Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 4124 0 pikir 8 Sәuir, 2016 saghat 10:09

DEPUTAT: MEN – BIYLIKTING QÚLYMYN

 

... Mәjilis ótip jatady,  syrtynan qaysysy ne istep otyr eken dep, bajaylap qarap jýremiz. Biri úyaly symtetegin, biri noutbigin, biri aldyndaghy qaghazdaryn paraqtap, keybiri ózara sybyrlasyp sóilesip, qaysibiri qalghyp - mýlgip, bireui nashar oqushygha úksap shúqylanyp, biri jaqsy oqushylargha úqsap óz-ózinen belsenip, shoshandap otyrady.  Búlar, әriyne,  zang jazyp jatqan joq. Ýkimet ýiindegi arnayy top dayyndap, jazyp parlamentke alyp keledi. Ýkimettegi zang jazatyn toptyng qúramyndaghylar kimder ekendigi әzirge qúpiya. Óitkeni zandar Qazaq elinin, halqynyng mýddesine  oray jazylmaydy. Jat  jandardyng qoltanbasy kórinip túrady. Parlament sonda qol kóteru ýshin ghana kerek pe? Áne, ana jerde myna jerde otyratyn eki-ýsh deputat býgin joq, "júmystarymen ketken shyghar" dep keyde pal ashyp otyramyz. «Áne bireuining orny ýnireyip túr. Songhy kezderi kóp kelmey jýr», -  dep qoyamyz arasynda. Biri - eki kýnning birinde joq. Ornyn joqtatpay keyde sondaghy mamandar,  jurnalister, keyde esep beretin ministrlikting kisileri kelip otyrady. Áyel deputattargha jolyghyp, súhbat alsang jattap alghan resmy sózderimen sayrap qoya beredi. Últqa qarsy jazylghan zandardy qoldauda belsendi. Endi biri kómekshisin ortagha salyp, «súraghyndy jazyp ber» dep memlekettik isten qoly bosamay, elding bir shetin tirep túrghanday shirenedi.

...Birde  toyghan qozyday tompiyp otyratyn, eshkimge ziyany da, paydasy da joq, deputattyq merzimi bitken song zeynetke shyghatyn aghamyzgha onasha kabiynetinde súhbat alayynshy dep, «býgingi jetistikter» turaly aityp beruin ótindim. Qazaqstannyng tәuelsizdik alghannan keyingi damuy, órkendeui, sayasi, ekonomikalyq «jetistikteri», ýkimet tarapynan ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng iri jobasy retinde «Batys Qytay – Batys Europa» jolyn, «2020»,  «2030», «2050», «Núrly jol»  baghdarlamalaryn «ghajayyp» qylyp tamsana aitqanda mende «núrlanyp» ertegiler eline kirip ketippin. Jarty saghat tyndaghan son: - Agha, sizding aitqanynyzdyng bәri «shyndyq». Endi maghan Qazaqstannan óndirilgen bir zatty  osy kabiynetinizden  tauyp berinizshi, -  dedim. Jan-jaghyna ary qarap, beri qarap otyryp eshtene tappady. Toghyzynshy qabattyng terezesinen syrtqa  qarasam, «Qazaqstan» konsert zalynyng qúrylysy ayaqtalyp jatyr eken.

- Onda terezeden qaranyzshy. Mýmkin kólik, qúrylys zattarynyng ishinen birdenelerdi tauyp qalarsyz, - dedim.

- Qara júmysshy qazaqtardan basqa eshtene joq eken, - dedi ol kónili qúlazyp.

- Kabiynetinizdegi jihaz, elektrondy tehnikalar, elektr lampy qosqysh, qalam- qaghaz, arysy ýstinizdegi kostum-shalbar, ayaghynyzdaghy  shúlyq, ish kiyiminizben qosa júmys telefony, úyaly symtetik, kózildiriginizge deyin bizden shyqpaydy eken. Sonda bizde qay sala damyp jatyr? - dedim.

- Bilmeymin, - dedi kóp oilanyp. Taghy bir súraq qoyayynshy:

- Erteng merziminiz bitip oblysynyzgha, auylynyzgha barasyz, alghashqyda «deputatatyq «buynyzben» jýresiz. Sosyn birte birte jogharydan kelgen «ystyghynyz» basylyp auyldastar, aghayyn tuystar, әr jerden súraqtar qoya bastaydy. Nemereniz:- «Ata, deputat bolghanda elinizge, halqynyzgha qanday «enbek» sinirdiniz?» dese ne dep jauap beresiz?

