«Samar kezeni» – HH ghasyr basyndaghy «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng kóshbasshysy Álihan Bókeyhannyng ómiri men qyzmetining az zerttelgen aqtandaq túsy. Álihan Bókeyhan eng alghash jer audarylghanda Reseyding Samar (Samara) qalasyna jiberildi. 1907 jyldyng ayaghynan bastap 1917 jylghy aqpan tónkerisine deyin ol Samar qalasynda túrdy.

Samar qalasynyng múraghattarynan tabylghan jana qújattar qazaq halqynyng ghasyr basyndaghy sayasy kósemi Álihan Bókeyhan ómirining beymәlim tústary turaly kóp maghlúmat beredi jәne búrynnan belgili tarihy derekterdi tolyqtyrady. 5 nauryz – Álihan Bókeyhannyng tughan kýni. 2012 jyldyng 5 nauryzynda dýniyege kelgenine 146 jyl toldy.

SYRY AShYLGhAN QÚJATTAR

Azattyq radiosyna samarlyq jurnalist әri ólketanushy Valeriy Erofeev Samar oblysynyng memlekettik múraghatyndaghy Álihan Bókeyhan turaly qújattar men oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayynan tabylghan fotosuretin jiberdi. Ol suretke Álihan Bókeyhan Samardaghy kadet partiyasynyng mýshelerimen birge týsken.

Búl qújattardyng kóbi Samar guberniyalyq jandarm basqarmasynyng qúpiya  ​​jazbalarynan alyndy. Búl basqarma jansyzdar men syrttay andu qyzmeti kómegimen Álihan turaly maghlúmattar jinap otyrghan.

Jasyryn mәlimet berushiler ózderi «qamqorlyqqa alghan adamdarynyn» jýris-túrysy men qayda baryp, kimmen kezdeskenin andyp, arnayy jurnalgha tirkep otyrghan.

Jurnaldyng syrtyna «Samar qalasy boyynsha 1915 jylghy mamyrdyng 3-inen 1916 jylghy qantardyng 1-ine deyin әskery tynshy retinde kýdikke ilingen jәne jergilikti (qanday úiym ekenin óshirip tastaghan – red.) úiymgha mýshe adamdar ýstinen jýrgizilgen baqylau derekterining jalpy aqpary» dep jazylghan.

Ol jazbalargha qaraghanda, andu qyzmeti «tynshy retinde kýdikke ilingen» kisilerge qúpiya attar qoyghan. Biraq ony «kýdiktilerdin» ózderi bilmegen. Jandarmeriya jazbalarynda Álihan Bókeyhannan bólek, andugha ilikken taghy ýsh tarihy túlghany atap ótuimiz kerek. Búl Aleksandr Kerenskiy — tórtinshi Memlekettik dumanyng deputaty jәne «Resey halyqtarynyng úly shyghysy» atty mason lojasynyng mýshesi; Nikolay Gladish – sol kezderi qalalyq dumanyng deputaty әri konstitusiyalyq-demokratiyalyq nemese kadet partiyasynyng mýshesi; Isidor Ramishvili. Búl adamdarmen Bókeyhan sayasy qyzmetining týrli kezenderinde birge júmys istegen.

Bizge belgili bolghan bir qyzyq jayt – jandarmeriyanyng jasyryn agentterining esepterinde Kerenskiyge «Dumskiy»; Gladishke «Glasnyi», Ramishviliyge «Ataman» degen attar qoyylsa, «Alash» qozghalysynyng kóshbasshysyna «Asman»  jәne «Kalmyk»  degen eki birdey jasyryn at berilgen.

MASONDAR QAUYMDASTYGhY

Keltirilgen derekterdi taldamastan búryn Samar múraghatynan alynghan maghlúmattar men qújattardyng janalyqtaryn atap óteyik.

Birinshiden, Álihan Bókeyhan samarlyq kadetter tobynyn, yaghny «Ka-de» nemese «Halyq bostandyghy» partiyasynyng Samar guberniyalyq komiytetining kósemi bolghan.  ​​«Álihan Bókeyhan 1912 jyldan bastap partiyanyng ortalyq komiytetining mýshesi bolyp kelgen» degen derek te osyny rastaydy. Búl jayly onyng ózi 1937 jyly «Butyrkada» toltyrghan «tútqyn saualnamasynda» da jazghan.

Ekinshiden, jasyryn agentterding syrttay anduyna qaramastan, Álihan Bókeyhan jergilikti kadetter tobynyng kósemi retinde ghana emes, Samar qalasyndaghy masondar qauymdastyghynyng jetekshisi retinde de belsendi sayasy qyzmet atqarghan.

