JETISU ÓNIRINING AZAMATTARYNA ÝShBU HAT

Bir jyl tughan tól qúrdasy, óleng ólkesinde qatar shapqan dýldýl dosy Qadyr Myrza Áli ómirden ozghan son, Túmagha – Túmanbay Moldaghaliyev, shyny kerek, ensesi týsip, jalghyzsyray bastady. Ózin anyraghan suyq jelding ótinde qalghanday sezindi. «Sonda, Qadyr endi qaytyp kelmeydi, ә?!» dep, ýnemi súray beretin boldy. Tipti, osynday maghanada joqtap óleng de jazdy...

 Biraq, kóp ótken joq, nebary bir jyldan keyin 2011 jyly 10 qazanda Túmagha da Qadekenning sonynan qaytpas sapargha attandy. Mine, sodan beri de  zymyrap bes jyl óte shyqty. Býgin – 20 nauryz Túmanbay aghanyng tughan kýni.

Qazaq әdebiyeti әleminde 1935 jyly tughandardyng qatary mol. Jyldyng basynda tughan sol Qadyr Myrza Áliden bastalghan búl tizim Túmanbay Moldaghaliyev, Ghabbas Qabyshúly, Jaysanbek Moldaghaliyev, Júmeken Nәjimedenov, Qalihan Ysqaqov, Ramazan Toqtarov, Orazaqyn Asqarov, Erkin Ibitanov, Ýmbetbay Uәidin, Kenes Nýrpeyisov  bolyp jalghasa beredi. Shetinen myqty! Biraq, júrt Túmanbay men Qadyrdy klassik atap, tel qonyrday kóretin. Qúrdastarynyng ózi de solay baghalaytyn. Ótken 2015 jyly osy aghalardyng fәny dýniyege kelgennen beri eseptegende jastary 80-ge toldy. Ómirden ótkeni bar, tiri jýrgeni bar – әr ónir óz tumalarynyng mereytoylaryn shama-sharqynsha atap ótti. Eskerusiz qalghandary da boldy.

Atap aitu kerek, ardaqty qalamgerining 80 jyldyghyn atap ótude Batys ónir aldyna jan salghan joq. Mereytoylyq sharalardy bylay qoyghanda, bir kýnning ishinde Qadyr Myrza Álining eki birdey eskertkishi men aqyn atyndaghy MÁDENIYET JÁNE ÓNER ORTALYGhY ashyldy. Býkil Qazaqstan júrty búl iygilikti iske dәn riza boldy. Jaqynda Oral ónirine jasaghan júmys sapary barysynda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi Qadyr Myrza Áli atyndaghy mәdeniyet jәne óner ortalyghyna arnayy baryp, óner qayratkerlerimen jýzdeskenin telearna janalyqtarynan kórdik. Áriyne, Qadyr aqyn dәl osynday әspetteuge layyq hәm túratyn aqyn!

Sonymen birge, qart Atyrau da qos qúlyny - Júmeken Nәjimedenov pen Fariza Ongharsynovasynyng túlghalaryn mәrmәr tastan qashap, biyik túghyrgha qondyrdy. Aypaqshy, Qadyr men Farizagha kózining tirisinde ózderi oqyghan mektepterining aty berilip qoyypty...

Al, Túmanbay Moldaghaliyevke she?!

Jetisu júrty әli múnday eshtene jasaghan joq! Ótken jyly 80 jasqa tolghan tughan kýnine oray Bәidibek by (búrynghy Malovodnoe) auylynda eske alu jinalysy ótti de, sony auyldyng Nauryz merekesine arnalghan merekelik sharasyna jalghasyp kete bardy. Ar jaghynda  qamshy salym jerde Qazatkom auyly, onda Túmagha oqyghan ortalau mektep bar.

Mektepting irgetasy sonau 1929 jyly qalanyp, 1956-1957 jyldar qayta salynghan eken. Qazir onda eki jýzge tarta bala oqidy. Aqynnyng 80 jydyghy kele jatqan son, úyat bolmasyn dep, edeni men tóbesi shirip, tozyghy әbden jetken sol mektepti múghalimder men auyl túrghyndary óz qaltalarynan aqsha shygharyp, jamap-jasqaghan kórinedi. Sodan qysylghan bolu kerek, toy tizginin ústaghan aqyn auyldastary alys-jaqynnan kelgen qonaqtardy Qazatkomgha aparghan joq. Kórshi auyldan qaytardy. 

