"Abay" aqparat portalynyng elektrondy poshtasyna halyqaralyq әielder merekesining tarihy turaly Toghaybay Núrmúratúlynyng maqalasy kelip týsti. Búl meyram bizding elde analar merekesi bolyp toylanyp keledi. Atalghan merekening manyzy salt-sanamyzgha sinisti bolyp ketti. Sondyqtan da, avtordyng tym qatty ketken tústary bolsa, oqyrman qauymnan keshirim súraymyz. Eger de Sizderding aitar uәjderiniz bolsa, ony da jariyalaugha dayynbyz. 

Abai.kz portaly

Kenestik qandybalaq kommunister qúrghan terrorlyq memleket óz qylmystaryn jasyru ýshin ótirik tariyh, ótirik mәdeniyet, ótirik adamdyq qasiyetterdi oilap shyghardy. Búlardyng últ bolmysy, adamdyq qasiyetten júrday etetin ghylymy tújyrymdamalary әli kýnge kýshinde keledi.  

Aleksandra Mihaylovna  Kollontay – búrynghy orys armiyasy generalynyng qyzy edi. Mektep betin kórmey-aq, ýiinde jýrip әrip tanyp, oqyp ýirendi. On alty jasynda ýlken-kishi demey, erkek ataulynyng kez-kelgenimen tósek qatynasyna týsip, kýlli elge «qyzuqandy Shurochka» atandy. Biraq ata-anasy enirep, jalynyp, sonynan qalmay jýrip, Vladimir Kollontay degenge qosady. Ýide otyryp shanyraghyna shattyq syilap, qúldyrandaghan balasynyng tәtti kýlkisin ansamaytyn qatyngha otbasynda otyru naghyz azapqa ainaldy. Kýieuining aldyndaghy әieldik parazyn óteu, erkek pen әielding eng ystyq nәzik sezimin, mahabbatyn, aq nekesin; «aqymaq, nadan  adamdardyng әielderdi otbasyna baylap, qúl qylyp ústau ýshin oilap tapqan qúityrqy isi» dep ashyq aitumen boldy. Onysymen qoymay, «bir erkekpen ghana tósekte jatu, ómirindi qor etu» dep, kýieui júmysqa ketkende onyng dosy Aleksandr Satkevichpen ashyq týrde ashynalyq jasady. Kóp uaqyt ótpey 1898 jyly búl ekeuinen de jalyghyp, shetelge ketedi.   

HIH ghasyrdyng ayaghy HH ghasyrdyng basynda Europada  Klara Setkin men Roza Luksemburg degen әielder jezókshelerdi qorghap, «olardyng da adamdar siyaqty memleketten kómek alugha, saylanugha, saylaugha qatysuyna, zandy qújattaluyna qúqy bar» dep, jezókshelerdi úryp-soghyp, quyp taratylghan «8 nauryz» kýnin «júmysshy» әielderding «tendik ýshin kýres» kýni retinde atap ótu ýshin, kóshe jezókshelerin jyl sayyn qayta-qayta mitingige alyp shyghyp, batys baspasózin shulatyp jatqan kez. Solargha qosylghan Kollantay: «Resey damymaghan, órkeniyetke jetpegen, әielderdi qorlap ústaydy» degen maqalalarymen «kýresker әiel» atanyp, qalaghan erkekterimen «baqytty» ómir keship jatady. Sonymen qatar Europada ózderin «revolusioner» ataghan qaraqshy, alayaq, úry-qary, teroristik toptardyng kósemderi Poli Lafarg, Karl Kautskiy, Georgiy Plehanov, Vladimir Uliyanov (Leniyn) «Resey patshasyn óltiremiz, ezilgen halyqqa bostandyq әperemiz» dep neshe mәrte patshagha, biyliktegi ministrler men  ataqty ziyaly jandargha qastandyq әrket jasaumen ainalysqan toptyng beldi mýshesine ainalady. Orys imperiyasy Kollantaygha Reseyge keluge tiym salady. Reseydegi 1917 jylghy aqpan revolusiyasyn estisimen Peterborgha shúghyl oralady. Myndaghan júmysshylar men soldattar aldynda, «әiel bostandyghy» turaly sóilegen sózin sayqymazaq retinde qabyldaghan tobyr, ulap-shulap qolpashtap, aqyrynda soldattar ony, «bizding Sasha «revolusiyanyng seks gýli» dep «qoldan qolgha» alyp ketedi. Kóp ótpey qyryq bes jastaghy Kollantay, Baltyq flotynyn  matrosy, jiyrma segiz jasar sotqar Dybenkonyng oinasyna ainalady. Kollantay 1917 jyly Mәskeu qalasynda zauyt júmysshylary men qyzyl әskerler aldynda: «Áyelderding bir erkekpen ghana nekege túryp, oghan tәueldi boluy – әiel bostandyghyn qorlau. Revolusiyanyng maqsaty әielderge bostandyq әperu. Sondyqtan әielder qalaghan erkegimen bolyp, únatpasa tastap kete alady. Bala tughysy kele me, kelmey me ony әiel sheshui kerek» dep ottaydy. Leninmen de tósektes bolyp jýrgendikten Revolusiyalyq ýkimetting qúramyna kirgen jalghyz qatyn bolady. Lenin ony әleumettik qamsyzdandyru ministri etip taghayyndaydy. Ministr bolysymen 1917 jyly 19 jeltoqsanda europalyq azghyn, gomik filosofsymaq Freydting ilimin negizge alyp, әielder, erkekterge ekonomikalyq, jynystyq tәueldi bolmau ýshin «Áyel tendigi», «Nekeni búzu», «Azamattyq neke», «Nekesiz tughan balanyng qúqyghyn zandy tuylghan balamen tenestiru», «Nekening kýshin jong», «Gomoseksual bolghandyghy ýshin jazalaudyng kýshin jong siyaqty zandar jinaghyn dayyndap oghan Lenin qol qoyyp, qabyldaydy.  «Týsik tastau erkindigi» – «svoboda abortov», «Gomoseksualizm», «jastardyng jynystyq qatynastaghy erkindigi» – «molodejnye (seksualinye) kommuny», «balalardy újymdyq týrde tәrbiyeleu» – «kollektivnoe vospitanie detey» siyaqty erejeler qabyldaydy. Sonymen qatar Kenes Odaghyna «8 nauryz halyqaralyq әielder meyramy» degen merekeni engizedi. Reseyding esti әielderi eshqashan mitingige shyghyp búl kýndi talap teken emes. 

