Osydan birneshe kýn búryn, naqty aitsaq, 2016-jyldyng 30-nauryzy kýni auyl sharuashylyghy jerlerin jekemenshikke beru maqsatynda 2016 jyldyng 1 shildesinen bastap, jergilikti atqarushy organdar 1,7 mln. gektar jerdi auksion arqyly saudalaytyny jәne onyng Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «100 naqty qadam últtyq josparynyn» III. «Industriyalandyru jəne ekonomikalyq ósim» baghytyn jýzege asyru maqsatynda jýzege asyp jatqandyghy turaly Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq ekonomika ministri Erbolat Dosaev resmy mәlimdeme jasady.

Sodan beri birneshe kýn ótse de, elimizding últshyl azamattary, sayasattanushylar búl mәsele turaly túshymdy pikir bildire qoyghan joq.

Mýmkin, biylikting eldi eskertpesten, qoghamnyng talqysyna salmastan bastap ketken soyqan qadamy turaly azamattar bilmey de, bilse de kóp jerin týsinbey otyrghan bolar.

Iya, azamattarymyzdyng jerding iyesi bolghanyna esh qarsylyghym joq, biraq kóp mәseleni týsinbey otyrghannyng biri menmin.

Sebebi, jer mәselesi boyynsha birneshe negizgi súraqqa biylik tarapynan jauap bolmay otyr. Atap aitqanda:
1. Auksiongha týsetin auyl sharuashylyq jerlerin shet eldik jeke nemese zandy túlghalar satyp ala ala ma?

2. Auksion arqyly jer satyp alghan Qazaqstannyng azamattary ózderine tiyeseli jerlerin shet eldik jeke jәne zandy túlghalargha sata ala ma?

Osy eki mәsele men ýshin asa manyzdy. Sebebi, sharua qojalyqtary býginde jalgha alyp otyrghan jerlerin satyp alugha qauqarsyz. Sondyqtan jerding kóp bóligi aqshaly shet eldikterding qolyna ótip kete me degen qaupim bar.

Sheteldik azamattar nemese kompaniyalar jerdi qalauynsha satyp ala alatyn bolsa, elimizding shúrayly jerlerinde Chayna-taundar men Novorossiyalar payda bola ma dep qauiptenemin.

Sondyqtan, Preziydentting tapsyrmasymen jasalyp jatqan 100 qadamnyng sony qasiretke ainalmay ma? 35- qadamda kórsetilgendey, «Auylsharuashylyq jerlerin tiyimdi paydalanu maqsatymen olardy naryqtyq ainalymgha engizudi» jeleu etip, jerding bәrin satyp jiberip, qazaq jersiz qalmay ma?

Preziydentting tapsyrmasymen Jer kodeksine jәne basqa da zang aktilerine ózgerister engizilmekshi. Ol ózgeristerde «QAZAQSTANNYNG AUYL ShARUAShYLYQ JERLERI ShET ELDIK JEKE JÁNE ZANDY TÚLGhALARGhA SATYLMAYDY» jәne «QAZAQSTANDYQ JEKE JÁNE ZANDY TÚLGhALARDYNG ÓZINE TIYESELI JER TELIMDERIN ShET ELDIK JEKE JÁNE ZANDY TÚLGhALARGhA SATUYNA TIYM SALYNADY» degen sózder mindetti týrde jazyluy tiyis dep esepteymin.

Búl mәselede Qazaq últtyq kenesi, jeltoqsanshylar, últshyl azamattar, onyng ishinde Múhtar Shahanov , Bekbolat Tileuhan, Baqytbek Smaghúl, Qúrmanghazy Rahmetov, Múhtar Tayjan, Aydos Sarym, Rasul Júmaly taghy basqa últshyl azamattar, qoghamdyq úiymdar, til, jer, últ janashyrlary belsendilik tanytuy kerek. Al Ýkimet, Parlament búl mәsele turaly arnayy týsindiru júmystaryn jýrgizip, qoghamdyq úiymdar men belsendilerding qatysuymen týrli kezdesuler jasauy tiyis.

Jer mәselesi halyqtyq referendumda sheshilse de artyq bolmaydy. Sebebi, milliondaghan, myndaghan gektar jer shet eldik jeke nemese zandy túlghanyng qolyna ótip ketse, Qazaqstannyng qauipsizdigine, jerining tútastyghy men tәuelsizdigine qauip tónui mýmkin.

Jer satu isi eki-ýsh adamnyng oiyndaghysymen sheshile salatyn mәsele emes.  Kim kimning de atasynan múragha qalghan jeri joq.

Jer taghdyry-el taghdyry, jer taghdyry-últ taghdyry. Oghan jýrdim-bardym, jeke bastyng mýddesimen qaraugha bolmaydy.

Maqsat Iliyasúly

Abai.kz