«Bәidibek by auylynda ótken búl eske alu – 80 jyldyq toydyng basy ghana ghoy, jyl ayaghyna deyin biraz sharalar atqarylatyn shyghar!» dep jyl boyy kýtken júrt senimi oryndalmady. Almaty qalasy da bir - eki eske alu jinalys - konsertin ótkizumen doghardy. Qyzylordalyq qalamger Mahmútbay Ámireúlynyng da «Jetisulyqtar úly aqynyn úmytty ma?!» («Qazaq әdebiyeti» gazeti, №12) deytini de sodan!

Qadekeng ómirden ozghan kýni Oraldan sol kezdegi BQO-nyng әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov bir top jerlesin ózi bastap kelip, qonaghasyna qatysty. Qaraly jiynda qabyrghasy qayysqan Almaty halqyna, atyn atap túryp Túmaghagha qayghyryp kónil aitty. Kensaygha deyin baryp, topyraq salyp qaytty.

Túmaghanyng qasynda jýrgen bizder  Baqtyqoja Salahitdiynúlnyng osynau kisiligin, jalpy batystyqtardyng bereke-birligin, úlylaryn qúrmetteu dәstýrin aityp, riza boldyq. Sonda Túmanbay aghanyn: «Auyt, erteng men de ómirden ótem. Osy jaqsy sózder sening myna jaman aghana da aitylady. Men halqyma Qadyrdan kem enbek sinirgem joq! Qadyr bayqústyng dúshpany kóp boldy. Óitkeni, shirkining óte talantty boldy ghoy!» – degeni әli esimde.

Taghy birde Sәtbaev kóshesinde kele jatqanbyz. Túmagha menen: «Auyt, osy men ólsem, Almatydan mening atyma kóshe berile me?» – dep súrady.

– Áriyne bolady, bәri bolady, agha! – dedim men sasqalaqtap. Biraq, «Agha, oghan onsha asyqpanyz, aman bolynyz!» degen sózdi qosyp qoydym sonyna.

– Áy, kim biledi! Mysaly, Saghy Jiyenbaev bizden bir kem emes aqyn, Almatyda atynda dym da joq qoy. Eger, meni úmytyp bara jatsa, ózing «Áyt!» dep qoyarsyn! – dep, jymyndap kýldi Túmagham.

Ókinishke oray, mereytoyy qarsanynda aqyn atyna eshteme berilgen joq!

Endigi aitar sózimdi Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov pen Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek myrzalargha tikeley arnaudy jón kórip otyrmyn.

Biriniz oblystyn, biriniz qalanyng basshylyghyn qolgha alghandarynyz әriyne kóp uaqyt bolghan joq. Onyng ýstine ekonomikalyq daghdarys keldi... Sondyqtan, men jogharydaghy jayttargha bola Sizderdi kinәlaudan aulaqpyn. Alystan kelip, ardaqty aghanyng qasynda ini, shәkirt bolyp bir mýshelimdi ótkizdim. Jaryqtyq meni Dәureninen kem kórgen joq. Jaqsylyghyn da kóp kórdim. Onyng aqyndyghy jayly qazaqqa aityp jatu dәl býgin artyq. Mine, tiri bolsa, sol Túmekeng býgin 81 jasqa tolar edi. Tek, sol «ózing «әit!» dep qoyarsyn!» degen amanatyn eske alyp, Sizderge hat jazyp otyrmyn.

Qúday quat bersin, Sizder at tizginin ústaghaly Jetisu ólkesi men Alataudyng baurayyn tek tyng bastamalar men iygilikti ister jayly jaghymdy janalyqtar estilip jatyr. «Elding jýgin kótergen, Erim, saghan, Baq tilemey kezim joq jýrgen menin!» («Núrsúltan Nazarbaevqa», «Shyndaghy gýlder» kitaby, 79-bet) dep ózi jyrlaghanday, Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaevtyng sayasatyn Túmekendey qoldaghan aqyn joq! Elimizding qoly jetken jylt etken janalyqqa balasha quanyp, qalt jibermey óleng tilimen órnektep, Aqordagha joldap otyratyn. Kezinde osy ónirdi basqarghan Asanbay Asqarov, Kenes Auhadiyev, Asqar Qúlybaev, Zamanbek Núrqadilov, Shalbay Qúlmahanov, Imanghaly Tasmaghambetov, Serik Ýmbetov, Ahmetjan Esimov, Ansar Músahanov bastaghan el aghalarynyng bәrine jýrekjardy jyrlaryn arnaghan bolatyn. Átten, kózi tiri bolghanda, Sizderding de osynau enbeketerinizdi alqap, aspandata jyrlaytyn edi-au Túmagham!

