Jeltoqsan kóterilisining has batyry Qayrat Rysqúlbekov turaly "Qayrat batyr" atty poemamdy Tәuelsizdigimizge - 25, Jeltoqsan kóterilisine - 30, Qayrat Rysqúlbekovtyng tughanyna - 50 jyl toluyna arnaymyn! 

(poema)

Jel kirdi kónilime jiyrma birde...

Qayrat Rysqúlbekov

 

I.

Tóbeshikten bodan el әri aspaydy,

Búl pikirmen esh adam talaspaydy.

Qazaq degen tulaghan teniz edi,

Al tenizge momyndyq jaraspaydy.

 

Tózdirmeytin búghaugha halqymdy ary,

Shygharmadyq sanadan ol kýndi әli.

Qazaq deytin tenizding qayda ketken,

Asau әri ekpindi tolqyndary?!

 

Tiymeu ýshin kesapat adamdyqqa,

Kýrese bil, kerekse, odan da yqpa.

Qalay tynysh jatty eken jarty ghasyr,

Buyrqanyp, shamdanbay bodandyqqa.

 

...Tendik súrar izdeydi ólkem erin,

Anyz qylyp jyrlaytyn erteng elim.

Jarty ghasyr ótipti-au, zalym biylik,

Óltirgeli Alashtyng serkelerin.

 

Alyp elding bilgen be qúlaytynyn,

Búryn-sondy bolmaytyn búlay tynym.

Jarty ghasyr sodan song er shyqpady,

Azattyqty aqyryp súraytúghyn.

 

Mekenimde qaldyrdy qútymdy az-aq,

Otarshyldar dalama týkirdi azap.

Bodandyqqa eti ólip, ruhy semip,

Kónbis bolyp ketken be býkil qazaq?!

 

Jo-joq, asyp-tasqandy qylysh shappaq!

Qiyanatshyl, zorlyqshyl úrys tappaq.

Qalyng elden bir batyr tuu kerek,

Alyp teniz qashanghy tynysh jatpaq!?

 

                       ***

 

Búl halyqtyng baylyghy mýlki – jyry,

Erler jayly jyrlaydy týrki jyry.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng keshegi ótken,

Edi alpys altynshy, jylqy jyly.

 

Jýregine imannan dәn ekkennin,

Alla berer tilegin dәmetkennin.

On ýshinshi nauryzda bir úl tudy,

Noghaybay men ýiinde Dәmetkennin.

 

Dýrkiretip ótkizip jatyr toydy,

Ata-anasy terenge batyrdy oidy.

Órshil, qaysar, namysshyl bolsa eken dep,

Nәrestening Qayrat dep atyn qoydy.

 

Doly ózendey aryny arqyraghan,

Daralandy sekildi Altyn adam.

Tay kýninde tanylghan túlpardayyn,

Bala boldy ol mandayy jarqyraghan,

 

Elding qamyn jýretin oilap dara,

Eskertetin búzyqqa jaylap qana.

Bolmysymen razy qyp ainalasyn,

Alghyr bolyp er jetti Qayrat bala.

 

                      ***

 

Ómir boyy dep óter «halqym, elim»,

Bodandyqtyng kóginde ol kýn edi.

Qayrat batyr – ór teniz tebirengende,

Tughan asau, súrapyl tolqyn edi.

 

Studenttik shaghynda kórindi búl,

Zor enbekpen alady jerindi gýl.

Tәuelsizdik kýninen er isinin,

Arqasynda dalama tógildi núr.

 

II.

Olar qorqaq emes-ti túryp qalar,

Jas janymdy demedi suyq shalar...

Jeltoqsannyng yzgharly on altysy

Almatyda dýnk etti suyq habar.

 

El ýnine partiya tas atypty,

Batpan qúiryq Kolbinge asatypty.

On segiz-aq minuttyq jinalysta,

Qonaevty ornynan bosatypty.