Jergilikti ólketanushy Valeriy Erofeevting «Álihan Bókeyhan mason úiymyna Samar qalasynda bet búrdy» degen pikirine dau aitugha bolady. Ózge qújattargha qaraghanda, «Alash» qozghalysynyng kóshbasshysy masondar qataryna Aleksandr Kerenskiyden anaghúrlym búryn ótken. Atap aitsaq, Álihan Bókeyhan masondyqqa Peterburg qalasyndaghy «Polyarnaya zvezda» lojasynda, osy lojanyng qúrylghan kezi – 1906 jyldan bastap qabyldanghan.

«Polyarnaya zvezda» masondyq lojasy patshaly Reseydi reaksiyashyl premier-ministr Petr Stolypin basqarghan tústa «Resey halyqtarynyng úly shyghysy» dep atala bastady. Kerenskiyding ózi «mason úiymyna kirgen jylym» dep 1912 jyldy kórsetedi. Búl jyly ol tórtinshi dumagha deputat bolyp saylanghan edi.

Ýshinshiden, agentura mәlimetterinde Bókeyhannyng Kerenskiymen Samarda 1914 jәne 1915 jyldary ýsh ret kezdeskeni jazylghan. Búl derekting janalyghy – Álihan Bókeyhan samarlyq masondardyng kósemi sanalghan jәne osy qyzmeti boyynsha qauymgha jana mýsheler qabyldap otyrghan.

Mәselen, «Istoriya Samary» kitabyndaghy «ka-de» partiyasynyng hatshysy Aleksandr Elshinning estelikterinde knyazi Kugushevti Álihan Bókeyhannyng masondar qataryna qabyldaghany suretteledi. Qauymgha qabyldau rәsimi knyazi  ​​Kugushevting ýiinde ótken. Rәsimge masondar qauymdastyghynyng jogharghy kenesi delegasiyasynyng basshysy retinde Sankt-Peterburgten kelgen Kerenskiy de qatysqan.

Reseyde jasyryn qúrylghan mason lojasynyng negizgi maqsaty  – patshalyq samoderjaviyeni qúlatu jәne Aleksandr Elshinning jazuy boyynsha, «Leniyn-Bronshteyn tobyna» qarsy túru ýshin Reseydegi barlyq demokratiyalyq partiyalardyng kýshin biriktiru. Múndaghy «Leniyn-Bronshteyn toby» – qoghamdy basqaru jónindegi qúpiya ilimdi biletin, biraq ony adamzatqa qarsy paydalanatyn Reseyding dúshpandary qyzmetke jaldaghan satanister».

Tórtinshiden, kónil audarugha layyq taghy bir derek – patsha tynshylarynyng jasyryn agentterining esepterinde kórsetilgen Álihan Bókeyhannyng Samardaghy naqty meken-jayy. Elshinning bergen kuәligi boyynsha búl – jergilikti knyazi V. G. Kugushevtyng Kazanskaya kóshesinde ornalasqan ýii. Ýy nómiri – 30.

Aytugha túrarlyq taghy bir manyzdy jayt – Álihan Bókeyhan ómirining «Samar kezeninde» qazaq últynyng ózin-ózi basqaruyn kóksegen qazaq intelliygensiyasy sayasy kýresining anaghúrlym zamanauy jәne sapaly dengeyge kóterilui. Múnyng shýbәsiz aighaghy – «Alash» qozghalysy jetekshisining jalpyúlttyq alghashqy gazet – «Qazaq» basylymynyng jaryqqa shyghuy.

Knәz V.G.Kugushevting Samar qalasyndaghy Kazanskaya kóshesi № 30 ýii. Búl ýide Á.N.Bókeyhan sayasy qughynda bolghan 1909-1917 jyldarda túrdy (fotosuretti týsirip alghan tarih ghylymdarynyng doktory, professor M.Sydyqov.). Samar, 2011 j.

Últ kósemi «Samar kezeninde» kóptegen ghylymiy-publisistikalyq enbekter jazdy.  Peterburgten shyghatyn «Sibirskie voprosy» jurnaly, «Rechi» jәne «Slovo» gazetterine maqalalar jariyalady. Patshaly Resey astanasy – Peterburgte basylyp shyqqan Brokgauz ben Efronnyng «Jana ensiklopediyalyq sózdiginin» redaksiya alqasynyng mýshesi boldy.

Súltan Han Aqqúly

Derekkóz: Azattyq.org 

Abai.kz