Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Bilgenge marjan 5531 0 pikir 10 Nauryz, 2016 saghat 11:02

KÓLIGINIZDING SALYGhYN TÓLEP JÝRSIZ BE?

Qazirgi uaqytta  salyqtyq tólemderdi der uaqytynda tóleu kez-kelgen subiektining azamattyq mindeti bolyp tabylady. Elimizding ekonomikalyq órkendeui men halyqtyng әleumettik jaghdayynyng joghary boluy salyqtyq jәne mindetti tólemderding der uaqytynda óndiriluine baylanysty ekeni aitpasa da týsinikti. Sonymen qatar salyqtyq tólemderding belgilengen týrine baylanysty olardyng ózindik tólemdik merzimderi bolady. Sonyng biri – kólik salyghy. Osy orayda 2016 jyldyng 1 qantarynan bastap kólik salyghyn tóleuge baylanysty kóptegen ózgerister men jenildikter engizildi.  Sondyqtan da kólik mәselesine baylanysty jii qoyylatyn negizgi bes  súraqqa jauap bere ketken oryndy shyghar dep oiladyq.

Birinshi súraq: Kólik salyghyn qanday subiektiler tóleuge mindetti?

Jauap: Kólik salyghyn jeke iyeliginde kóligi bar jeke túlghalar, zandy túlghalar men olardyng qúrylymdyq bólimsheleri jәne  salyq tóleu obiektisi negizinde qarjylyq kelisim boyynsha lizing alushylar tóleuge mindetti. Al kólikti senimhatpen nemese saqtandyru poliysi boyynsha jýrgizip jýrgender kólikting tehnikalyq tólqújaty kimning atyna resimdelgen bolsa, sol adamnyng atynan tóleui qajet. Qazirgi uaqytta kólikti senimhatpen nemese saqtandyru poliysimen jýrgizip jýrgen jýrgizushilerding ishinde kólik salyghyn jyldap tólemey jýrgen azamattar az emes. Olardyng keybireui  kólikti senimhat arqyly basybayly satyp alsa da, óz atyna resimdeuge asyqpaydy. Sonymen qatar qala ishinde jol jýru erejesin búzghan jaghdayda da aiyppúl kólik iyesining atyna keledi. Sondyqtan da kóligin satushy azamattar kólikti basqa bireuge satqan jaghdayda, ony birden satyp alushy subiektining atyna resimdep bergeni abzal. Sonda ghana jogharyda aityp ótken problemalardan boydy  aulaq ústaugha bolady.

Ekinshi súraq: Kólikting qanday týrleri salyqtan bosatylady?

Jauap: Jýk kóteru salmaghy 40 tonna jәne odan asatyn karierlik samosvaldar, arnayy jabdyqtalghan medisinalyq kólik qúraldary jәne Qazaqstan Respublikasynyng halyqaralyq reestrinde tirkelgen teniz kemeleri salyq tóleuden bosatylady.

Ýshinshi súraq: Kóliktik salyqty tóleu merzimi qanday?

Jauap: Jeke túlghalar kólik salyghyn aghymdaghy jyldyng 31 jeltoqsanynan keshiktirmey tóleuleri qajet. Sonymen qatar kólikti tirkeu, qayta tirkeu jәne tehnikalyq bayqaudan ótkizu kezinde salyqty aldyn ala tóleui tiyis. Tólemegen jaghdayda kólik tirkeuge alynbaydy jәne tehnikalyq bayqaudan ótkizilmeydi. Al endi zandy túlghalar bolsa kólikting tirkelgen jerine baylanysty sol jyldyng 5 shildesine deyin tóleuge mindetti. Al endi 1 shildeden keyin satyp alghan jaghdayda, deklarasiya tapsyrudyng uaqyty kelgennen keyin eseptegi aidyng 10-ynyn keshiktirmeui tiyis.Salyqtyq mindettemelerdi oryndamaghan jaghdayda, keshiktirilgen әr kýn ýshin penya jýrip otyrady.

Tórtinshi súraq: Qanday subiektiler kóliktik salyqtan bosatylady?

Jauap: Búl súraqtyng jauaby Salyq kodeksining 365 babynda naqtylanghan. Oghan jan-jaqty jauap beru ýshin gazetting bir beti kótermeydi. Sondyqtan da qysqasha toqtalyp óteyin. Atap aitsaq, auyl sharashylyghy ónimin (balyq aulau, t.b.) shygharatyn zandy túlghalar, fermerlik jәne sharua qojalyqtarynyng basshylary, tiyisti normativ boyynsha qajettilikke baylanysty  paydalanatyn arnayy tehnikalar salyqtan bosatylady. Sonymen qatar mýgedekterding qoghamdyq úiymdarynyng qarauyndaghy  qozghaltqysh kólemi 3000 kubtan aspaytyn bir jenil kólik pen bir avtobus bosatylady. Búghan qosa Úly Otan soghysyna qatysushylar men  olargha tenestirilgender, soghys jyldary tylda janqiyarlyq enbek etu nәtiyjesinde KSRO-nyng ordenderi men medalidarymen marapattalghandar, 1941 jyldyng 22 shildesinen bastap 1945 jyldyng 9 mamyryna deyin әsker qatarynda qyzmet etkender jәne tylda janqiyarlyqpen enbek etse de, KSRO-nyng ordenderi men medalidarymen marapattalmaghandar, Úly Otan soghysynyng batyrlary men Sosialistik enbek erleri, «Halyq qaharmany», «Qazaqstannyng enbek eri» ataghyna ie bolghandar, Danq ordenining ýsh dәrejesining jәne Otan ordenining iyegerleri, kóp balaly «Batyr analar», «Altyn alqa» jәne «Kýmis alqa»  iyeleri bosatylady. Búl tizim Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining arnayy qaulysymen bekitilgen jәne ýstimizdegi jyldyng 1 qantarynan bastap kýshine endi.

Besinshi súraq: Kóliktik salyqtyng stavkalary qanday mólsherde?

Jauap: Kóliktik salyq kólikting markasy men tartymdylyq kýshine baylanysty ailyq eseptik kórsetkishpen esepteledi. Qazirgi uaqytta bir ailyq eseptik kórsetkish 2121 tenge kóleminde belgilengen. Jәne de kóliktik salyq mindetti týrde kólik iyesining atynan tólenedi. Mysaly, jenil kólikterding stavkasy 1 ailyq eseptik kórsetkishten 117 eseptik kórsetkish aralyghyn qúraydy. Atap aitsaq, otaldyrghysh kólemi 1100 kubqa deyin 1 ailyq eseptik kórsetkish, 1100-den 1500 kubqa  deyin 2 ailyq eseptik kórsetkish, 1500-den 2000 kubqa deyin 3 ailyq eseptik kórsetkish bolyp kete beredi. Kóliktik salyqtyng stavkalary tek jenil kólikter ghana emes, jýk kólikterine de baylanysty Salyq kodeksining 367 babynda naqty kórsetilgen.

Beken Núrahmetov, Almaty qalalyq memlekettik kirister departamenti týsindiru júmystary basqarmasynyng bólim basshysy

Abai.kz

 

0 pikir