 

Shekten shyqty qazaqty shektegeni,

Qanday qorlyq qiyanat etpep edi?!

Bodandyqta ashynghan ashuly elge,

Osy ghana edi endi jetpegeni!

 

Búqaragha jebe qyp atpa múndy,

Sany az últqa miualy baq taryldy.

Ashu toly tózimning kesesine,

Songhy tamshy tamdy da, aqtaryldy.

 

Qauym ýshin bes tiyn baghang joqta,

Jalyn júrttyng ishine alau jaqpa!

Qany qyz-qyz qaynaghan studentter,

Top-tobymen aghyldy alang jaqqa.

 

Jiyrma jasar jigitti balasynba,

Emdese eldin, nalasyn, jarasyn da.

Shyndyq izdep sharq úrghan ór jastardyn

Qayrat er de bar edi arasynda.

 

«Jan shydamas tózip ek azapqa da

Sabyrymyz qaldy endi az-aq qana.

Úl tughanda analar qalja jegen,

Tizgin ústar erler bar qazaqta da!

 

Árkimge ystyq óz ýii, óz tósegi,

Altyn barda ne kerek jez kesegi?!

Qayta bersin eline Kolbin joldas,

Biyleu kerek әr eldi óz kósemi!»

 

Jas batyrlar osylay úrandady,

Ozbyrlyqqa shydap esh túra almady.

Zorlyghyna jyrtqyshtyng qarsy shyqty,

Qaysar elding tastýlek qyrandary.

 

Jeter endi, qazaghym, shydaghanyn!

Kóre túra úl-qyzyng jylaghanyn.

Jer janghyrtyp alanda shyrqady olar,

Júmeken men Shәmshining myna әnin:

 

«Altyn kýn aspany,

Altyn dәn dalasy,

Dumandy bastady,

Dalama qarashy.

Keng eken

Jer degen,

Jerge dәn shyqty ghoy.

Dәn egip terlegen,

Qazaghym myqty ghoy.

 

Mening elim, mening elim,

 Gýling bolyp egilemin,

Jyryng bolyp tógilemin, elim,

Tughan jerim mening – Qazaqstanym.

 

Saghymdy dalam bar,

Sabyrly kólim bar.

Qarandar, jarandar,

Osynday elim bar.

Qarsy alghan uaqytty,

Ejelgi dosynday.

Bizding el baqytty,

Bizding el osynday.

 

Mening elim, mening elim,

 Gýling bolyp egilemin,

Jyryng bolyp tógilemin, elim,

Tughan jerim mening – Qazaqstanym».

 

Nayzaghaydyng ornyna jay qalaryn,

Sәigýlikting sonynda tay qalaryn.

Qayran jastar bilmedi kóp úzamay,

Ánúrangha búl әnning ainalaryn.

 

Qamshylady óz-ózin qayrap batyr,

Ón boyynda búlqynyp qayrat jatyr.

Jiyrmasynda jasynday jarqyldap jýr,

Noghaybaydyng balasy Qayrat batyr.

 

«Bar qazaqtyng ashynghan dauysymyz,

Últyn sýigen úlandar qauyshynyz.

Ýsh kýn, dostar, shydayyq, shyday alsaq,

BÚÚ-gha da jetedi dauysymyz».

 

Dep Qayrat er tynymsyz jar salady,

Jigerine kórgen jan tamsanady.

Kóppen birge bolmaudy syn saghatta,

Ár jas qazaq ózine ar sanady.

 

III.

Aqiqatqa bóget bop asqar túrdy,

Sol asqargha aqyryp jastar túrdy.

Zalym biylik jastardy taratam dep,

«Qúiyn» atty súrapyl jospar qúrdy.

 

Bahadýrler alanda әn sap túrdy,

Erkindikti, eldikti ansap túrdy.

Qorghany joq jastardy qaruy joq,

Bes qaruy say әsker qorshap túrdy.

