Áldebir aqyn әdeby ýiirme ashypty, әlde bir jazushy jas әdebiyetshiler mektebin qúrypty degen habar estimeymiz. Estiytinimiz - Jazushylar odaghyndaghy myngha juyq jazushy әldebir syilyq ýshin talasyp jýr degen qara qauymgha qajetsiz әngime. Qazir olar Memlekettik syilyq alu nauqanynda aq ter, kók ter bolyp jýr.

Al býgingi tarshylyq zamanda tókpe kýiding sheberi Aygýl Ýlkenbaeva arnayy mektep-studiyasyn ashyp, kýishi shәkirtter tәrbiyeleude. Aygýlge aspanday ataqtar qajet emes. Óner saudagha týsken qoghamda onyng búl isine tandanbasqa laj joq. «Sәrsenbidegi súhbatymyzdyn» qonaghy bolghan kýishi: «Bilgenimdi bauyr-sinlilerime ýiretemin degen maqsatym bar edi», - deydi. Aygýlding kýy mektebine memleketten berilip otyrghan kómek joq. Endeshe, ónerge kózsiz ghashyq qyzdyng әngimesine qúlaq týriniz.

- Aygýl hanym, qazirgi jastar arasynda dombyragha әuestik azayyp bara jatqan joq pa?

- Bilmeymin... mening angharghanym - balalarynyng dombyra ýirenuine qúshtar ata-analar kóp. Tipti orystildi bolyp ósken qalanyng balalaryna deyin ózderining yqylastarymen studiyagha kelip dombyragha qatysuda. Soghan qaraghanda, búrynghy uaqytpen salystyrghanda, qazirgi qala túrghyndarynyng dombyragha degen qyzyghushylyghy basym siyaqty.

- Mәselen, kezinde kez kelgen mektepte dombyra orkestri bolushy edi. Al qazir Almatynyng ózinde osynday óner újymy bar mektepter azayyp ketti ghoy...

Áldebir aqyn әdeby ýiirme ashypty, әlde bir jazushy jas әdebiyetshiler mektebin qúrypty degen habar estimeymiz. Estiytinimiz - Jazushylar odaghyndaghy myngha juyq jazushy әldebir syilyq ýshin talasyp jýr degen qara qauymgha qajetsiz әngime. Qazir olar Memlekettik syilyq alu nauqanynda aq ter, kók ter bolyp jýr.

Al býgingi tarshylyq zamanda tókpe kýiding sheberi Aygýl Ýlkenbaeva arnayy mektep-studiyasyn ashyp, kýishi shәkirtter tәrbiyeleude. Aygýlge aspanday ataqtar qajet emes. Óner saudagha týsken qoghamda onyng búl isine tandanbasqa laj joq. «Sәrsenbidegi súhbatymyzdyn» qonaghy bolghan kýishi: «Bilgenimdi bauyr-sinlilerime ýiretemin degen maqsatym bar edi», - deydi. Aygýlding kýy mektebine memleketten berilip otyrghan kómek joq. Endeshe, ónerge kózsiz ghashyq qyzdyng әngimesine qúlaq týriniz.

- Aygýl hanym, qazirgi jastar arasynda dombyragha әuestik azayyp bara jatqan joq pa?

- Bilmeymin... mening angharghanym - balalarynyng dombyra ýirenuine qúshtar ata-analar kóp. Tipti orystildi bolyp ósken qalanyng balalaryna deyin ózderining yqylastarymen studiyagha kelip dombyragha qatysuda. Soghan qaraghanda, búrynghy uaqytpen salystyrghanda, qazirgi qala túrghyndarynyng dombyragha degen qyzyghushylyghy basym siyaqty.

- Mәselen, kezinde kez kelgen mektepte dombyra orkestri bolushy edi. Al qazir Almatynyng ózinde osynday óner újymy bar mektepter azayyp ketti ghoy...

- Konservatoriyany tamamdaghan shәkirtterimiz mekteptegi ýiirmelerde sabaq beredi. Mektep әkimshiligining tarapy múnday mәselege qalay qaraytynyn bilmeymin, biraq eki qolgha júmys izdegen adam mektepterge baryp, habarlandyru jasap, dombyra ýiretuine mýmkindik bar bolar.

- Siz ýshin kýiding qasiyeti men kiyeli dombyranyng qúdireti nede?

