Mәjilisting altynshy shaqyrylymyna Bekbolat Tileuhannyng qayta deputat bolyp saylanuy elge shynynda quanysh syilady. Áriyne, búl shaqyrylymda da elge tanymal, tәjiriybesi mol, últqa jany ashityn eski-jana qalaulylar joq emes, bar. Degenmen, Bekbolat Qanayúlyna artylar ýmit pen jýkting salmaghy auyr ekeni birden belgili boldy. Sol tilektes jandardyng biri ózimmin. Kezinde aghalap artynan erdim. Ókpelep, «alys» jýrgen kezim de boldy. Jaqynda keude týiistirip, qayta tabystyq. Jeke bastyng qamy ýshin emes, bayaghy «Kóshi-qonnyn» sharuasymen bәri! 

Qysqasha ghana sholyp óteyin.

 2006 jyly kóktemde «Ataqty Qaliybek Hakim Rayymbekúlynyng 100 jyldyghyn ótkizuge kómektesinizshi!» - dep jýgirip aldyna bardym. Birden qoldap, sol kezdegi Mәdeniyet ministr Múhtar Qúl-Múhammedke deputattyq hat joldady. Hakim toyy sol jyly 16 qarashada Almatyda memlekettik dengeyde toylandy. Hasan agha Oraltaydyng sondaghy quanghanyn aityp, súrama! Áke armanyn oryndap, bir jyldan keyin O Dýniyege attandy.

2011 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zangha ózgertuler men tolyqtyrular engiziletin boldy. Shyryldap taghy bardym Bekene! Raqym Ayypúly degen jigitti qoghamdyq kómekshi etip aluyn ótindim. Sózimdi jerge tastaghan joq, birden aldy.

Ókinishke oray, Kóshi-qon zany algha basudyng ornyna sol jyldan bastap keri ketti. Qandastarymyzdyng túraqty tirkeuge túruy ýshin qaptaghan qalyng kedergi sol joly payda boldy. Áueli, tórt jylsyz azamattyq berilmeytin Zang da qabyldandy-au! Alystan kelgen aghayynnyng tartqan azaby men kórgen beynetin aityp súramanyz! Qúdaygha tәube, ÚLT KÓShBASShYSYNA MYNG ALGhYS, sol Zang ótken jyly qayta qalpyna kelgendey boldy. Biraz kedergiler alynyp, jana ózgerister men tolyqtyrular endi. Kemshilikter de joq emes. Aytpaqshy, keri ketken zanmen birge, Bekbolat aghamnyng da artynan dinge baylanysty bir qap sóz erip shygha keldi. Qysqasy, sol jyly Bekenning ne dúshpany kóbeyip ketti, ne dúshpanyn ózi kóbeytip aldy.

Ózderinizge mәlim, Bekbolat Tileuhangha Alla Alashta joq dauys, anqyldaghan jýrek, tasyghan kónil bergen-aq! Kýndey kýrkirep, júldyzday jarqyrap shyghyp, elining ruhyn oyatqany da shyndyq. Júrt ony sol ýshin de jaqsy kóredi. Pende bolghan son, adam qatelesedi. Bekbolat aghanyng da sýringen tústary bolghan shyghar, mýmkin bireulerding sýrindirgisi kelgen shyghar, biraq halqy qiyanatqa qighan emes. Búl kýnderi onyng Alla bergen qyzyl tilinen esilip shyqqan jalyndy sózderdi júrttyng jýreginen Kaspiyding tenizin әkep qúisang da endi óshire almaysyn. A dese, aldymen elding auzyna Bekbolat týsedi. Birazgha deyin sonynan ereri de kýmәnsiz...

Ótken jyly toghyz ay boyy «Halyqtyng Kóshi-qony turaly» zang jobasyn talqylaghan júmys tobynda boldym. Sondaghy týigenim mynau: Bәrin sheshetin – Zan! Memleketting zandary kemeldi bolsa, ol zang búljytpay atqarylsa, auzymyzdyng suy qúryp jete almay jýrgen demokratiya degen «iytin» ózi-aq ornaydy. Al, sol zan, basqa emes, Mәjilis deputattarynyng qolynda eken. Yqylasy týzu, últyna jany ashityn, jauapkershiligi kýshti, antyna berik, úyaty bar deputat bolsa, bәrin jasaugha bolady eken!

Bir-aq mysal keltireyin.