 

Shyndyq qúnyn ne dersing kesh bilerge?!

Adamdardyng taghdyryn sheshti pende...

Shabuylyn tóbetter bastap ketti,

«Algha!» degen aitaqty estigende.

 

Shabuylyn tóbetter bastap ketti,

Keybir jasty aibary jasqap ketti.

Keybir jasty kiyimin sypyryp ap,

Aydalagha ayazda tastap ketti.

 

Qauip-qater degening bóget pe erge?!

Erligimen er ózin eletti elge.

Qaraqshylar alanda qyz-jigitti,

Talatqyzdy qabaghan tóbetterge.

 

Erler ghana el jýgin kóteredi,

Súm jendetter sony úqsang ne eter edi?!

Bas-kóz demey, qyz demey, jigit demey,

Saper kýrek, doyyrmen tópeledi.

 

Qatar túryp aiqasty ar men mýdde,

Jýregim el qorghaghan janmen birge.

Jerge batyr jastardyng qany sindi,

Ruhy sindi, әlbette, qanmen birge!

 

Anyqtaldy sanasy sayaz úl da,

Anyqtaldy dengeyi tayaz úl da.

Su shashty órt sóndirgish mashinamen,

Jeltoqsannyng qaqaghan ayazynda.

 

Ghajap últtyng erkesin, ghajap qyzyn,

Inabatty, ibaly, ozat qyzyn.

Ata-anasy ayalap әlpeshtegen,

Shashtan sýirep qor qyldy-au qazaq qyzyn!

 

Qaruy joq jastargha basynar tek,

Súm jendetter әli alda tosylar kóp.

Jatqyzdy olar kók múzgha arulardy,

«Qazaqtardy tuatyn osylar» dep.

 

Qorlaghanda osylay qaryndasyn,

Jigit qalay namystan jarylmasyn?!

Jalang qolmen Qayrattar tóbelesti,

Yza kernep, tynysy tarylghasyn.

 

Týk bitirmes qarusyz top jigit te,

Bolghanymen alapat ot jigitter.

Ásker temir qúrsanghan shydata ma,

Súlap jatty qan-josa bop jigitter.

 

Sebepkeri zúlymdar jamandyqtyn,

Jenilse de, yqpaydy odan myqtyn.

Qyrdyng qyzyl gýlderin janyshtady,

Auyr batpan tabany bodandyqtyn.

 

Jәbirleumen san jyl qor tútqany shyn,

Kók sýngisin zorlyqtyng súqqany shyn.

Janshyghanmen jastardyng ereuilin,

Janshy alghan joq biraq ruh-namysyn!

 

Jalghan habar jan-jaqqa taratyldy,

Jýrekterde jazylmas jara túrdy,

Qayran jastar әdildik izdep shyqqan,

Doly kýshpen ayausyz taratyldy.

 

Jem bop jatsa, ayausyz dúshpangha eli,

Tynyshtyqtyng kóginde úshqan ba eri?!

Jeltoqsanda kórindi zúlymdardyn,

Yzgharlyraq ekeni qystan góri!

 

Ólimshi qyp san jasty jaralady,

Bar qazaqqa Jeltoqsan nala-daghy.

Adamdargha lyq toldy auruhana,

Jyndyhana, týrmeler qaladaghy.

 

Halyq saqtay qoya ma úzaq izet?

Ketkennen song joldaghy túzaq ýdep?!

Sayqal biylik jastardy aiyptady

Nashaqor dep, maskýnem, búzaqy dep.

 

El azattyq tileydi, júrt azattyq,

Jarqyn ómir sýruding kilti – azattyq.

Studentter bastaghan beybit sheru,

Arpalysqa úlasty últ-azattyq.

 

Tozdyrdy әbden qazaqtyng dalasyn da,

Bylghady әbden qazaqtyng sanasyn da.

Almatyda bastalghan beybit sheru

Bolyp ótti elding kóp qalasynda.

