(tolghau)

1. Malshynyng múny

Qayran bas, saya tútqan taldyng týbin,

Qyltiyp qyltimadan qaldyng býgin.

Saldyrdy-ay, jemsaulargha naryq shirkin,

Qaldyrmay kensharlarda maldyng týgin!

 

Kókjalday qamaudaghy halim qiyn,

Oljamday talaudaghy saghym qiyr.

En jaylap jýrushi edi keng jaylaudy,

Otar qoy, ýiir jylqy, tabyn siyr.

 

Qyryq jyl mynghyrghan mal baqqanymda,

Kensharym, shalqyp-tasyp jatpadyng ba!

Kenestik kýn sóngende tozghanyndy,

Anghardym azattyqtyng aq tanynda.

 

Qayda da Qorqyttyng sol kóri syndy,

Tóreler tómen qoydy tól isimdi.

Ishinde keng kensening taryltty ghoy,

Tórt týlik órgizetin órisimdi!

 

Atadan qalghan qara shanyraghym,

Túl bolyp, tughan jerde qanyradyn.

Siyregen balqaymaghy, shalghaydaghy

Kim kýitter shyrayy joq auyl qamyn?!

 

Ataular bas jylqyshy, shopan degen,

Qoramen óshti birge, qotanmenen.

Al, endi meni qamap tas qalagha,

Álemdi qyzyqtyrmaq Otan nemen?

 

Ústanbay ong sayasat әsili biz,
Keyinnen daulamasyn bәsin úl-qyz!
Anshylyq hәm malshylyq emes pe edi,
Ejelgi kәsibimiz, nәsibimiz?!

 

Arnaghan auylyna kýshti shaghyn,
Bir oidyng auyryna týsti shalyn.
Áli de túghyrynan taymay túryp,
Áline núqsan kelgen ishqúsamyn.

 

Ózbekting ózek jalghap qauynymen,
Batystyng ónesh aldap tauyghymen,
Qyrghyzdyng kýlshesine qosyp jedim
Orystyng qalbyrdaghy balyghyn men.

 

Qytaydyng kespesinen soraptaghan
Auyldyq aghayyndar – qonaq maghan.
Kezinde syilasyp ek bas mýjisip,
Al, qazir... Sorlaghanda, sol-aq bagham!

 

Sóileymiz bay-manapsha astamsymay,
Bayqalmas túrmystan da tasqan synay...
«Auyldan elge eshbir payda joq» dep,
Oipyrym-ay, qasqayghannyng qasqasyn-ay!

 

Eriksiz kóp jyldan song kóndi mine,
Jýn, teri, et, sýt, shújyq óndiruge.
Keshigip esin jighan keybir myna
Shyraqtar shynymen-aq jón bildi me?

 

Kim kepil beker aqsha shashpasyna?
Tirligi –­ Abay sózin rastau, sirә?..
Auyldyng óng men siqyn qashyrdy ghoy,
«By bolghan ónkey qiqym bas-basyna»!

 

Búrynghy dauyl danqyn tozang útty,
Damytpaq jeke-jeke qojalyqty.
Sheteldik siyr etin tútynamyz,
Qymyz ben shúbat kórip bozamyqty.

 

Bilmep em eksportty mol aghyn dep,
Asymda uly qospa bolady dep.
Salghanmen kóz qiyghyn dýkenderde,
Jýrgen joq osylargha jolaghym kep!

 

Sheshemning qúrty-ay, shirkin, sóredegi!
Tandaydan ketpes dәmi bólek edi.
Qara qúrt, ejigey men sýzbe, malta,
Kósegeng qashan sening kógeredi?!

 

Áy, qaydam!.. Sonau jazyq, sonau qyrdyn
Baurayy – júrnaghy ghoy, kóp auyldyn!
Tóreler baylyghyn tek eseleytin
Baytaqtyng asty-ýsti tonaldy myn.

 

Dәuren-ay, naq belinnen syzyp qayghym,
Tiredi bir dәuirge biz úqpaytyn!
Qalada qaptay týsti últsyz úrpaq,
Týp tamyr – auyl jaqqa qyzyqpaytyn.

 

Sanasyn AQSh, arab siqyrlaghan
Mәngirgen mәnkýsterding siqy jaman!
Búlardan bizding jastyq baqyttyraq,
Qyratta qúryq ústap qiqulaghan!