Eger, jaghdaylarynyz jar berip jatsa,

1. Túmagha tuyp ósken audan men auyl әli kýnge sol bayaghy kenestik kezende qoyylghan atymen túr. Onyng ýstine, osy ónirde Túmanbay Moldaghaliyevten ótetin túlgha bolghan emes. Sondyqtan, Enbekshiqazaq audanyna aqyn esimi berilse;

2. Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan nemese Esik qalasynan Oraldaghy Qadyr Myrza Áli ortalyghy sekildi Túmanbay Moldaghaliyev atyndaghy mәdeniyet jәne óner ortalyghy janadan salynsa jәne bir-bir kóshege aty qoyylsa;

3. Qazatkom auylynda Túmaghanyng tughan ýiining orny bos túr. Sol jerden aqyn múrajayy ashylyp, oqyghan mektebi qayta bastan janartylyp salynsa;

4. Qúlja jolynan Qazatkom auylyna búrylatyn jerge aqynnyng bir esketkishi túrghyzylsa;

5. Almaty qalasynda taghy da sol eski qyzyl ýkimetten qalghan «Masanchiy» degen kósheni jaqsy bilesizder. Búl kóshe Abay danghylynan bastalyp, Jambyl, Qabanbay, Qarasay batyr kóshelerin qiyp ótip, Tóleby danghylyna kelip tireledi. Júrtqa mәlim, Qarasay men Jambyl – Túmaghanyng óz atasy, Tóleby – arghy babasy. Taghy bir jaqsy jeri, D.Qonaev aqsaqal óz qolymen bergen aqynnyng pәteri de sol kóshege jap-jaqyn jerde – Amankeldi Imanov kóshesindegi ýige ornalasqan. Demek, «Masanchiy» kóshesi Túmaghanyng atyna ózi-aq súranyp túr. Sol ýshin, basqa emes, osy «Masanchiy» Túmanbay Moldaghaliyev dep ózgertilse; 

6. Osy «Masanchiy» kóshesining boyyndaghy bir mektepke de jyr dýldýlining esimi berilip, aldyna enseli eskertkish ornatylsa;

7. Qala men oblys birigip, aqyn shygharmalarynyng 20 tomdyq tolyq jinaghyn shygharsa, jaqsy bolar edi.

Qúrmetti Amandyq Ghabbasúly!

Qúrmetti Bauyrjan Qydyrghaliyúly!

Múnyng bәri kópting kónilinde jýrgen, qisyny kelip túrghan, esh dau tudyrmaytyn hәm Túmanbay Moldaghaliyevke layyq ótinishter dep oilaymyn. Túmanbay Moldaghaliyev Alla baq bergen aruaqty auyldyng balasy. Arghy atasy, jogharyda da aittym, Súranshy, Qarasay! Odan beri de Sýiinbay men Jambyl atalarynyng jolyn qughan tarlan. Inisi Núrsúltan Nazarbaev, mine, Mәngilik El qúryp, Últ Kóshbasshysyna ainalyp otyr. Soghan qarap, Túmaghany bir rudyn, bir aimaqtyng shenberimen shekteuge taghy kelmeydi. Ol – Qazaq lirikasynyng koroli! Kózining tirisinde-aq últtyq brendke ainalghan qalamger! Shekara attap, býkil Týrki dýniyesin dýbirletken túlpar aqyn!Sondyqtan, Qadyr men Túmagha atyna jasalatyn barlyq sharuany – elding ertengi iygiligi ýshin jasalghan sharua dep týsingen jón! Sizderdey últ maqtanyshyna ainalghan altyn bauyrlary túrghanda, búl tilekterding kezek-kezegimen keshikpey oryndalatynyna bek senimidimin.    

Nauryz merekesi qútty bolsyn!

Últymyz ben memleketimiz ýshin

istep jatqan iygi isterinizge

riza, tileules kónilmen,

aqyn

Auyt Múqiybek

20.03.2016

Astana

Abai.kz