 

Naghyz erler syn sәtte aqyrady,

Aqyrady, ashuyn shaqyrady.

Arktika múzynday qatqan jýie,

Jeltoqsanda alghash ret qaqyrady.

 

Almaghayyp kezde elden qashqan onbas,

Sujýrekti aldynan tosqan almas

Jeltoqsanda, otarshyl memlekette,

Bolat irge sógile bastady alghash.

 

El ashuy beyne bir sústy almas,

Birligi nyq júrtty esh kýshti almas.

Bodandyqtyng myzghymas jartasyna,

Jeltoqsanda jaryqshaq týsti alghash.

 

Saha, Yakut eldikti qalady әni,

Shekten shyghyp orystyng alalauy.

Ázirbayjan, Gruziya, Ózbek, Qyrghyz,

Kóterildi Baltyqtyng jaghalauy.

 

IV.

Qaraqshylar laylady, lastap eldi,

Jastar jolda bógetke, tasqa kóndi.

Shýiligip ap, qúzghynday súm jendetter,

Batyrlardy qudalay bastady endi.

 

Qasqyr itke sorlatty talatty da,

Týsti izine jastardy taratty da.

Tuysynyng ýiinen ústap әkep,

Er Qayratty qamady abaqtygha.

 

Ertenine el sengen basty ýmitke,

Qaraulyqqa, ezdikke qas jigitke.

Óltirding dep jasaqshy Saviskiydi,

Jala japty beykýnә jas jigitke.

 

Shiybóriler kókjaldy talaghany,

Netken súmdyq!

Ezderding qalaghany.

Temir torgha syya almay alasúrdy,

Bóri elding arlany, abadany.

 

Qyran býrkit toryqty tor qapasta,

Túnyp túrdy yzaly zar  qapasta.

Batyr bolghan Qayrat er jiyrmasynda,

Kýnirendi, qamyqty tar qapasta.

 

Pәk bolatyn kóktemdey tany taza,

Ol jas óskin gýl edi nәri taza.

Qasiret pen qayghydan qúsa boldy,

Jany taza jas batyr ary taza.

 

Bostandyqqa búla kýsh búlqynady,

Yzalanyp, aiqay sap júlqynady.

«Múny nege kiyem?!» dep,

Ýstindegi

Qara ala kiyimin júlqylady.

 

Saf auany saghynyp sar dalany,

Erkindikke esil er zar bolady.

Ayybynyng bile almay ne ekenin,

Ayyby joq qayran jas dal bolady.

 

«Ómir boyy jolym bolyp kórmedi,
Jylap kelem búl dýniyege kelgeli.
Qayghy shany basty mening denemdi,
Týspeydi shang silkinsem de men endi.

 

Taghdyr meni ayamady, qorlady,
Jalynsam da, jylasam da bolmady.
Qaranghy ómir baqytym joq, joq menin,
Armandaghan aq sәulege jetpedim.

Joldaghan sәlemimdi dos almady,
Shyn ba eken-au tas kereng bop qalghany.
Ayta berem, aita berem qaybirin,
Auyr menin, auyr mening taghdyrym».^{1    (1}Qayrattyng óz óleni («Mening taghdyrym»)⁾      

 

Múnyn shaqty osylay ólenine,

Syryn ashty alayda keregi ne?!

Dәleldeytin jazyqsyz ekendigin,

Kuәgerin jendetter eledi me?!

 

Súm jendetter, jazandy alasyng kóp,

Búiryq berdi Qayratty sabasyn dep.

Úryp-soqty, kók ala qoyday qylyp,

Kisi ólimin moynyna alasyng dep.

 

Jaqsylyqtyng eskermey kenes-ýnin,

Týbin shayqap elding myq shegesinin.

Bahadýrge zalymdar iyne tyqty,

Sau-tamtyghyn qaldyrmay denesinin.

 

Sonda da er shydady, moyymady,

Sendi alda bolar dep toyym әli.

