Múng keshu

Ózimdi izdedim, sezimdi izdedim,
Meyrimge zәru ghasyrdan.
Uaqytqa aitar sózimdi izdedim,
Mynjyldyqtargha shashylghan.

Basymnan kóshken taghdyrgha nalyp,
Sezimge maldym sózdi asyl.
Sәuirde jaughan janbyrda qalyp,
Dәuirding keshtim kóz jasyn.

Zaryghyp óldi san kýz keudemde,
Synbaugha sonda sert bergem.
Kóp ishindegi jalghyzbyn men de,
Ólenge jany derttengen.

Bayansyz ómir — búl daghy sýrgin.
Jaryghyn sýiip jarly aidyn,
Jarym týnderde jyrgha qúlshyndym —
Azaby bitpes mandaydyn.

Tek ýmit tappay ertenge mýlde,
Jeligip janym qaytsa da.
Aqyn ghúmyry órtengen birde,
Erte ólgen gýl me, aitshy, agha?

Dertime mening demesten el týk,
Japty ma taghy jala-mún?
Óle almay jýrgen eleske eltip,
Ólenge sinip baramyn.

Aqyn-ghúmyr

Aq tannan alsa mazany dýbir,
Armangha bastar asyl mún.
Aqyndyq taghdyr, azaly ghúmyr –
Ghazaly ghaziz ghasyrdyn!

Kýrsinse jany týnekke úiyp,
Óleni órge tarta alar.
Álemning múnyn jýrekke jiyp,
Jahannyng jýgin arqalar.

Sermeydi talmay qanatyn kenge,
Jese de jany kil opyq.
Qayghyrar qamsyz qara týnderde,
Jalghyzdyghyna jyr oqyp.

Jýregin qayghy jeude shyn kelip,
Taghdyrgha qalay tózesin?!
Kóterer solay keudesin kerip,
Kóz jasy tolghan kózesin.

Zamannyng zәrli zarymen bastap,
Jyr oqyr…múnyn jas shayyp…
“Adamsha oilap arymen asqaq,
Qúdaysha sóiler qasqayyp!”

Janyna jyrdy emge izder jansha,
Qúnygha týser múndy adam.
Kelmeske ketken kerbezder qansha,
Kensaydy kerek qylmaghan.

Qashqanday jannan edәuir maza,
Bolashaq ýshin bekin bir.
Aqyndar ýshin eng auyr jaza,
Joqtausyz qalsa jetim jyr!

 

Sóz

 «Áueli sóz bolghan»

Injil

 

Babalar ótti qúla dýz kezip,

Mal emes odan tal qaldy.

Beymezgil aitqan bir auyz sózi,

Bir elge múra bolghan-dy.

 

Úrpaghyng qansha ónege desip,

Qúrmet tútsa da asyldy.

Sahy qúmdarym, sóge kórmeshi,

Sózin joghaltqan ghasyrdy.

 

Adasty albyrt qauymnyng esi,

Ýmitteri de ýtirli.

Dilin úmytqan dәuirding kóshi,

Uaqytqa sinip jútyldy.

 

Úsynsa uyn zaman jarlygha,

Taptasa aryn tabangha.

Ózin saqtaghan adam qaldy ma?

Sózin sottaghan qoghamda.

 

Kýtemiz neni zamannan keri,

Bastady qayda kóne jol?

Bәrinen búryn jaralghan edi,

Bәrinen keyin óledi ol.

 

Qylysh   

(Isatay Taymanúlyna)

 

Týsimde ylghy qylysh kóremin qynapsyz...

 

Bayyz tappasa keudemde sayrap «bayghyz ýn»,

Qanghyryp ketem qaymyqpay quyp qayghy izin.

Qynapsyz qylysh týsimde maza bermeydi,

Qasiret qany qualay tamghan ay jýzin.

 

Ayly týnderde ala berse de mazany,

Qylyshtay ótkir shertildi oidyng ghazaly.

Qayyspay qylysh ústaghandardyng o basta,

Kereghar ómir – qylyshtan bolghan ajaly.

 

Almas qylyshtyng jatpasyn bilip qynynda,

Jasqanbay jaugha sermelgen edi búrynda.

Hangha da qarsy qayrat kórsetken qylyshtyn,

Armany jatyr Narynnyng anau qúmynda.

 

- Jamau da jamau jamylyp jyldar kórpesin,

Keng dala ansar oinaq salatyn erkesin.

Qayqy qylyshym, qazaqqa qayta oral da,

Qorqau qoghamnyng ýzip jibershi jelkesin!

 

Jaghympaz júrttyng jәdigóiliginen jerindi Ar, 

Ertenge degen ýmit – ólimshi, senim –dal...

“Sary bala men qara qazannyng qamy ýshin”,

Moynynda әli ala almay ketken keging bar.

 

Naqyl – múrasyn adyra qylghan Abyzdyn,

Ghúrypsyz úrpaq ertegi sanar anyz myn.

Teperish kórgen momynnan tamshy jas tamsa,

Oty kýshti erding qanyn da suday aghyzdyn.

 

Ótkir de ótkir ókinishi auyr ótken kýn,

Ózegine elding óksigi bolyp kepteldin.

Aghysy syndy aibat kórsetip Jayyqtyn,

Namysy bolyp siltengen eding tekti eldin.

 

Jamau da jamau jamylyp jyldar kórpesin,

Keng dala ansar oinaq salatyn erkesin.

Qayqy qylyshym, qazaqqa qayta oral da,

Qorqau qoghamnyng ýzip jibershi jelkesin!

