Júma, 12 Shilde 2024
Qogham 9177 0 pikir 2 Nauryz, 2016 saghat 11:40

BELORUS PEN QAZAQ AUYLY 25 JYLDA QALAY ÓZGERDI?

Jaqynda reseylik www.nakanune.ru sayty «Batika» basqaratyn memlekettegi shalghay jatqan auyldardyng býgingi kelbeti turaly maqala jariyalady.

Reseylik sayt tilshileri, Belarussiyanyng Minski qalasynan 140 shaqyrym jerde ornalasqan Daraganova auylynyng býgingi jәi-kýii KSRO shengelinen shyqqan key memleketterdegi «monoqalalarmen» salystyryp qaraghanda edәuir kóshi ilgeri ekenin aitady. Tilshining qúlaqpen estigeninen emes, kózben kórip kelgeninen týigenimiz de az emes.

Sonymen Belorus auyly KSRO kýiregennen keyingi  22 jylda qalay ózgerdi?

Qalalyqtar qorqyp, ýrkip qaraytyn qirandy emes, kórikti әm abattandyrylghan, barlyq kommunaldyq ortalyqtar men munisipaldy mekemeler ashylghan. Qaraghanda kóz toyady.

Búl «Batika» basqaratyn, «kartop korolevstvosyndaghy» eldi mekenning býgingi әujayy. Auyl emes, audan ortalyghy qúddy dersin. Ásire silteu emes, anyghy osy. Áytpegende, «kartoptan» ózge eksporty mandyp túrmaghan Belorussiyanyng Europalyq tauarlargha tranzittik aimaq rólin atqaryp, «alyp-satarlyqpen» kýneltip otyrghany ayan ghoy.

(auyl kóshelerine deyin jol belgileri ornatylghan)

 

 

 

Eski hәm jana odaqtasymyz, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqty qúrushy ýsheuding biri-Belorussiyanyng býgingi auylynyng jaghdayy osy. Maqsatymyz ózgeni asyryp, ózimizdi jasyryp qalu emes-tin, әuelde.

Jerining asty men ýsti qazba baylyqqa toly Qazaqstannyng shalghay jatqan auyldaryndaghy ahual men «Batikanyn» basqaratyn elindegi auyldardy salystyryp kórelik. Jazghanymyz jalang sóz bolmauy ýshin, birli-jarymdy mysal keltire ketelik. Óz auyldarynyzdy tanyp jatsanyz qayran qalmanyz.

Ótkende elimizding múnayly ónirin basqaryp otyrghan Berdibek Mashbekúly Saparbaev myrza Aqtóbening manayyndaghy auyldardy aralap shyqty.

Múnaydyng ýstinde otyryp, qaspaq qyryp otyrghan auyldar turaly  Saparbaev myrzanyng aitqandar jogharydaghy bizding sózmizge dәlel bolary anyq.

«Auyldardyng qazirgi jaghdayy soghys kezindegi auyldar siyaqty»,-dedi әkim myrza.

Qaghazgha ghana qyzmet etetin әkim-qaralardyng qyp-qyzyl ótirigin әshkerelegen Saparbaev myrza:

-Oqyghan esebinde barlyghyn keremet dep ­jazypsyn. Kózimizben kórip otyrghanymyz mýlde basqa nәrse. Aqtóbenin­ irgesindegi eldi-mekende balalar saman mektepte bilim alyp jýr. ­Ishi alqam-salqam. Tóbesi qúlaghaly túr. Qabyrghasynyng sylaqtary tý­sip jatyr. Auyldy kógaldandyrdyq deysin. Kele jatqanda esh­qanday tal kórgenim joq. Shylghy ótirik,-dep edi.

Múnayly ónirdegi auyldardyng әujayy osy bolghanda, ózgelerden ne kýtersin...

 

 

 

(suretter korrespondent.kz saytanan alyndy)

Ýkimet tizginin ústap otyrghan aq jaghalylar auyldardy aralap, halyqtyng jaghdaymen ózderi baryp tanyspay ózgerip keter dәnege de joq. Búl aqiqat.

Ras, kezinde auyl jylyn jariyalap, keybir eldi-mekenderge munisipaldyó nysandar salyp, mektepter, auruhanalar men balabaqshalar túrghyzylghan-tyn. Desek te, odan beri qaray on jyldyng jýzi ótti. Salghan ghimarattar eskirdi. Al onday raqymshylyqqa qoldary jetpegender, sonau kenes kezeninen qalghan ghimarattarda jýr әli kýnge deyin.

Qazaqstan әlemde jer kólemi boyynsha 9 oryndy iyelenedi. sonymen qatar qanshama qazba baylyqtary bola túryp, ondaghy auyldardyng әleumettik jaghdayy óte tómen. Bay elding auyly kedey. Nege?!

Týiin: Beyresmy derekterge sýiensek, 2015 jylghy aqparattar boyynsha Qazaqstanda 2468 auyldyq (selolyq) әkimshilik bar. BAQ ókilderi bajaylap, ara-túra auyl mәselesin sóz etpese, auyldyng júrty turaly jaq ashyp, «lәm» degen sheneunik ileude bireu ghana bolar. Osylardyng jaghdayymen jiti tanys jan Ýkimette bar ma? Osyndayda Ýkili Ybyraydyng «Atana nәlet Nikolay arghymaq atqa mingizdin, jibek kiyim kiygizdin, ainalayyn bәlshebek, aghash atqa mingizdin, shoqpyt kiyim kiygizdin» deytini eske týsedi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1156
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1787
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1856