Jau qolyna tútqyngha týsip qalghan,

Batyrlarday búrynghy moyymady.

 

Aqiqattyng ilandy kelerine,

Tolghan kezde әdildik kemerine.

Bolsa-daghy shermende, shek-shýbәsiz

Sendi Qayrat shyndyqtyng jenerine.

 

Qylmyskerge jendetter teliding be?!

Ayamadyng elimning eligin de.

Alanda erlik kórsetken boldy qyzdar,

Abaqtynyng basqa bir bóliginde.

 

Árneni bir qiyaldap jatyr jigit,

Myng erkekke bir ózi tatyr jigit.

Jazdy batyr qyzdargha qúttyqtau hat,

Segizinshi nauryzda batyr jigit:

 

«Shyn jýrek aq kónilimmen,

Alghashqy kóktemning kýlimdegen.

Qúttyqtaymyn 8 mart merekesi,

Halyqaralyq әieder kýnimenen!

 

Qúttyqtaushy aghalaryn,

Jәrdem berer jaghalaryn.

Qyzdar ýshin tar qapasqa,

Kelip týsken túlparlaryn»² (²Qayrattyng óz haty)

 

 

Ón boyynda jarqyrap,  núr ýstinde,

Óleng atty keseden jyr ishting be?

Qúttyqtauyn qarashy qaryndasty,

Bir jarym jyl týrmede otyrghan son,

Kóp kýttirip Qayrattyng soty boldy.

 

Qaymyqpaghan jauynnan, ottan Qayrat,

Seskenbegen jasynnan, oqtan Qayrat.

Jazyqsyz jas jigitti aqtaydy dep,

Ádildikti kýtken-di sottan Qayrat.

 

Jyrtqysh qogham tiygizdi kóp kesirin,

Kenet etti jariya dóp kesimin.

Sot alayda senimin aqtamady,

Aytty: «Atu jazasy» dep sheshimin.

 

«Azamat sot osylay kәrin septi,

Kәrin septi, jas gýlge ólim septi.

Jalghandyqpen jaza alyp jangha batty,

Shyndyqty taptap, sot ketip bara jatty.

 

Jas balany ór taghdyr ókpeletti,

Jalghandyqpen zamanym shetke tepti!

Jala jauyp, jalghan kórsetushi,

Kuәgerler mereyi kókke jetti»^{3  (3}Qayrattyng óz óleni («Keshirim beru turaly súranys»)

 

Taghdyrynyng qaranghy týni bitpey,

Qinasa da aldynan kýni kýtpey.

Ósip túrghan emendey jel ótinde,

Batyrlarsha qasqayyp túrdy Qayrat,

Jar salghanda ataqty aqtyq sózin:

 

«Al endi qazir netken kýn,
Orystan ynsap ketken kýn.
Tizesi qatty batqan son,
Shydamastan aqyry,
Qarghys atqan Alanda
Qarghys atqyr jetken kýn.

Qaymana qazaq qamy ýshin
Qarusyz shyqtyq Alangha.
Alystan әsker aldyryp,
Qyryp saldy-au tabanda.

Sóilesem dausym jetpeytin
Kez boldyq mynau zamangha.
Shovinizm edi ghoy
Basty sebep janjalgha.

Eki jýzing qyrylyp,
Eki jýzing úrylyp,
Eki jýzing sottalyp,
Joqtausyz ketip barasyn!

Qatarym jusap qalghanda,
Qyrshynymnan qiylyp,
Solarmen birge ólsemshi-ay!
Artta qalghan ata-anam,
Arulap qoldan kómsenshi-ay!

«Aqtyq sózing ne?» degen
Býgin qoydy sot súraq.
Aytayyn ony halqyma:
Joq pighyl mende jasymaq.

Qorlay da berip qaytadan,
Tityqqa orys jetpesin.
Tughan jerding namysy,
Bóten qolda ketpesin.

