikti tyiym saldy. Tek 1992 jyldan bastap, Reseyde Georgiy ordenin beru qayta jandana bastady. Taghy da tarihty aqtarsanyz, Patshalyq Resey túsynda osy Georgiy orden-medalidarymen bizding eldegi kazaktar marapattalyp otyrghanyn kóresiz. Al, sol kazaktardyng deni qazaqty qalay qyrghany, qanday qasiret әkelgeni bәrimizge belgili. 

Búl lentany Resey bolashaqta memleketting tuyna ainaldyruy әbden mýmkin. Mamandardyng aituynsha, Resey býkilhalyqtyq referendum ótkizu arqyly bir-aq kýnde memlekettik tudy ózgerte alady. Qazir onyng alghysharttary da jasalyp jatyr. Mysaly, byltyr RF Memlekettik Dumasynyng deputaty Mihail Degtyarev «Govorit Moskva» radiosynyng efiyrinde búl jóninde óz oiyn bildirip, «memlekettik tu retinde Georgiy lentasyn paydalanatyn kez jetti» dep mәlimdegen. 

Mihail Degtyarev, RF Memlekettik Dumasynyng deputaty («Govorit Moskva» radiosynda sóilegen sózi):

– Memleketting tuyn Georgiy lentasyna, oi, qalay ataushy edik, qara-sarghylt týstegi Gvardiyalyq lentagha auystyrudy úsynamyn. Búl azamattarymyzdyng belsendiligin artyrady, olardy biriktiredi. Óitkeni, búl barlyq kezendi qamtidy: monarhisterdi de, kenestik jýiede shyndalghandardy da...

Deputat Mihail Degtyarevting sózine sýiensek, Reseyge birkelki iydeologiya qajet. Ol ýshin memlekettik tudy ózgertken jón eken-mis. 

Songhy kezderi Reseyding tuyn ózgertu jayy óte kóp aitylyp jýr. Demek, «Resey iydeologtary osy baghytta júmys jasap jatyr» deuge negiz bar. Eger de rasymen búl lenta kórshimizding tuyna ainalyp ketse, bizding jayymyz ne bolady? Ár qazaq kórshi elding jalauyn túmar etip alghanday әserde qalmay ma? Siz ne deysiz? 

Qanat Birlikúly

Abai.kz