Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Ádebiyet 4591 0 pikir 23 Nauryz, 2016 saghat 11:20

ÁBEKENNING SAGhATY

Osydan biraz uaqyt búryn Abai.kz aqparattyq portaly Berdibek Soqpaqbaevting 1990 jyldardan keyin esh jerde jariyalanbaghan "Ergejeyli eline sayahat" (http://m.abai.kz/post/view?id=6094) atty hikayatyn jariyalaghan edi. Endi mine, Bekenning oqyrman úmyta bastaghan tuyndylaryn kezek-kezegimen jariyalaudy qolgha alyp otyrmyz. Býgin oqyrmandarymyzgha "Ábekenning saghaty" atty shaghyn ghana әngimeni úsynudy jón sanadyq.

Abai.kz portaly

 (әngime)

Búl soghys uaqyty. Sýmbe deytin jerde jeti jyldyq mektepte múghalimmin. Er múghalimder az, ýsheu - tórteu ghana. Kópshiligi әiel múghalimder.

Ishimizde jasy qyryqtan ary enkeygen Ábdibay deytin múghalim bar. Geografiya pәninen sabaq beredi. Basqamyzgha qaraghanda eresek aqsaqalymyz bolghandyqtan biz ony syilap, Ábeke dep ataymyz.

Ábekeng sharyn deneli, әljuaz sary kisi. Bet bitimi úsaq, qoldary әielding qoly tәrizdi kishkentay. Bireumen amandassaq qolyn ala jýgiretin әdeti bar. Sólbireygen úzyn jenning ishnen sausaqtarynyng ýshin әreng tauyp ústaghanda, ap-aryq, jinishke sausaqtary shýrshiyip uysynyzgha júghyp bolmay qalady.

Jazy-qysy birdey Ábekeng shala tughan baladay dimkestenip, janyn kýittep, qalyng kiyinip jýredi. Ásirese, qystygýni ýiindegi bar kiyimin ýstine qabattap japsyryp alady.

Ábekenning ózge múghalimderden bir artyqshylyghy — onyng saghatynyng barlyghy. Ábekenneng basqa bir de bir múghalimde saghat joq.

Mektepte bir saghat bar, arzanqol qabyrgha saghat. Múghalimder bólmesining tór qabyrghasynda iluli túrady. Minezin adam týsinip bolmaytyn it saghat. Keyde kәdimgidey saqyldap jýrip túrady, el keyde melshiyip toqtap qalady. Ondayda ony jýrgizbek bolyp, múghalimder istemegen ailany isteydi. Shangha tolyp ketken ishki mehanizmin tazartyp, tabylsa, mashina mayymen maylaydy, tabylmasa, shamnyng ishindegi jermaydan qúyady. Oghan da jýrmese, tasyna tas qosyp baylap, ol da pa dyq etse, syrtqy esikke salynatyn ýlken qara qúlypty qosa tanyp tirkep, әiteuir qalay da jýrmesine qoymaydy.

Óitkeni búl saghattyng jýrmey, toqtap qaluy, ol — býkil oqudyng toqtauymen barabar. Kezekshi әiel sabaqqa kiruge, sabaqtan shyghugha qonyraudy soghan qarap soghady emes pe?

Biraq әlgi antúrghannyng jýrip túryp ta tartqyzatyn mashaqaty az emes. Uaqyttan birese ozyp ketti, birese qalyp qoyyp, júrtty shatastyryp bitedi. Múghalimderding keybiri әlgi saghattyng kesirinen sabaqqa keshigip qalyp, mektep basshylarynan sóz estip, kerkildesip jatady.

— Myna saghat dúrys emes, — dep, jamanatty saghatqa audarady.

Osynday keris - talas tughanda júrttyng bedel kórip, qazy tútyp jýginetini Ábekenning qalta saghaty.

— Ábeke, qanekey, dәl uaqyttyng qansha bolghanyn siz aityp jiberinizshi? — deydi.