Salt-sanadan aiyrylyp,
Araqtan úrpaq azbasyn.
El kórkeyter azamat
Qyzghanyshtan tozbasyn.

Osy aitylghan aqtyq sóz
Tuyng bolsyn әrdayym.
Moynyma alyp jalany,
Men bolayyn qúrbanyn.

Bas-ayaghy sol bolsyn
Basyna týsken qaterdin.
Aqtyq sózdi endi men
Sotqa da bir aitayyn:

Kýnәdan taza basym bar,
Jiyrma birde jasym bar,
Qasqaldaqtay qanym bar,
Boztorghayday janym bar,
Alam desen, alyndar!

Qayrat degen atym bar,
Qazaq degen zatym bar.
«Erkek toqty – qúrbandyq»,
Atam desen, atyndar!

Men ne etermin, ne etermin,
Men kelmeske ketermin.
Kórmegen, qosh bol, tandarym,
Kóre almay men ótermin.

Qosh, aman bol, artymda
Aghayyn, tughan azamat!
Artymda qalghan ata-anam,
El-júrtym, saghan amanat!»^{4 (4}Qayrattyng óz óleni («Aqtyq sóz»)

 

Jas qayyndy jendetter aralady,

Qara bet bop tarihta qalady әli.

Qanjar bolyp qiyanat er Qayrattyn,

Jazylmastay jas janyn jaralady.

 

Qúsa jatty jýrekte jara jatty,

Auyr batpan, zilmauyr nala jatty.

Kisendeuli batyrdy qaraqshylar,

Sot zalynan әketip bara jatty.

 

Jalaqorlar mәz bolyp jamyrady,

Aghayyn júrt egilip, zaryghady.

Aqyrghy ret qozymdy iyiskeyin dep,

Jasy sel bop, sorly ana anyrady.

 

Uly jylan ananyng úlyn shaqty,

Elge pana terekting týbin shapty.

Aruanagha botasy shaghym aityp,

Enesine qúlyny múnyn shaqty:

 

«Aynymadym ómirlik sertimnen! Joq!

Eshbir zalal eshkimge keltirgem joq.

Ketip baram, apatay, men jazyqsyz,

Óltirgem joq, eshkimdi óltirgem joq!»

 

Qúrbandyq qyp batyrdy shalyp ketti,

Qastandyghy ayazday qaryp ketti.

Ana, bala arasyn ajyratyp,

Esil erdi jendetter alyp ketti.

 

VI.

Jastar jaghyn jyrtqyshtyng qarystyryp,

Namys eldi jiberdi barys qylyp.

Myna elder Qayratqa ara týsti:

Vengr, Polisha, Cheh, Nemis, AQSh, Týrik.

 

Ónmeninen suyq jel barady ótip,

Qaysarlyghyn aldy er jaraq etip.

Gorbachevqa hat jazdy ziyalylar,

Ózgertudi jazany talap etip.

 

Búl elderge dәt jetpey aqyrugha,

Aqyrugha ne ashu shaqyrugha.

Auystyrdy jazasyn Qayrat erdin,

Jiyrma jyl týrmede otyrugha.

 

Shermende bop әr tandy atyrsyn dep,

Zar jebesi sәt sayyn atylsyn dep.

Sverdlovskige batyrdy jer audardy,

Jiyrma jyl jat jerde otyrsyn dep.

 

Búl ómirden ne qyzyq bayan tapty?!

Kónilinde Qayrattyng qayau jatty,

Qanishermen erdi bir kameragha,

Jol-jónekey Semeyde ayaldatty.

 

Qúdaydyng aq jýrekti qúly edi,

Bar qazaqtyng Qayrat er qúlyny edi.

Birge otyrghan qanisher qasyndaghy,

Meyirimsiz baskeser zúlym edi.

 

Endi qashan biter dep zar isher kýn,

Tyrnaghynda jýr edi er әli sherdin.

