Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Qogham 4449 0 pikir 18 Nauryz, 2016 saghat 09:37

«KONVERTTEGI» JALAQYNY ZANDASTYRU KEREK

Qazirgi uaqytta  «Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryna, oralmandargha jәne Qazaqstan Respublikasynda túrugha yqtiyarhaty bar adamdargha olardyng mýlikti jariya etuine baylanysty raqymshylyq jasau turaly»  Zany kýshine engeli beri búl sharagha yntalylyq tanytqan subiektiler sany kýn sanap kóbeyip keledi. Sebebi, týzetuler men týbegeyli ózgerister engizilgen atalmysh zang aktisi kez-kelgen subiektining ótkendegi kemshiligine keshirimmen qarap, bolashaghyna danghyl jol ashyp otyr. Sondyqtan da atalmysh Zandy 21 ghasyrdyng basyndaghy eng gumanistik normativtik-qúqyqtyq akt dep baghalaugha bolady.

Ókinishke oray, qolyndaghy qarjysyn zandastyrugha qúlyq tanytpay otyrghan subiektiler әli de barshylyq. Onyng negizgi sebebi, zandy dúrys bilmegendikten. Onday subiektiler negizinen halyqqa qyzmet etu men qúrylys salasynda jәne bazarlarda sauda-sattyqpen júmys isteytinderding ishinde kóp. Mysaly, qúrylys salasynda enbek etetin kóptegen adamdar jalaqyny zang jýzinde 50-60 myng tenge kóleminde ghana alady. Al naqtyly qoldaryna alatyn ailyqtary orta eseppen 180-200 myng tengeni qúraydy. Sonymen qatar halyqqa qyzmet etu (meyramhana,  ashana, kafe, t.b.)  salasynda zang jýzinde tólenetin ailyq jalaqy mólsheri de osy shamalas.  Jalaqynyng búnday týri salyq tóleuden jaltaryp, eki týrli buhgalteriya jýrgizu arqyly «konvertpen beru» bolyp tabylady. Yaghni, sayyp kelgende salyq tóleuden jasyrynyp, kólenkeli ekonomikanyng yqpalynda júmys isteu bolyp esepteledi. Osy dәlelderding bәri atalmysh obiektilerge jýrgizilgen tekseruler men hronometrajdyq zertteulerding nәtiyjesinde anyqtalyp otyr. Biz búl mәseleni ne ýshin tilge tiyek etip otyrmyz, endi soghan jan-jaqty toqtalayyq.

Áriyne, kez-kelgen adam ózining tapqan júmysyn qanaghat tútady. Ásirese, qúrylys nemese halyqqa qyzmet etu salasynda, bazarlarda jәne basqa da jerlerde júmys isteytin kóptegen subiektiler aqshany qalay alyp jatqandaryna jetkilikti mәn bermeydi. Sebebi, ózining qajetin qanaghattandyratyn jalaqy qolyna tiyse boldy, qojayynyna qarsy shygha almaydy. Tipti, zang jýzinde az tólengen enbekaqynyng bolashaqtaghy zeynetaqy qoryna da keri әser etetinine  nazar audarmaydy.  Al keybireuleri bolashaghyn oilamay, tipti eshbir tirkeusiz júmys isteydi. Búghan qosa, salyq organynda tirkelmey, kýndelikti alys-beris saudasyn jasap, qyruar qarjyny jeke ainalymda ústap jýrgen saudagerler de az emes. Osy orayda, bazarda sauda-sattyq jasap jýrgen  saudagerdi negiz etip alayyq. Mysaly, atalmysh saudager salyq organynda jeke kәsipker retinde tirkelmegen delik.  Alayda, jeke ainalymyndaghy aqshasy da barshylyq. Búghan qosa túratyn ýii men astyndaghy kóligi de qymbat. Atalmysh subiekt zandy dúrys bilmegendikten, «men memlekettik qyzmetker emespin, menen qanday súrau boluy mýmkin?» degen jalghan senimning yqpalynda jýrui mýmkin. IYә, osy uaqytqa deyin tiyisti dәrejede súrau bolmaghany ras. Alayda, 2017 jyldan bastap jalpylama deklarasiyalau bastalghan kezde әr tiyngha jauap beretin uaqyt kele jatqanyn úmytpau kerek. Sol kezde kez-kelgen jeke túlgha da, zandy túlgha da barlyq kiris pen shyghysqa jauap beretin bolady. Osy orayda «búl tyghyryqtan shyghugha bola ma?» degen zandy súraqtyng tuyndaytyny ras. Áriyne, bolady. Ol ýshin qolda bar aqshany Mýlikti jariya etu zanynyng talaptary boyynsha zandastyrsa jetkilikti. Búl shara qalay jýzege asyrylady, soghan taldau jasayyq.

