Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ómirding ózi 8212 0 pikir 8 Nauryz, 2016 saghat 13:24

«JAS ALASh» PEN JASAN ZEKEYÚLYNYNG SOTY JALGhASUDA

Almaty qalalyq soty «Jas Alash» gazetining sot ýkimine qatysty apellyasiyalyq shaghymyn qarastyrdy. Jasan Zekeyúlynyng úsynysymen auystyrylghan Sot tóraghasy әuelde sot zalyna BAQ ókilderin kirgizbey, arnayy monitar ornalastyrylghan bólmege jibergen. Sot otyrysy bastalghannan 10 minuttay uaqyt ótkende zalgha jurnalister de kirdi.

«Jas Alashtyn» appelyasiyalyq shaghymyn qarastyrghan sot otyrysyn ýsh sudiyadan túratyn alqa jýrgizdi. Osynyng aldynda «Jas-Ay» medisinalyq ortalyghynyng jetekshisi Jasan Zekeyúly atalghan basylymdy sotqa berip, Almaly audandyq sotynda jenip shyqqan edi. Jasan Zekeyúly «Jas Alash» gazeti mamyr aiynda ózi turaly jariyalaghan «Akademiyk» otbasymen sottasyp jýr» degen maqala «abyroyy men ar-namysyn qaralady» dep sotqa jýgingen Ol (Jasan Zekeyúly – red.) әueli gazetti alty aigha toqtatudy jәne ózine 400 million tenge moralidyq shyghyn tóleudi súraghan.

Qarashanyng 13-i kýni Almatynyng Almaly audandyq soty "Jas Alash" basylymy men jurnalisterine qatysty ýkim shygharghan. Sot «Jas Alash» gazetining bas redaktory Rysbek Sәrsenbaygha, gazet tilshisi Meruert Túrlybekovagha, gazet oqyrmany Qaden Múqanúlyna, Jasan Zekeyúlynyng búrynghy әieli Gýliya Álihanqyzyna jәne Gýliya Álihanqyzynyng әkesi, 76 jastaghy Álihangha, barlyghy 40 million tenge aiyppúl salghan. Búghan qosa «Jas Alash» gazetinde Jasan Zekeyúly turaly jazylghan maqalany teristeu mindettelgen. Keyin sot sheshimine narazy jauapkerler apellyasiyalyq shaghym týsirgen.

Esterinizde bolsa, 25 aqpanda  ótuge tiyisti sot otyrysy keyinge qaldyrylghan edi. Sonymen, eki taraptyng da úsynys-tilekterin múqiyat tyndaghan Sot alqasy sheshim shygharmastan búryn, jaryssózge kezek berdi.

Aytpaqshy, appelyasiyalyq sot prosessi kezinde Jasan Zekeyúly men onyng otbasy mýshelerining arasynda jauaptasular boldy.

 Búl jauaptasulardyng sotqa janama ghana qatysy bolghandyqtan biz jiyngha kelip pikir bildirgen qogham belsendileri men talapkerding óz sózin qaz-qalpynda beruge tyrystyq.

 

Sofy Smataev, jazushy:

 Qazaqtyng dәstýrinde, ómir sýru ýlgisinde óz әielimen, óz bala-shaghasymen sottasu degen bolmaghan nәrse. Sony jәne býkil respublika júrtshylyghynyng aldynda azandatyp jariya etu, jar salu azamattyq atqa ýlken syn. Eger talapker óz qateligin týsingen bolsa, ol myna aryzyn qaytyp alu kerek. «Jas Alash» degen gazet búl – respublikamyzdaghy  әdildikti ashyp aita alatyn az gazetting biri bolyp qaldy, qazir. Sondyqtan da men býgin auru ensemdi sýiretip, gazetimizdi qorghayyq, ýn qosayyq dep kelip otyrmyn. Elimizding ertenine garant bolyp otyrghan adamnan bastap, býgingi sottan әdildik kýtip kelip otyrmyz.

