Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
46 - sóz 6511 0 pikir 25 Aqpan, 2016 saghat 09:46

GAUHAR JÝZIK


Birde Ústazgha jas jigit kelip, bylay depti: 
— Maghan sizding kómeginiz kerek. Ózimdi ómirde eshkimge kereksiz, týkke túrghysyz beyshara sezinemin. Ómir sýrgim kelmeydi. Aynalamdaghy adamnyng bәri meni qolymnan eshtene kelmeytin beybaq, ynjyq dep qúlaq miymdy jep qoydy. Siz Ústazsyz ghoy, ne aqyl aitasyz?! 
Biraq Ústaz jas jigitke kózining qiyghymen ghana qaraydy da, asyghys jauap beredi: 
— Keshir, ainalayyn. Qolym bos emes edi. Saghan esh kómegim bola qoymas. Dәl qazir óte manyzdy bir isti bitiruim kerek, - az-kem bógelip, - biraq eger sen mening isime qol úshyndy sozsan, onda men de saghan kómekteser edim, -deydi. 
— Qúzyrynyzgha qúldyq, Ústaz, búiyrynyz, — deydi jas jigit múny taghy da eshkim kózge ilgisi kelmegenine ishtey qayghyryp túryp. 
— Jaqsy, endeshe, — deydi Ústaz, sol qolynyng shynashaghynan asyl tasy bar bir jýzikti sheshedi.
— Kermede túrghan atqa min de, qalanyng ortasyndaghy bazargha bar. Qaryzymdy qaytaru ýshin myna gauhar jýzikti dereu satuym kerek. Tezirek ótkizuge tyrys. Biraq altyn dildәdan tómen baghagha kelispe. Al, shap! Jyldam jet! 
Jigit jýzikti alyp shaba jóneledi. Saudagerlerge jýzikti úsynady. Bәri ony qyzyghyp qaray bastaydy. Biraq baghasyn estigen song teris ainalyp kete beredi. Biri betine kýlip ketti. Aqymaq ekensing dedi. Tek egde jastaghy bir saudager ghana mynaday jýzik ýshin altyn dildә tym qymbat ekenin úghyndyrdy. Ary ketse birneshe kýmis tiyn bolar dedi. 
Qart saudagerding sózin estigen song jas jigitting kәdimgidey jýni jyghylyp qalady. Ústazynyng sózin jerge tastay almay bazardy biraz ainalsoqtap jýredi. Altyn dildәgha ótpegen song atyna minip qaytyp keledi. Ústazdyng bir isin tiyanaqty bitire almaghanyna ókinedi. 
— Ústaz, sizding tapsyrmanyzdy orynday almadym, — dep kýmiljiydi jigit onyng aldyna kelgende. — Satsam tek birneshe kýmis tiyngha ghana ótpek, biraq siz altyn dildәdan kem baghagha kelispe dediniz ghoy. Al, jýzik múnshalyqty qymbat túrmaydy eken. 
— Sen qazir óte manyzdy sóz aittyn, balam! — deydi Ústazy. — Jýzikti satpas búryn onyng naqty qúnyn bilip alghanymyz artyq bolmas. Ony zerger aitpasa, kim aituy mýmkin? Zergerge baryp, jýzikting qúnyn bilip kel. Osy jýzikti qanshagha baghalar eken? Biraq ol qansha dese de, jýzikti oghan qaldyrmay ózime qaytadan alyp kel, - deydi. 
Jigit qaytadan atqa otyryp, shaba jóneledi. Lezde zergerge kelip, jýzikti úsynady. Zerger jýzikti ary da, beri de qarap shyghady. Sosyn ýlkeytkish ainasyn әkep taghy biraz uaqyt ainaldyrady. Álden uaqyttan song ghana baryp jigitke jauabyn aitady: 
— Ústazyna aityp bar, qazir myna jýzik ýshin oghan elu segiz altyn dildә bere alam. Al, eger taghy da múrsat berse, kýtkenin esepke alyp jetpis altyngha baghalar edim, - deydi. 
— Jetpis dildә?! — Jas jigitting quanyshy qoynyna syimay, zergerge alghysyn aityp, keri qaytady. 
— Mynda otyrshy, — deydi Ústazy, jas jigitting әkelgen jaqsy habaryn tynday otyryp. – Bir nәrse aitayyn, sen sony úmytpa, balam! Gauhar jýzik degen sensin! Asyl tas, jaqútsyn. Sening qúnyndy tek tanityn adam ghana aitar. Endeshe, nege bazar jaghalap, qúnyndy bilmeytin, bir kezdesken adamnyng sózine senesin? 

Audarghan Shynar Ábildә

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1515
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5844