Ábekeng ýshin búl az әure emes, sonda da ol bәlsinbeydi. Belindegi qayys belbeudi sheshedi de, bylay alyp qoyady. Odan song qorbighan qalyn ishigining týimelerin aghyta bastaydy. Ishikting ishinen maqtaly fufayka kiygen. Onyng týimelerin aghytady. Eng sonynan syrt jeydening týimelerin aghytyp, qolyn omyrauyna súghyp jiberedi de, kókshil shýberekten tigilgen kishkentay moyyn qaltany alyp shyghady. Qaltanyng auzyndaghy ýshkil qaqpaqshasy jәne de týimeleuli. Ony aghytady, aq shýberekke oralghan saghatty alyp shyghady. Endi shýberekting qattalghan kóp oraularyn jaza bastaydy. Sonyng en aqyrynda әreng dep saghattyng ózi kórinedi - au!

Búl qaqpaqty shúbalghan jylan tәrizdi shynjyr bauy bar qalta saghat. Ábekeng ony eppen alady da, qaqpaghyn ashpas búryn әueli qúlaghyna aparyp, tyndap kóredi. Aurudyng jýrek soghuyn tyndaghan dәriger tәrizdi. Sodan song baryp qana selt etkizip qaqpaghyn ashyp qaraydy.

 

— On birden otyz... jeti minut ketti.

Ábekenning saghatty qasterlep ústasy әlgidey. Ony kýn sayyn búraytúghyn belgili uaqyty bar. Sony qaza jibermey, dәl óz kezinde búrap otyrady. Jәne qalay bolsa, solay búramay, bir, eki, ýsh dep, tәptishtep sanap búraydy.

Kóshede nemese basqaday jýrdim-bardym jerding birinde kezdesip, Ábekennen uaqyt qansha bolghanyn súray qalsan, ol kinәli adamday qinalyp:

Saghat qiynda qaldy ghoy, — deydi.

 

* * *

 

Osy juyrda men Ábekendi Almatyda uniyvermagtyng aldynda kezdestirdim. Ekeuimiz kórispegeli qansha jyl! Myjyrayghan kóseleu sary shal bolypty. Bet-әlpet, kózderinen bir degennen-aq tany kettim. Sol әlgi bayaghy qat-qabat kiyinip, jenining ýshi qolynan ozyp jýretin әljuaz Ábeken. Ol da meni birden tanydy. Ekeumiz shúrqyrasyp jatyrmyz.

Mening esime sap etip bayaghy Ábekenning saghaty týsti. Bayaghy mektep, bayaghy múghalimder, bayaghy әlgi jýrisinde bereke bolmaytyn qabyrgha saghat... Sonyng bәri kóz aldyma sayrap kele qaldy.

Ábekennen әli sol múghalimsiz be dep súrap edim, biyl pensiyagha shyqqanyn aitty.

— Ábeke, bayaghyda sizding bir qalta saghatynyz bolushy edi, sol bar ma? - dedim.

Úmytpaghan ekensing ghoy, bar. Kәri joldas saghatym ghoy. Ústap jýrmin.

— Kórsetinizshi, Ábeke?

— Nesin kóresin, bayaghy sol jaman saghat.

— Kóreyin, sol saghatynyzdy bir kóruge qúshtarmyn.

Ábekeng jan-jaghymyzdan aghylghan halyqqa qarap aldy da:

— Qiynda qaldy ghoy, — dedi,

Men myrs etip kýlip jiberdim

— Ábeke, siz ony ishki moyyn qaltanyzgha salyp jýretin ediniz, әli de sóitesiz be?

Ábekeng basyn shayqap, ol da kýldi.

— Á, sol ma! Ony da úmytpaghan ekensing ghoy. Qarashy, bәrin úmytpapsyn...

Jәne biraz sóilesip túrdyq ta, qosh aitystyq, Ábekeng magazinge kiruge bet aldy da, men tómen tramvaygha qaray kettim. Artyma búrylyp qarasam, shúbyrghan júrtpen qabattasyp, ol ýlken esikten enip barady eken. Qabat-qabat kiyimning eng ishinde, auzy týimelengen moyyn qaltada, aq shýberekke oralghan, qaqpaqty qalta saghat ketip bara jatqanyn kózime elestettim.

 Berdibek Soqpaqbaev

Abai.kz

 

0 pikir