- Qazaqty dombyrasyz elestetu mýmkin emes. Óitkeni shetelge ketken qandastarymyz әnnen góri, kýiding taspasyn kóp súraydy. Álde maghan sonday súranystaghy adamdar tap kele me... Áyteuir, kópshiligi qazaqtyng kýiin tyndaghanda alatyn әserin tamsana aitumen bolady. Ahmet Júbanovtyng tilimen aitar bolsaq, kýy - qazaqtyng san ghasyr boyghy basynan ótken tarihy. Shynymen de, ata-babalarymyz basynan ótkergen qily kezenderdi bir ghana kýige syidyrghan ghoy. Mine, men ýshin kýy men dombyranyng qúdireti osynda.

- Al songhy kezderi kýnige ótetin konsertterden dombyrasyn qúshaqtaghan Aygýl hanymdy keziktire bermeytindigimiz nelikten?

- Shyny kerek, keybir adamdardy kórip jýrmiz ghoy, halyq qol soghyp, qoshemettemese de, sahnadan ketkisi kelmeydi. Al ózindi sýisinip tyndaytyn ortada óner kórsetudi ózing de qalap túrasyng ghoy. Áytse de, efirden kórinu maqsatynda kez kelgen konsertten qalmay tyndarmanymdy jalyqtyrghym kelmeydi.

- Júrt sizding dombyra mektep-studiyasyn ashyp, shәkirt tәrbiyeleumen ainalysatynynyzdy jaqsy biledi. Búl kiyeli ónerge degen inkәrlikting belgisi me, әlde kýnkóristing qamy ma?

- Aqshannyng bolghany jaqsy ghoy, әriyne. Biraq men sol kýnkóristing mәselesin aldygha shygharmaymyn. Mәselen, jaz uaqyty bastalghanda, shetelden kelgen qandastarymyz balalaryn biraz uaqytqa bolsa da dombyra ýirensin dep, maghan tapsyryp jatady. Tipti shygharmashylyq saparlargha shyqqan kezde de, ýlken adamdar nemeresin nemese balasyn shәkirt etip alugha ótinish bildiredi. Qarap otyrsaq, adam balasynyng ómirge kelgendegi mindeti de ózinen keyingilerge bilgenin ýiretu ghoy. Men osy maqsatta dombyra studiya­syn ashqan edim. Aldyna ýirenemin dep yntaly shәkirt kelip jatsa, oghan nege quanbasqa? Ústazdyng mereyining óskeni shәkirtining ozghany emes pe? Búl kez kelgen ústazdyng armany dep oilaymyn.

- «Kýnkóris» demekshi, sizding ailyq tabysynyz tirshilikting jyrtyghyn jamaugha jete me?

- Men qanaghatshyl adammyn. Eger tiynnnyng sonyna týsem desem, kez kelgen uaqytta el aralap jýre bergen bolar edim. Tipti, shynymdy aitsam, shygharmashylyq sapargha shyqpaghanyma da eki jylday uaqyt ótipti. Biraq shaqyr­ghan jerlerden qalmaymyn.

- Al toygha baryp, tabys tappaysyz ba?

- Kim, qanday toygha baryp tabys tapsa, ol ózining enbegimen kelgen nәpaqasy dep bilem. Óz basym, toy-tomalaqqa jii barmasam da, shyghyp túratynym bar. Biraq isher asym men kiyer kiyimimning kózin jiyn-toygha tirep qoyghan jan emespin.

- Memleket tarapynan últtyq ónerge tiyesili qoldau kórsetilip jatyr dep oilaysyz ba?

- Bizde klassikalyq ónerge kóp kónil bólinedi. Kóbinese dәstýrli oryndaushylardyng syrylyp qalatyny jasyryn emes. Bizding jogharghy jaqta otyrghandar ózge memleketterding sahnasynda ótetin konsertterge opera әnshileri men skripkashylardy aparyp, solardy kórsetuge әues. Shetelding tyndarmandaryna últtyq óner­den qyzyq dýnie joq ekenin týsingileri kelmeydi. Ár últ ózining qúndylyghymen erekshelenbey me...

- Aygýl hanym, qoghamnyng qanday derti sizdi qatty mazalaydy?