 

Tappaghan qyltimadan qarap baghyn,
Bayghústyng kýrsinisin jaratpadyn...
Bar shynyn tórt qabyrgha tútqyndaghan
Malshynyng múny osy, qaraqtarym!

 

 

2. Múnayshynyng múny

Jýregim – shúryq-tesik. Nanasyng ba?
Janymnyng jazylmady jarasy da.
Qolymen shendilerding sheneunikter
Atty ghoy, Janaózen qalasynda!

 

Búl biylik bizge núsqap tәmam joldy,
Al, ózi qangha maldy aram qoldy.
Qysylmay janarynan ghalamshardyn,
Alghany nysanagha jaman boldy!

 

Elime dúshpan kirgen sekildendi,
Dostarym qúbylagha betin berdi.
Auzynan avtomattyng shyqqan ajal,
Arttyrdy jas jesir men jetimderdi.

 

Qaytemin súm jendetke kektenip qúr?
Tәnirim, taghdyr syryn tek sen úqtyr!
Barlyq oq analardyng kómeyinde
Eseli qarghys bolyp keptelip túr.

 

Qoysang da qan jútqyzyp músylmangha,
Basatyn tylsym syryn mysyng bar ma?
Auany ondy-soldy osqan dybys,
Ákeler dúghasynda ysyldauda.

 

Múnaydy qalqyp iship, shalqyghandar
«Sen jaqsy, men jaqsymen» halqyn aldar.
Óitkenshe, jalaqysyn jeti ay kýtken,
Myndaghy júmysshynyng qalpyn anghar!

 

Búiyrghan qara termen maghan yrys –
Qara nan, qara shәy men qara júmys.
Qayrannan bala-shagha nesibesin
Tamshydan qúrap qana tabam dúrys.

 

Oylassa qyrsyz qogham eger júrt bop,
Negizi biz edik qoy elerlik top!
Kerekti shaylyghyma, kerisinshe,
Qosatyn baylyghyna sheneunik kóp.

 

Eshkimge opa bermes әdet týbi,
Týsinbey basshylarym әlek múny.
Jegeni – qarapayym júmysshynyn
Júpyny túrmysyna qajet púly.

 

Shyqqanbyz sony súrap kóshege biz,
Qoydy bir kógermey-aq, kósegemiz!
«Ol – jappay tәrtipsizdik» dep taratqan
Ýkimet ýkimi men ósek – egiz!

 

Sonday-aq, qytayy men týrigi bar,
Kaspiyde, oiboy, tipti iri búlar!
Qaytemiz, kýnkóriske tәueldilik –
Amalsyz qu janyndy siri qylar.

 

Meni qúl, kýng eterdey qatynymdy,
Shyghardy kelimsekter shatyludy.
Túman bop túryp aldy kóz aldymda,
Túmshalap ashu-yza aqylymdy.

 

Ózekti órter kýni sesti lebim,
Dosymnan bir súmdyqty estip edim.
Bólmede onyng jaryn kýshtep ústap,
Ótkizgen ózderinshe keshti kerim.

 

Túryp ap sonyng biri kezegimde,
Betime ashanada bezerude.
«Týbi bir ekenindi úrayyn-au,
Birinshi týsedi ghoy tezeging de!»...

 

Ol kýngi hikayany el biledi,
Qinaudyng qajeti joq endi meni...
Qysqasy, jappay qyrghyn saldarynan,
Óz zanym óz qazaghyn kergiledi.

 

Tek qazaq tóbeleske jauapty ma?
Toghytty bizdi ghana abaqtygha.
«Tudyrdy últaralyq arazdyq» dep,
Tastady shemen sherge jamap kinә.

 

Kaspiyding tartqan yrys túnyghynan
Ótedi kelimsekter qúbyrynan.
Qyzyghyn «qara altynnyn» solar kórse,
Men kimmin?.. Rasynda da qúlymyn-au?!

 

Shyrqaytyn kýnim tuar baqyt әnin,
Býginshe qiyndyqqa jatyq halim.
Bar deydi bekire men uyldyryq,
Kórmedim olardyng da tatyp dәmin.

 

Bilmeymiz múnay men gaz óndirudi,
Ýirendik sheteldikke kóndigudi.
«Bay qazaq» atanghandar úyalmastan,
Shiykizat qarjysyna kómdi mindi.

 

Tenizge malghandyqtan múrattaryn,
Sezemin «qabyrghada qúlaq baryn»...
Oq tesken jýreginen jasy tamghan
Múny sol múnayshynyn, shyraqtarym!