-Diktofonyndy óshirshi, - dedi  ol qatqyldau ýnimen. Sosyn, biraz oilanyp otyryp, – Bir audannyn  mәslihatyn basqaryp jýrdim. On myng gektar jerim, әjepteuir tirshiligim bar. Bir kýni audan әkimi: -Oblys әkimi «Mәjilis deputattyghyna bir kisini ber» dedi. Sizdi úsynsam qaytedi, geografiyanyz ben biografiyaynyz kelip  túr, -degeni.  Tóbeme jay týskendey boldy. Astanagha parlamentke baramyn degen qorqynysh pa, quanysh pa, bilmeymin, arqamnan tok jýrip ótkendey boldy.  «Barghasyn «anany aitamyn»,  «mynany aitamyn», ana auylgha jol saldyryp, myna jerdegi kópirdi jóndetip, qabyrghasyna sylaq tiymegen mektepterdi janalatu ýshin qazynadan qarjy bóldiremin.   Elime jasaghan jaqsylyqtarymdy úrpaqtarym maqtanysh qylyp   aytyp jýredi»  degen tәtti oilar mening qanshama týnderimdi , kýnderimdi úrlady. Sonymen mәjilis deputaty bolu ýshin kerekti  barlyq «jaghdayattan» sýrinbey óttim. Parlamentke kelsem – múnda sayqal sayasat eken. Eshkim saghan qysym jasap nemese qorqytyp jatqan joq. Tәuelsiz, erkin azat deputattsyn, biraq, jipsiz qol -ayaghyng baylauly, erkin oy kisendeuli, auzyng – jabyq, qúlaghyng – keren, kózing – soqyr, erik -jigerin  shiderlengen. Qalyptan shyghyp bara jatsan, partiyadan shyghasyn, partiyadan shyqqan son, avtomatty týrde mandatynnan aiyrylasyn, odan audandaghy abyroyyn, últyna, halqyna kómektespek týgili  bala-shaghana kesiring tiyedi. Mening de erteng qartayghanda abyroyly bolghym keledi. Bala-shagha, aghayyn tuys, qúda jekjat, nemere shóberelerimning aldynda syily ata bolghym keledi. Biraq, «parlament deputaty boldy» degen atym qalady da, ary qaray eshtene aita almay, ómir boyy aqtalyp, kýmiljip ótetin shygharmyn. Shynymdy aitsam, osyaradan  ketkenshe asyghyp jýrmin. Bizdi, halyq ta, BAQ- tarda jerden alyp jerge salyp jatady. Bәri shyndyq, soghan óz basym qatty ynghaysyzdanamyn. «Halyq pen biylik» atty eki ottyng ortasynda jýrmin. Áriptesterime aitsam: «Seni halyq saylaghan joq. Halyqtyng aldynda jauapty emessin, kim taghayyndady sonyng ghana soyylyn soghugha qúqyng bar» dedi. Ras. IYә. Uaqytsha biylik pen uaqytsha túlghalardyng uaqytsha taghayyndaghan qúlymyn. Parlamenttegi bes jylghy bar tirligim qol kóteru. Kóp zandar elimizdin, últymyzdyng mýddesine qayshy kelip jatady. Halyq saylaghan bolsa, solardyng mýddesi bizding mýddemiz bolyp, jauapty bolar edim. Árkez, «Nege búlay?» degen súraq miymnan ketpeydi. «Elime, halqyma, onyng ekonomikasyna paydamdy tiygizsem deu qúr qiyal bolyp túr. «Múndas» deputattarmen onasha «syrlasyp»,  syrtymyz býtin ishimiz týtin bolyp jýre beremiz. Shynymdy aitsam nemeremning aldynda qarabetpin- dedi jýzi solghyn tartyp. Júmys ýstelining betine býktep tastay salghan  gazetterding arasynan «Dat» pen «Jas Alash» gazetterin jazbay tanydym. IYә, qazirgi qalyptasqan oligarhiyalyq-ekonomikalyq-avtoritarlyq sayasy basqaru jýiemizding tirligi  ildubay-shildubay, baldyr-batpaqqa ainalyp ketti. Elimizdegi kez kelgen salany baqylap qarasanyz aty bar da, zaty joq «jetistikterden» bas ainalady. Sosyn, parlamenttegi  aghalarymyzdy jónsiz sóge beretinimizge de bir týrli ynghaysyzdandym. Óitkeni, «jaman aitpay jaqsy joq», әldebir jau elimizge basyp kirer bolsa, osy deputattardyng biri vzvod, biri rota, biri dviziya basqaryp, eli ýshin janyn pida etetine senemin.

Elimizdegi qazaq qoghamynyng ókinishi, qazaq últynyng  ózegin órtep jýr.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413