- Joghary oqu ornyndaghy bilim jýiesine qarap qarnym ashady. Tuystas sinlim aty darday bir oqu ornynda oqydy. Solardyng oqu jýiesin kórgende jaghamdy ústadym. Auyzdarynan «bilim alu» degen sóz de shyqpaydy. Esi-dertteri - ústazdaryna aqsha jinau. Masqara! Jaghamdy ústadym! Bәrin ainaldyryp әkelip paragha tanyp qoyghan. Shynjyr siyaqty bәri bir-birine matalghany sonsha, odan qashyp qútyla almaysyn. Bilim jýiesine engen «test» degen pәle bәrin qúrtty. Amerikanyng preziydentining ózi: «Osy test ataulyny qúrtpasaq, mәngýrtterding mekeni bolamyz», - dep, tekke dabyl qaghyp jatyr deysiz be?

Qoghamnyng laylanghany sol - auzyn ashsa, jýregi kórinetin auyldyng anghal adamdary da ózgergen. Alysqa barmay-aq, bir otbasy balalarynyng ishinde de bezbýirektik qalyptasqan. Ruhany tozyp bara jatyrmyz. Bireuge bireu senuden qaldy. «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zaman ótip ketti. Sonday alansyz uaqytta jastyq shaghy ótken bizding jastaghylar baqytty shyghar, bәlkim.

- El arasynda әsirese әriptes­terinizding ishinde: «Batystan kelgen óner (balet, opera t.s.s.) elitagha tiyesili bolyp qaldy da, al qazaqtyng tól mәdeniyeti qarapayym qazaqtyng enshisine syryldy. Qaltasy júqa qazaqqa tiyesili ónerding jaghdayy da sol siyaqty jútanqy. Yaghny óner әleumettik jaghdaydyng ainasy ispetti» degen synaydaghy pikir aitylyp jatady. Siz osymen kelisesiz be?

- Qanday da bir halyqty tanytatyn dýnie ol - óneri men sporttaghy jetistigi. Mәselen, Japoniyagha barghanda bayqaghanym - әrbir óner adamy memleketting qúndylyghy retinde eseptelip, óle-ólgenshe sol memleketting qamqorlyghynda bolady eken. Sebebi, óner - kez kelgen adamgha berilmeytin erekshelik. Olar osynyng bayybyna ýniletin halyq. Bizding ýkimettegilerde óner adamdaryna degen dәl osynday kózqaras qalyptassa deymin. Tipti ómirin ónerge sarp etken adamdar dýniye­den ótkende, kóp bolyp shygharyp salu bylay túrsyn, kómuge de mýmkindigi bolmay jatady. Osynyng bәri jýregine auyr tiyedi.

Sondyqtan qaytalap aitarym - halyq ruhany azdy. Onday dertting betin qaytaratyn bir ghana jol bar - ol últtyq ónerdi kóteru. Ayghay-shu men tasyr-túsyrgha aldanudan halyq sharshady. Ensesi biyik el bolamyz desek, osy baghytta júmys isteu kerek.

- Aygýl hanym, endi siz bolyp, biz bolyp, býgingi әielder jayyn qozghasaq, qalay bolady eken. Mәselen, syngha әues júrtshylyq nәzik jandylardy erkekke tәn tizgindi qolyna alyp, erkekshoralanyp ketti degendi aityp mineytin boldy. Keybireuler búghan er ataulynyng әljuazdanyp, jauapkershilikten jaltaratynyn algha tartyp jatady. Al óziniz osy mәselege kinәli týiin qayda jatyr dep oilaysyz?

- Eger erkekter belsendilik tanytyp túrsa, әiel onyng eshqashan aldyna týsip ketpes edi. Sebebi, qazirgi key jigitterding tirligi ishindi pystyryp jiberedi. Kim bolsa da moyyndaytyn shyghar, biz әiel basymyzben erkekterding mindetin moynymyzgha alyp jatamyz. Kórip túryp: «Mynau әielge tәn emes, әkel, maghan ber», - demeydi. Sodan song bilegindi týrip, ózing kirispegende qaytesin. Dese de, naghyz er azamattar bar. Onday erlerding arasynda ózinning nәzik әiel ekenindi sezinesin.

Ángimelesken -

Dinar KAMILOVA,

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 25 (62) ot 23 iinya  2010 g.