 

 

3. Múghalimning múny

Keshkenim alaghay da búlaghay kýn,
Joq shyghar esh salada mynaday mún?..
Demeymin kesip aitam... Nesin aitam?
Jas qúrghap qalghandyqtan, jylamaymyn.

 

Túnghanday janaryma jalghan baqyt,
Kýtpeydi kýlimdeuim armannan týk.
Dese de jarasady «Terminator»,
Temirdey bolmysymdy qalghan qatyp.

 

Basshynyng bassyz shәkirt sanalatyn,
Baghasy «ýshtik» edi bar alatyn.
Bir kýndik «kók qaghazy» qazir onyng –
Bir jyldyq manday ter men taban aqym!

 

Bilmeydi esh qúranay-túranaydy,
Eshkimnen eshtene de súramaydy.
Al, maghan esep beru únasa da,
Esigi esepshining únamaydy!

 

Sezbegen bir ústaz da qútyn әli,
Birtýrli reformalar byqynady.
Bir sәttik ashyq sabaq ótkizuge
Bir ailyq tabysymyz jútylady.

 

Qosylyp mynaghan da, anaghan da,
Ýirendik tiyn-teben sanaghangha.
Kýnbe-kýn bәrimizdi mezi qyldy,
Tausylmas toy-mereke, sharalar da.

 

Bir maqal oilap taptym, maqal azday:
«IYeging qyshymaydy saqal azbay».
Sap qúram ýstemaqy súramay-aq,
Shúbyrtqan balapanyn ataqazday.

 

Túrghanda uysymyz tizgin syghyp,
Ekenin bayqatpaymyz jýzding synyq.
Memleket mensinbeytin teatrdyn
Túraqty kórermeni – bizding synyp.

 

Nauqannyng biri – tómen, biri – biyik,
Tanytyp qaytsang boldy tiri keyip.
Jalausha jelbiretip, «uralauda»
Taghy da men túramyn sýmireyip.

 

Aytqanday kóringenmen qazir anyz,
Ústazdar – sarqylmaytyn «qazynamyz»!
Atalghan shyghystardyng mezetinde,
Zorlyqpen baspasózge jazylamyz.

 

Býginde basshy da joq zar tyndaytyn,
Bop alghan «tonauynan» tartynbaytyn.
Jan baghyp jýrgen jay bar az tengemen,
Tamaq pen jolaqydan artylmaytyn.

 

Jarymay oqulyqqa, kiyimmenen
Óz balam kәsibime sýiinbegen.
Mineki, bayaghydan maqúrymbyz,
Muzyka, sport syndy ýiirmeden!

 

Ótirik syilaghansyp halyqqa qút,
Minberde deydi biylik: «naryq – baqyt».
Aylyqqa shaylyq qosyp beredi de,
Qoyady tauar qúnyn sharyqtatyp.

 

Salmap em salmaghymdy bos egeske,
Almap em qiyanatty sosyn eske...
Tepkeni oqushynyng jangha batty,
Ketkeni qadirimning osy emes pe?!

 

Jýikemdi auyr oilar mendey qapty,
Kózimnen dәrmensizdik seldey aqty.
Ata-ana shang juytpay sotqaryna,
Sýireydi sottaryna men beybaqty.

 

Búdan song tambay qaytsin tilimnen u?!
Jan syrym – sayasatqa qyryn kelu...
Tek soghan arnalmay jýr mýmkindigim,
Mindetim bolsa-daghy bilim beru.

 

Basshynyng tapsyrmasy tynbay onbas,
Qashanda jorghalaydy qúrday joldas.
«Múghalim mәrtebesi» degen qayda?!
Ol úghym is jýzinde múnday bolmas...

 

Qol tiymey toqsan boyghy hattamadan,
Sabaqtar saghattardy aqtamaghan.
Alady attestatty oqushymyz,
On bir jyl dúrys jattau jattamaghan.

 

Bilmeydi tarihtaghy Qúbylaydy,
Bilmeydi úlylardyng jyry jayly.
Avtory «Álipbiydin» Ahmet pen
Atasy «Álippenin» Ybyraydy.

 

«Ýnsizdik tasasynda jay qalayyn»,-
Desem de, reformada aila dayyn.
«Besaspap» etip qoyghan kónbistigi,
Múny sol múghalimnin, ainalayyn!