Ámirjan Qosanov, sayasatker, jurnalist:

-Jana Sot tóraghasy búrynghy sudiya Beyseuovagha qatysty aitpanyzdar dedi. Men nege aitam, óitkeni sol kezde Beyseuova  basqasha tәrtip ústanyp, sot prosessin eki jaqty әdil ótkizgende býgingidey bylyq-shylyq bolmaytyn edi. Jәne Beyseuova degen sudiyanyng tendensiyalyq jýrgizu әdisi óreskel qatelikterge toly edi. Qazaq tilining iyisi múrnyna barmaytyn sonday adamnyng qolyna 95-jyldyq tarihy bar, býkil qazaqtyq basylymynyng taghdyryn berip qoyghan kim?   Ekinshi mәsele jәne basty mәsele men keyde oilaymyn,   Jasan Zekeyúly milliondaghan qazaqtyng sýiikti basylymyna ainalghan «Jas Alashpen» nege osynday teketireske týsti? Biyzesmen retinde búl oghan paydaly emes. Jasannyng ortalyghyna baratyndar kimder? - Qazaqtar, sonyng ishinde auyldan kelgen qazaqtar. Al «Jas Alashtyn» 90 payyz oqyrmany auyldaghy qazaqtar. Sonydaqtan Jasannyng artynda jasyryn kýshterding túruy ghajap emes. Nege? Óitkeni «Jas Alashty» qudalaudyng astarynda jalpy Tәuelsiz basylymdargha qarsy sayasat jatyr.  

Jasan Zekeyúly, talapker:

«Jas Alash» gazetining bas redaktory Rysbek Sәrsenbayúly men onyng әriptesteri kýni býginge deyin ózining Zangha qayshy әreketterin jasap baghuda. «Jas Alash» gazeti  birneshe mәrte meni ashyq balaghattap,  meni mazaqtaghan maqalalaryn óz erikterinshe shygharyp otyrdy. Sol ýshin ekinshi ret sotqa jýginuge iytermeledi. QR Konstitusiyasynda kórsetilgen  baptar boyynsha meni ashyq qaralaghan «Jas Alash» gazeti men onyng sybaylastaryna qatysty Almaly audandyq soty shygharghan sheshimdi ózgerissiz qaldyrudy súraymyn. Qosymsha aitpaghym, «Jas Alash» gazeti qarsha boratyp, qanshama ret meni qaralap jatqanymen de,  bizding respublikalyq basqa da basylymdardyng mening izgilikti isterimdi, adamgershiligim men ar újdanymnyng bedelin eskerip, meni jaqtap maqalalar jazyp jatqandary joq emes. Búl mening maqtanghanym emes, biraq meni halyq ózi qalap, enbegimdi eskerip jatyr. Mysaly, BÚÚ-dan bastap týrli dengeydegi marapattarym mine. Sonda osynyng barlyghyn berip, maghan senip otyrghan barlyq basshylar aqymaq ta, jalghyz «Jas Alash» qana aqyldy ma?.. Qazir Rysbekting jaghynda jýrgen birshama ziyalylar kezinde meni jaqtaghan edi. Sodan ol jazushylargha Rysbek «maqalalaryndy baspay qoyamyn» dep qorqytyp alghan. Sondyqtan, meni «jalghan akademiyk», «kolledj týlegi» dep jýrgen basylym jazalanuy tiyis. Men Rysbek siyaqty bekerge sóilemeymin, naqty dәlelderim bar. Kinәni istedi me, moynymen kóteruge  mindetti ol.

(Eskertu: doktor, akademik Jasan Zekeyúlynyng sózderi esh búrmalanbastan qaz-qalpynda berilip otyr)

Týiin: Bir kýnge sozylghan sot prosessi ayaqtaldy. Búl joly da biznesmen Jasan Zekeyúly jenip shyqty. Appelyasiyalyq sot alqasy Rysbek Sәrsenbayúly men «Jas Alashtyn» talaptaryn eskerusiz qaldyryp, Jasan Zekeyúlynyng paydasyna shelilgen Sot ýkimin ózgertusiz qaldyrdy.

Al  «jasalashtyqtar» ýkim kýshine engen 10 kýnning ishinde kassasiyalyq shaghym sheshimin kýtuge mәjbýr. Eger kassasiyalyq shaghym eskerilmeytin jәne býgingi sot sheshimi ózgertusiz qalatyn bolsa, «Jas Alash» basylymy Jogharghy sotqa shaghymdanbaqshy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1196
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1921