Osydan alty-jeti jyl búryn, naqtylap aitsam, 2010 jyly Bekeng ekeumiz Qytaydan 2000 myng otbasy shaqyryp әkelemiz dep sharq úrdyq. Men sonyng alghashqy 80-ge juyghynyng jekebas kuәlikterining kóshirmesin aldyryp, «Kóshi-qon shaqyrtuyn» jasattym. Aghamyz Altaydyng arghy betine deyin baryp, «Ýgit-nәsihat» júmysyn jýrgizip qaytty. Qytay Zanynyng talaby boyynsha oghan bizding Ishki ister ministrligi Kóshi-qon polissiyasy basqarmasynyng tanbasy basyluy kerek. Sol tanbany bastyru ýshin deputat Bekbolat Tileuhan sol kezdegi Kóshi-qon polissiyasy departamentining bastyghy Ghibratolla Dosqaliyevke shyqty,  baspady. Shyghys Qazaqstan oblystyq Kóshi-qon polissiyasy basqarmasynyng bastyghy  Núrlan Múqaevke shyqty, baspady. Sebep: Kóshi-qon turaly Zanda ol mәsele qarastyrylmaghan, joq! Sonymen tauymyz shaghyldy.

Arada bir jyl ótkende Kóshi-qon turaly Zangha qaytalay ózgertuler men tolyqtyrular engizilip, 2011 jyly 22 shildede Elbasy qol qoydy. Bekeng kómekshisi ekeui sol Zannyng basy-qasynda bastan-ayaq jýrdi. Eng qúryghanda, osy mәseleni zandastyrugha da «qoldary tiymedi» ghoy, shirkin!

Mine, ótken jyly qayta qaralyp, qabyldanghan Kóshi-qon Zanynyng «Jergilikti atqarushy organdardyng qúzyreti» degen 15-babyna tabandap otyryp, «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardyng arasynan tuystaryn Qazaqstan Respublikasyna otbasyn biriktiru maqsatynda qonystandyru ýshin shaqyrularyn halyqtyng kóshi-qony mәseleleri jónindegi uәkiletti organ aiqyndaytyn tәrtippen qaraydy jәne kuәlandyrady;» degen jana «13-1)» tarmaq qostyrdym.

Demek, Deputattyq mandat Mәjilisting tórinen esiltip sóileu ýshin emes, Ýkimetten jasaqtalyp týsken Zang jobasyna halyqqa tiyimdi etip ózgertuler men tolyqtyrular engizu ýshin berilgen! Siz aldynyzgha kelgen Zang jobasyna, eng keminde, bir tarmaq qossanyz ne bir tarmaqqa ózgeris engizseniz, jetip jatyr! Shamanyz kelip jatsa, odan da kóbirek! Boldy. Milliondaghan jandardyng taghdyry sol tarmaq arqyly birden sheshilip jatady! Sonda ghana, Siz naghyz «Halyq qalaulysy» degen mәrtebeli ataqqa layyqsyz! Qalghanynyng bәri bos sóz, qúry myljyn!!!

Qysqasy, Bekenning Mәjilis tórinen tórt jyl boyy sóilegen jalyndy sózinen góri, mening júmys tobynyng qúramynda bolyp, Zang jobasyna engizgen jalghyz tarmaghmnyng oralmandar ýshin paydasy tórt jýz ese artyq! A, biraq men atalmysh Zangha bir emes, bir neshe tarmaq qostym, Tәube!!!

Mine, aragha tórt jyldy salyp, sol Bekbolat agha, әbden shiryghyp baryp, qayta deputat boldy! Áriyne, kópting tilegi, Allanyng qalauy, Elbasymyzdyng qoldauymen!

Qúrmetti Bekbolat agha!

Kónilinizge almanyz, «Dos jylatyp aitady!»-deydi ghoy, «Jas kelse, iske!» degen taghy bar, shyn tilegim: Esi dúrys, sauaty myqty bir kómekshi alynyz da, SÓZDI QOYYP, TEK ISKE KIRISINIZ! Aldynyzgha kelgen әr Zang jobasyna, jogharyda aittym ghoy, bir ýtir bolsa da qosugha qúlshynynyz!

Shyn mәnindegi últqa qyzmet etuding әzirgi joly - osy!

Al, sózdi me, sózdi Qúday bergen aqsaqal deputattar bar ghoy, Quanysh Súltanov pen Sauytbek Ábdrahmanovtar-aq sóilesin! Olar azdyq qylsa, Allagha shýkir, Myzekeng – Myrzatay Joldasbekov te әli tyn, sayrap túr. Solargha beriniz sózdi!! Teledidargha da solar shyqsyn!!! Siz tek Zangha ózgerister men tolyqtyrular engizuge barynyzdy salynyz!!!

Alla Sizge kýsh- quat bersin, ardaqty BEKEM!!!

Ashuy qatty aqyn bauyryn

Auyt Múqiybek

26.03.2016
Astana 

ABAI.KZ