 

 

4. «Mambettin» múny

Qalasy baryp jatqan jigitterdin,
Maghan da nәsibinnen ýmit berdin.
«Auyl» dep әjeptәuir atalatyn
Qirandy arasynan shyghyp keldim.

 

Alayda, qabyldamay, syrtqa teptin,
Teksizdik mysyn basty myqty әdeptin.
Áljuaz aqsausaqtyng aituynsha,
Tirlikten týk úqpaghan qyrt «mambetpin».

 

Basty shart – sóileu eken orysshany,
Kónilge sodan kirbing qonystady.
Ózimning ótkir tilim – eskerusiz,
Kezdiktey bolyp qaldy qonyshtaghy.

 

Qaperge sheneunikter ilmegennen,
Óitkeni, óz otbasy bilmegennen,
Túrmystyq júmysyma jarap jatyr,
Myng jerden «Memlekettik til» degenmen!

 

Almadyq jaghdaydy da onsha qamdap,
(Sol – pana, qayda baryp qonsa qanbaq).
Baylargha kópqabatty ýy salghandar –
Túramyz sayajay men monsha jaldap.

 

Tyrqyldap traktorsha ot almaghan,
Mysqylmen qaramashy, botam, maghan!
Qalalyq siyq emes óz siqyng da,
Tizendi býginkirep shoqandaghan!

 

Pandyghyng ot auyzdan shoq tepkesin,
Jasyram kórgenimning joq dep nesin?
Biyletip biyik ókshe tufliydi,
Tobyghyng oinamaly bop ketpesin!

 

Jasandy keyiptegi tamasha qyz,
Men – «mambet», sen – «mambetka». Jarasamyz.
«Tesikke jyrtyq kýldi» dey kórmeyin,
Kel beri, syrlasayyq onasha biz!

 

Kәdimgi ómirdegi, ónindegi
Has túlpar mәstek syndy kórinedi...
E, әlgi surettegi súlulyq pa?
Ol – mening ozghan sәtim kóp ilgeri!

 

Sen essiz elikteytin qalalyqtyn
Kespirin estip emes, qarap úqtym.
«Mәngýrt» dep atalghan song onyng ózi,
Kelmeydi kýlgenine jan auyrtqym.

 

Ataugha mәn bergizsem, myng qúbylma!
Mәngýrttik bylay bolghan shyndyghynda:
Ertede týrkimender tútqyndaghy
Dúshpanyn ainaldyrghan jyndy qúlgha.

 

Aldymen shashyn alghan qúnttap qyryp,
Jatsa da ayamaghan júrt baqyryp.
Týiening jana soyghan tós terisin
Tanghan-dy tóbesine myqtap túryp.

 

Terini tastaghan song basqa qaptap,
Jelimshe jabystyrghan asqan aptap.
Súmdyq-ay, syrtqa emes, ósip ishke,
Sanany sansyratqan shash shabaqtap!

 

Tanymay ózge týgil, ata-anany,
Mәngirip, sodan «mәngýrt» atanady.
Jyrtqyshsha yryldaydy qandasyna,
Ne til joq, ne týisik joq, maqau bәri!

 

Býginde balamasy sondaylardyn
Demeydi «Men teksiz bop, onbay qaldym».
Ar-namys, iman-iba, sabyr kemshin,
Tәn syndy basymyna ol baylardyn.

 

Qayyrym, izet degen oidan ada,
Den qoyghan syrt kórinis – boygha ghana.
Saytany siyqtaryn jasandyryp,
Kesh batsa, qydyrys pen toy bagha ma?

 

Múndayda ishimdikke әues keler,
Niyet joq janayqaydy sәl eskerer.
Zinanyng ziyanyn kóp tartyp jatyr,
Taghdyry tastandy bop, nәresteler!

 

Boyynda qatygezdik saqtalghasyn,
Nekesiz naqúrystar aqtalmasyn!..
Yshqyry berik qyzdar adaldyqpen,
Barady aq bosagha attaugha shyn.

 

Kerzaman, meyli, solay kýiinte ber!
Kerbezing kerdendeuge ýiir keler.
Qalsam da tas qalanyng tasasynda,
Jóni joq, biraq, menen jiyirkener!

 

Qanghyrtyp qyr úldaryn, tau úldaryn,
Baylady naryq shirkin, auyl baghyn!..
Shaharda ornyn tappay sharshap jýrgen
«Mambettin» múny osy, bauyrlarym!