Ezder aram pighylyn qapiyada,

Iske asyrdy qolymen qanisherdin.

 

... Alda talay asqar men shyng bar edi,

Shyghu ýshin er ózin shyndar edi.

Sol bir tanda sezgendey bir súmdyqty,

Boztorghaydyng ýninde múng bar edi.

 

Áshkerelep bar әlem túr súmdyqty,

Úgha bilsen, tal aityp túr shyndyqty.

Kýnnin-daghy qabaghy qatuly-tyn,

Týneripti bilgendey bir súmdyqty.

 

Qara jerdi qayghydan silkindirip,

Ardan biyik qomaghay qúlqyn túryp.

Úiqydaghy batyrdy sol bir tanda,

Súm qanisher óltirdi qylghyndyryp.

 

Bilmey ótken jas ómir sayrandy aqyr,

Temir torda boldy óstip oiran batyr.

Arystan ed aqyrghan ajdahagha,

Opat boldy qapyda qayran batyr.

 

Bahadýrding jarqyly jaydan da ozbaq,

Halqy ýshin qanatyn jayghan, mazdap.

Erliginen ne kórdi aqyrynda,

Qyrshynynan qiylghan qayran bozdaq.

 

Elge degen mahabbat shoq qyldy ony,

Alaulaghan alapat ot qyldy ony.

Ózi kýidi ózining jalynyna,

Qiyanatshyl zamany joq qyldy ony.

 

VII.

Quat barda boyymda qúiyndaghan,

Qúiyndaghan jyr jazbau qiyn maghan.

Jiyrmadan endi asqan órimdey en,

Endi astym men-daghy jiyrmadan.

 

Qasiret-ay, jonymnan taspa tildin,

El qamy ýshin men qansha bas qatyrdym!

Tebirene jas aqyn jyr jazady,

Erliginen  quat ap jas batyrdyn!

 

Ólenimdi, el, qabyl al úsynam,

Sәigýlikti tanyrsyng shabysynan.

Jyr jazady Alpamys aqyn tolghap,

Qayrat erding quat ap namysynan.

 

Qoryp kópti, kóterdi jýgin júrttyn,

Bolyp kekti, halqym-au, úlyng myqtyn.

Solyp ketti ómirding kókteminde,

Oryp ketti oraghy zúlymdyqtyn.

 

IYliktirem ezdikti, kóndirem dep,

Qalyng órtke bir zaual tóndirem dep.

Nóser-jigit tym erte sónip ketti,

Bodandyqtyng alauyn sóndirem dep.

 

Top bastaghan kósemder serke syndy,

Serkelerding ghúmyry kelte syndy.

Bodandyqtyng kók tasyn ýgitem dep,

Qanjar-jigit mayrylyp, erte syndy.

 

Erkin aitsyn úl әnin, qyz әnin dep,

Ándi búzghan soyqangha yzamyn dep.

Tasqyn jastyng tym erte beti qaytty,

Bodandyqtyng bógetin búzamyn dep.

 

Tar kópirde daghdaryp qalghanda eli,

Payda qymbat osalgha ardan góri.

Kónbeymin dep zorlyqshyl aidahargha,

Sheyit boldy tym erte arlan bóri.

 

Týsip edi synaqtyng auyryna,

Mәngi ýlgi bop qaldy endi qauymyna.

Súnqar-jigit tym erte qúrban boldy,

Bodandyqtyng qarsy úshyp dauylyna.

 

Kýlli alty alashtyng arysyna,

Jyr arnaymyn qazaqtyng barysyna.

Túnghiyqqa tym erte ketti shortan,

Qarsy jýzip bodandyq aghysyna.

 

Qaysarlyq pen órlikti dostan kýtken,

Alysqan er qiyanat, qastandyqpen.

Atalady sondyqtan dayym birge,

Qayrat erding esimi bostandyqpen!.

Alpamys FAYZOLLA,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng jurnalistika fakulitetining studenti

Abai.kz