 

Bәigetory

 

Búl joly Bәigetory bәige almady,

Baqyttyng osy shyghar ainalghany.

Kómbege búryn jetti kóz aldynda,

Kólbendep Kók tenbil at qay-qaydaghy.

 

Torynyng «taqtan» solay tayghany ma?

Qaldy endi búl tirlikte qay maghyna?

«Júmabaydyng jýirigi ekinshi alghan»,

Qúday-ay, kim senedi jaygha myna?!

 

Jaryqtyq Júmabayda es qalmady.

Tilegi oryndalmay tosqandaghy.

Tónirek týgel tanyr túlparynyn,

Osylay úshqany ma bastan baghy?

 

Tirlikte tәtti bolmas sayran sony.

Qu kónil úghar deysing qaydan sony.

Syrtynan Mynbay synshy kýrsinedi:

«Aldyna qara salmas qayran, Tory...»

 

Amal ne ókpe artqanmen ótken kýnge?

Torydan syrt ainalar jetken kýnge.

Ayghayshyl, marapatshyl, dauryqpa júrt,

Qaraydy kózin satyp Kóktenbilge.

 

Bayaghy әdetindey eng bir eski,

Kýnshilder sózge kómip kólgir Esti:

«Tór bermes, toptan ozghysh Tory atyndy,

Kóktenbil kók shanyna kómdi» desti.

 

Halyqtyng tenbilge auyp bar nazary,

Qorlanghan januarda jan-mazaly,

Namysy kókirekte sher bop túnyp,

Aqyry kóz jas bolyp tamdy azaby.

 

Torynyng kim týsiner ishin tegi?

Belgisiz jelik júrtty isintedi.

Jylqynyng adam qúsap jylaghanyn,

Kórgender tilin bezep mýsirkedi.

 

Búl kýige Tory at qalay shydar endi,

(Búl qazaq tildep qúrtqan Qúlagerdi!)

Sol týni ol qorasynan qashyp shyghyp,

Betke alyp úzaq shapty qúba beldi...

 

Halyqqa daqpyrt dayyn qyryq kýnge,

Iz-týzsiz joqqa ainaldy kýlik mýlde.

...Toryny sodan keyin tappady eshkim,

Ketti me, birjolata sinip týnge?

Bilmeymin...

 

Peri qyz

(Asan qayghy anyzynyng izimen)

 

Peri qyzyn izdep shyqtym jolgha men,

Sengir-sengir taular asyp sorlap em.

Jelmayagha minip alyp jer shaldym,

Ilbip basyp kele jatyr ol da әren.

 

Apyrmay-ay, qay baghyttan tabamyn?

Qarmaghymdy qay ózenge salamyn?

“Su súltany Peri qyzy nәsip” – dep,

Qatyrdy ma әlgi balger – qaraghym?

 

Tórt ózenge kezek baryp tóngeli,

Ýmitimning bir sәulesi sónbedi:

Edilge kep enkildedim eldegi,

Syrgha kelip syr aqtardym senbedi.

 

Aq Jayyq ta inkәrlikti mendegi,

Sorgha ainalghan jaghasyna jerledi.

Eng aqyry Ertiske de órdegi,

Baryp edim eshtene de ónbedi.

 

Qarmaghymdy qappaghan qyz, qaydasyn?

Armanymdy taptaghan qyz, qaydasyn?..

Peri qyz ghoy periligin tanytyp,

Álde menen asyrdy ma ailasyn?

 

Jasyl-jasyl janyng – kóktem, tәning – núr,

Qaytken kýnde jetem saghan bәribir.

Tabanymnan tausyldyrmay joldan shyq,

Kóp ishinen óz baghyndy tanyghyr.

 

“Tek tili joq, symbatynda esh min joq”

Eh, Peri qyz, kónilimde kóshting kóp.

Asan qúsap qasiretten qan jútyp,

Bizding sezim bitip qalmas bes kýn bop.

 

Saghynyshtan sartap bolghan myng ólen,

Mening ishki әlemimde týlegen.

Jýrektegi jyr dәpterden jatqa oqyp,

...Mylqau qyzgha til bitirip jiberem.

 

Tabylghasyn qosaghymyz, tenimiz,

Baqytty bop kýn keshemiz tegi biz.

Sodan keyin, sodan keyin, sosyn ba?

...Perishtege ainalady Peri qyz!!!

Zaryq

 

Qara týnning qúshaghynda oy nalyp,

Taghy otyrmyn jýregimde kýz jylap.

Tәnim - múngha, janym - jyrgha ainalyp.

 

Nege meni adastyrdy joldar kil?

Aspanymda Ay jýzedi qorghansyz,

Jalghyzdyghyn, jalghyzdyghym - ol bәlkim...

 

Jan әldiyim, aspan sening mekenin.

Júldyzdardan júparyndy anqytyp,

Jýregimdi tilip óttin, ne eteyin?!

 

Sodan beri kónilime qayghy alyp,

Kókke qarap dúghamdy oqyp túramyn,

Synghan aidyng sәulesine baylanyp.

 

Kózim júmsam keudene әsem gýl qadap,

Saghymdardan qol sozasyng -

Qol sozam,

Janarynnan jalghyz tamshy syrghanap.

 

Tylsymyna tartqan kezde zarly әnim,

Túnghiyqta jan yshqynyp, tәn jýder,

Kóz jasynnyng kótere almay salmaghyn.

 

Kózderinnen sýieyinshi, jaryghym!

Sherhan Talap

Abai.kz