Turasyn aitqanda, qúrylys pen halyqqa qyzmet etu salasynda jәne bazarlarda «jabayy» sauda jasap jýrgen subiektilerding kóbisi ózining jyljymaytyn mýligi men astyndaghy kóligining zang jýzinde qalay satyp alghanyn, qyruar aqshanyng qaydan kelgenin dәleldey almaydy. Salyq organdary arqyly zandy týrde tapqan qarajatyn esepteytin bolsa, kýndelikti kýnkóris qamynan da aspaydy. Sondyqtan da onday adamdar qolyndaghy bar aqshany  jariyalau arqyly tezdetip zandastyrghany abzal. Ol ýshin ekinshi dәrejedegi bankten nemese Últtyq poshta operatory arqyly esepshot ashyp, sonda salady. Sodan keyin qarajattyng esepshotta jatqanyn dәleldeytin týbirtek arqyly túrghylyqty jeri boyynsha memlekettik kiris organyna  baryp, arnayy deklarasiya tapsyrsa jetkilikti. Búl orayda eshqanday on payyzdyq alym alynbaydy, «aqshany qaydan aldyn?» degen súrau bolmaydy. Jariya etuding qúpiyalylyghy da saqtalady. Aqshany jariyalau jónindegi sheshim nebary bes júmys kýnining ishinde shygharylady(búryn bir ay bolghan). Sonymen qatar esepshotta jatqan  aqshany jariya etken kýnnen bastap kez-kelgen subiekt sheship alugha, jyljymaytyn mýlik satyp alugha, jeke maqsattaryna paydalanugha, t.b. qúqyly. IYә, búdan artyq qanday jenildik kerek?

Mine, mýlikti, onyng ishinde aqshany jariyalaudaghy barlyq prosedura osy ghana. Eshqanday burokrattyq kedergi men qaghazbastylyq joq. Búghan qosa, mýlikti jariyalau turaly Zannyng 5 babynyng talaptary boyynsha jariya etilgen aqsha men jyljymaytyn mýlik qylmystyq jәne әkimshilik is qozghaugha, sonday-aq tәrtiptik jauapkershilikke tartu  mәselesine  eshbir negiz etip alynbaydy. Sondyqtan da sottyng  ýkimi men sheshimi arqyly eshbir tәrkileuge de jatpaydy. Búghan qosa, mýlkin jariya etken subiektini mýlikti jariyalau mәselesi boyynsha qudalaugha salghan lauazymdy túlghalar jәne qylmystyq is qozghaghan  qúqyq qorghau organy qyzmetkerlerining ózderi qatang qylmystyq jauapkershilikke tartylatynyn da eske sala ketken artyq bolmas. Búl kepildikter Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksinin  361 (lauazymdyq ókilettikterdi teris paydalanu), 362 (biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu), 365 (zandy kәsipkerlikke kedergi jasau) babtarynda naqty aitylghan. Osylaysha, mýlikti jariya etushi subiektiler bir ghana zanmen emes, birneshe zanmen qorghalatyny jan-jaqty qarastyrylyp otyr.

Qoryta aitqanda, 2017 jyldan bastap  jalpylama deklarasiyalau prosesi kýshine enetin uaqyt ta alys emes.  Qazir eshtenege mәn bermey jýrgender sol kezde shyndap tyghyryqqa tireletini sózsiz. Sebebi, Elbasymyzdyng ózi: «Mýlikti jariyalau – songhy mýmkindik, odan keyin eshqanday jenildik bolmaydy. Búl jalpylama dekalarsiyalau aldyndaghy songhy akt» dep beker eskertken joq. Sondyqtan da bolashaqtyng jaghdayyn býginnen bastap oilaghan jón. Shynymen de әr tiyn ýshin jauap beru onay emes. Sol kezde kez-kelgen subiektini  qolyndaghy mýlkin jariya etkenin dәleldeytin arnayy deklarasiya ghana barlyq jauapkershilikten qorghap qala alady.

Almaty qalalyq memlekettik kirister departamentining baspasóz qyzmeti

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5892