Osy biz, qazaq-bir halyq, bir bolayyq dep úrandaymyz kelip. Biraq, sodan birigip ketken qazaq kórmeppin. Ru turaly әngime shyqsa bitti, qyzyl kenirdek bolyp, bir halyq ekenimizdi úmytyp ketemiz. Óitkeni, rulyq filosofiyany auystyratyn eshtene oilap tapqan joqpyz.

Jerding kendigi de últtyq tútastyqqa kedergisin keltiredi. Bay men kedey, auyl qazaghy men qala qazaghy, qazaq jәne orys tildi bolyp bólinu, diny ústanymdaghy keregharlyq, memlekettik til ýstemdigining joqtyghy, biylikting jaltaqtyghy, qaraorman qazaqy ústanymnyng әlsizdigi siyaqty últtyq birlikke kedergiler barshylyq. Búl aituday-aq aityldy. Endi, últtyq tútastyq mәselesinde, ony aityp zarlay beruding qajeti shamaly. "Bir bolayyq!" degenning ózi úran ghana. Úran - eshqanday birlikting kórsetkishi bola almaydy. Birlikke jetkizetin, alashtyng balasyn júdyryqtay týietin derekter men oqighalardy jinaqtauymyz kerek. Sony ýlgi retinde úsynugha tiyispiz. Sonda, ol, úran bolmaydy, ol birlikting qalybyna ainalady. Sondyqtan, men, "Bir-Qazaq" degen top ashsam dep otyrmyn. Sol topty jýrgizuge atsalysynyzdar, ýles qosynyzdar. Sizding bir derekti tauyp bergeniniz -myng ret úrandaghannan artyq bolady. Qanday derekter deysiz ghoy? Men әzirshe ýsh derek bilemin: 

1. Qazaqtyng antropolog ghalymy /aty-jónin úmytyp túrmyn/ Atyrau men Altaydyng týkpirindegi qazaqtardyng qanyndaghy DNK salystyryp zerttegen. Nәtiyjesi-ghajap! Bir-birinen neshe myng shaqyrymda túratyn qazaq balalarynyng qanyndaghy DNK-birdey, aiyrmashylyq joq. Bir adamnyng balasynday. Onda nesine rugha, jýzge bólinip, alauyz bolyp jýremiz osy. Osy derekti úrandatugha bolady mine!

2. Semeyde, Shynghystaudyng ishinde "Qonyr Áuliye" deytin ýngir bar. Tereng týbinde kól jatyr. Osy ýngirding many toly mola. Ár molada - qúlpytas. Ár qúlpytasta - rutanba. Qazaq rutanbasynyng kóbi bar sol jerde. Shynghystau - qayda, Qaratau - qayda? Manghystau - qayda? "Bir el - bir jer" bolmasaq- bozdaqtardyng sol jerde sheyit bolyp nesi bar?

3. 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi. Aynalyp kelip jazalanghandar turaly aitamyz. Dúrys әriyne. Biraq, sol kezdegi últtyq ruhtyng tasqynyn nege aitpaymyz? Barlyq qazaq - bir qazaq bop kettik emes pe? Ru súrasqan adam kórmeppin, sonda! Qazaq milisionerleri qazaq balasyn qolynan kelgenshe qútqaryp jatty. Ústazdar - boztorghaysha shyryldap shәkirtterin qorghady. Ziyaly qauymnyng tabandylary jastar jaghynda boldy. Sondaghy últtyq ruhtyng kóterilisin eshuaqytta úmytu mýmkin emes. Áli kýnge deyin qúiqam shymyrlaydy. Mine, jazamyn degen jastargha - taqyryp!

Kórip túrsyzdar, múnyng eshqaysynda da zar joq, anyz da joq, úran da joq. Naqty ómirde bolghan derekter. Derek bolghanda - búljytpaytyn dәlelder ghoy. Bir bolayyq emes, birlikting - naqty kórsetkishi. Mine, osylardy jinaqtayyq. Taghy qanday derek bilesizder, jazynyzdar. Mening oiymsha, Rahymghaly Qúl-Múhammet, Qonysbek Botbay siyaqty últjandy azamattar basyp beruge quana-quana kelisedi. Olar, balpyldaghan qúr sóz ben naqty isting aiyrmasyn biledi. Sonymen, kelistik pe? Býgin oilanynyzdar, estigen derekterdi tekserinizder, tolyqtyrynyzdar. Erten, men, "Bir-Qazaq" degen top jasaqtaymyn. Sol kezde - bólisinizder. Býginshe, maghan jaza berinizder. Al, anau, ýide, kórpening astynda jatyp alyp, tilin bezep, qylyshyn tisteleytin batyrsymaqtar, qúr myjymalaryndy óshirip tastaymyn. Naqty úsynystaryndy, qúp kóremin. Úrysta-túrys joq. Bastayyq!

Serik Janbolat

Facebook-tegi paraqshasynan