 

 

5. Mening múnym

Bilimnen shyn bekinse qor jyngha,
Soqpaydy talant ýshin ol qiyngha!
Ónerding órkeshine erbeng etip,
Óresiz órender de qonjiida.

 

Tabylmay toqtatudyng bir amaly,
Tym ersi kórinude mynalary!
Ou, qayda bara jatyr qiqalandap,
Qalmastan týk ruhany múralary?!

 

Shouqúmar – kýrsinip búl núsqaghanym,
Shoumenge siyrek sezem úqsaghanyn.
Kergiydi «shygharma» dep byljyraqty,
Et túrmas qamyrynday túshparanyn.

 

Joq maghan alty alasy, bes beresi,
Ánsheyin, kirsin deymin eptep esi.
El-júrttan úyat endi, kóbisinin
Bolmauy este qalar eshtenesi!

 

Jatqanda mata danqy bóz úsynyp,
Ketkendey el aldyna ózi shyghyp.
Qoghamdyq pikirdi de aitqansidy,
Auagha pәtuasyz sóz úshyryp.

 

Mәselen, «әnshi» degen aty bar da,
Tartpaydy soghan layyq qalpyn algha.
Úlidy, shynghyrady, aiqaylaydy,
Taltayyp túryp alyp sahnada.

 

Otyrsa әnsymaqqa sózim qúryp,
Dalaqtap tauysady tózimdi nyq.
Jaraspay kiyimderi alba-júlba,
Jasyrghan kózdi qara kózildirik.

 

Mәtinning basy dúrys qúralmaydy,
Notadan jýz sýrinip, myng aunaydy.
Áninen sәni basym sylqymdar-ay,
Tәnderin jarnamalap búrandaydy!

 

Emes búl jazyqsyzgha japqan jala,
Kýtuge әues nege maqtau ghana?
«Jýrmiz ghoy halyq ýshin» deydi sosyn,
Besikten beli shyqpay jatqan bala.

 

Deymising talgham tayaz halqyndaghy,
Úghatyn «shedevr» dep halturany?
Senimen dengeylester – biren-saran,
Baspaydy bir syzyqta mauqyn bәri!

 

Shoushyldyng endi biri – qyljaqbastar,
Auyzdy bos myljynnan bir jappastar.
Anayy anekdotty shiyrlauda,
Degendey kýlse boldy kil jaqtastar.

 

Týsirip jatqandaryn qúndy keyde,
Sauatty satiragha ýlgi dey me?
Yrjandap aldymyzgha әrtis emes,
Shyqqanday kórinedi jyndy beyne.

 

Bolmasa kórinisting keleshegi,
Eshkimning ýzilmeydi emeshegi!
Áyeldi er somdasa, kýle beru
Kórermen mindeti de emes edi...

 

Jattandy monologtar – ala-qúla,
Jymimas jalyqqan júrt shamalygha.
Soysyn dep shymshyqty da shyn qasapshy,
Syqaqty jazdyrtsa ghoy, mamanyna!

 

Bar azdap yumorlar da jaqsy, jyly,
Jaqsynyng eskerildi jaqsylyghy.
Sәninen sahnanyng shyqqan biraq,
Balanyng oiyny men baqsy jyny!

 

Jәne de inkubator asabalar,
Múndayda kózden qalay tasa qalar?
Taptauryn oiyny da, júmbaghy da,
Mәn bermes toyda oghan mas aghalar.

 

Azdyghyn ruhaniyat salmaghynyn
Bilse de búdan bey-jay qalmady kim?
Sauabyn alsaq iygi babalardyn
«Sanaly bolsyn!» degen armanynyn!

 

Ekran da shougha toly jarq-júrq etken,
Jobasy – shalasauat, artyq ketken...
Jә, jazu ýstelime jayghasayyn,
Qoyyp em shabyttanbay, shalqyp kópten!

 

Shygharmay jatyr eken ishim neni?
Uayymnan baspady esh is ilgeri.
Oyansam, oiyma bir oralmay jýr,
Úly jyr ózim jazghan týsimdegi.

 

Jazarda tyng dýnie tosyn, útqyr,

Qalamger qala berdi tosylyp qúr.

Has talant – halturshikter tasasynda,

Aqynnyng múny, mine, osy bop túr!

 

Astana, 2016 jyl

Abai.kz