Búl zandar men erejelerdi quana qoldaghan Troskiy Leninge jazghan hatynda: «Reseyde әielderdi jynysyna bólip qorlaytyny, әielder ekonomikalyq, jynystyq qatynasta erkekke tәueldi ekeni ras. Otbasy da burjuaziya biyligi siyaqty «irip shirigen» institut. Biz búny joiymyz kerek» depti qanypezer.  

«Molodaya gvardiya» jurnalyna jynystyq qatynas turaly doktrinasyn jariyalap, sonyna; «Komsomoldar men komsomolkalardyng bir-birimen  jynystyq qatynasqa týsui – shóldegende ishetin bir stakan su siyaqty, shólindi basyp jýre beretin qarapayym bolu kerek» dep jazdy. «Novaya morali y rabochiy klass», «Dorogu krylatomu Erosu!», «Lubovi pchel trudovyh» siyaqty azghyndyqqa shaqyratyn jýzdegen maqalalar jariyalap, kitaptar jazady. Alghashqyda halyq oghan, «aqymaq qatyn» dep kýle qarady.  «Kollantayday ataqty әiel bolamyz» dep armandaghan komsomol hatshysy, partkom hatshysy, komissar, bastyqtyng hatshysy bolghan qyzdar, kelinshekter bilim, ghylymymen, talantymen emes «jenil jolmen» biylikke jetudi maqsat etti. Erkekterde kóringen qatyngha «kóz salyp» otbasyn oirandap, bala-shaghany jetim etip, qogham búzylyp, revolusiyanyng atyna kir kelip, mazaqqa ainala bastaghan son, halyq Leninnen Kollantaydy biylikten alastaudy talap etti. 1922 jyly Kollantaydy «genderlik sayasatymen» Norvegiya men Shvesiyagha elshilik júmysqa jiberdi. Arasynda Meksikada elshi bolghan ol, әlem boyynsha; «birinshi ministr – әiel, birinshi elshi – әiel» atandy. Ýstine bylghary ton, altyn men gauhargha kómilip, únatqan erkekterimen sayrandap jýrdi. 1930 jylgha deyin Kenes Odaghy Kollantaydyng  zandary men erejelerine; «Bizding elde seks joq. Jastar boyyndaghy quatyn sekske júmsamauy kerek. Seks jastardyng oqyp bilim aluyna, júmys isteuine, sosialistik qogham qúrugha ziyan keltiredi» dep tyidy. Biraq «8 nauryzy» ayauly da asyl analarymyzdyng aryn kirlep, әli meyram bolyp keledi. «8 nauryz» turaly jalghan tarihtyng sanamyzgha sinip ketkeni sonshalyq kez-kelgen әielge: «Búl mereke eshqashan «halyqaralyq» bolghan emes, óitkeni «jezóksheler kýni» ekenin biletin sheteldikter onyng «әielder meyramy» ekenin moyyndamaydy. Oqigha bolghan Daniya eli múnday «merekeni» estimegen de. Tek «teksiz kommunister» biylegen Kenes Odaghynda ghana toylanady» deseng «ótirik» dep betine baj ete qalady. Ótirik pen jalghan qoghamda ómir sýrgen jandardyng shynayy shyndyqty qabyldauy ekitalay eken.

Men anamdy jyldyng 364 kýninde qúttyqtaugha barmyn, tek 8 nauryzda emes. Óitkeni jezókshelerding boy kóteruinen tuyndaghan «mereke» nege asyl da adal ayauly analarymyzgha tanyluy kerek? 8 nauryzben «qúttyqtamasam bolmaydy» deytinder bolsa, onda Qazaqstanda 14 qantardy «әielder meyramy» dep jasap alayyq. Taldyqorghanda әielder basqaratyn «Kovchek» әleumettik úiymy  2008 jyly 14 qantarda  jezókshe qyzdardy kóshege alyp shyghyp, býkil әlemge: «Qazaqstanda әielder qúqyghy ayaqqa basylyp jatyr. Jezókshe qyzdardy adam qataryna qospaydy, olardy poliyseyler úrdy-soqty» degen siyaqty bylapyttarmen eldi bylghap, teledidargha súhbattar berip orys tildi gazetter aiqaylap әlemge jariyalady. Búl oqigha men Daniyadaghy 1914 jylghy «8» nauryz oqighasy birdey. Bәribir jezóksheler emes pe? Taldyqorghandaghy jezókshelerding suretteri gazetterge basylyp, ekrangha shyqty. Ata-analary, tughan-tuysy, eline «kýresker qyzdarynyn» suretterin kórsetip әrkimge maqtanghan shyghar. Býitip ata-ana bolghansha ... Asyl analarymyzdy syilaytynymyz ras bolsa, kóp úzatpay el bolyp «analar merekesin» basqa kýnge auystyruymyz kerek.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz