Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 7513 0 pikir 16 Shilde, 2016 saghat 13:07

ERDOGhANYNG BASTY QARSYLASY GÝLEN DEGEN KIM?

Erdoghan Ystambúl әuejayynda tilshilerding aldyna shyghyp, Týrkiyada tónkeris jasamaq bolghandardy eng qatal jazanyng kýtip túrghanyn mәlimdedi. Erdoghan býlik shyghardy dep belgili ghalym, "Hizmet" úiymynyng jetekshisi Fethullah Gýlendi aiyptady. Ol, preziydentting aituynsha, Pensilivaniyadan búiryq berip otyrghan. Týrkiya preziydenti aiyptaghan Fetullah Gýlen kim?

Biz búl súraqqa jauap tabu ýshin wikipedia.org saytyndaghy mәlimetterdi paydalanudy jón sanap otyrmyz.

Fethulah Gýlen – týrik halqynyng oishyly sanalady. Islam ghalymy, kóptegen kitaptyng avtory. Ghalym diny tózimdilikke, keshirimdilikke, bilim beru jýiesin týbegeyli jetildiruge baghyttalghan ústanymdary arqyly әlemge tanylghan. Onyng qayyrymdylyq iske negizdelgen júmysy qazirgi uaqytta tek týrik qoghamyn ghana emes, әlemning kóptegen aimaqtaryn qamtyp otyr.

Fetullah Gýlen 1938 (key derekterde 1941) jyly Týrkiyanyng Erzurum aimaghyna qarasty Qoryjyq auylynda dýniyege kelgen. Ákesi Ramiz Gýlen (Ramiz Gülen) imam, memleket qyzmetkeri bolyp júmys istegen. 14 jasynda alghashqy dәrisin bere bastaghan. Anasy Rәfigha hanym balalarynyng tәrbie isimen ainalysty. Gýlen tek bastauysh mektepti tәmәmdaghan. Tórt jasynda Qúran Kәrimdi  oqudy sheshesinen ýirengen ol on bir jasynda qariy atanady. Onyng oqugha, ýirenuge degen qúlshynysy ústazdaryn tanghaldyrghan.

1957 jyly din isteri basqarmasynyng synynan sýrinbey ótip, memlekettik qyzmetke auysady. 1957 jyly Amasya, Toqat, Sivas, 1959 jyly Edirne 1965 jyly Qyryqlarely qalalarynda bas uaghyzshy bolyp júmys isteydi. 1966 jyly Izmirge qonys audaryp, sonda bas uaghyzshy bolyp júmys isteydi. 1981 jyly densaulyghyna baylanysty uaghyzshyldyq qyzmetinen bosaydy. 1989 ben 1992 jyldary qayta qyzmetke kiriskenmen, taghy da densaulyghy kótermey uaghyz aitudy toqtatady. Sodan keyin Gýlen qoghamdaghy birlik pen yntymaqty nyghaytu maqsatynda aldymen Týrkiyada túratyn basqa últ ókilderining diny liyderlerimen dialog bastap, Vatikanda Papa Ioann Pavel II-men kezdesedi. Búl jýzdesu Týrkiyanyng búqaralyq aqparat qúraldarynda keninen nasihattalghan.

Gýlen 1994-1999 jyldar aralyghynda Týrkiyanyng bedeldi telearnalary men gazet-jurnaldaryna kóptegen súhbattar berip, sol tústaghy Týrkiya preziydentteri Túrghyt Ózal, Sýleymen Demiyrel jәne premier-ministrleri Tansu Chiller, Býlent Ejeviyt, Mesýt Yylmazdyng әldeneshe ret qabyldauynda boldy. Ol atqaryp jýrgen ruhany júmystaryn memleketting tiyisti organdarymen aqyldasyp, iske asyrudy jón sanady. El pikirimen sanasyp otyrdy.

1999 jyly densaulyghyna baylanysty Amerikagha baryp, birneshe ret jýregine operasiya jasatty. Qazir dәrigerlerding baqylauynda. Úshaqpen úzaq úshugha dәrigerlerding rúqsat bermeuinen óz Otanyna kele almay jýr. Dese de, Gýlenning Týrkiyadan ketuine sayasy ústanymy әser etkeni jii aitylady.

Fetullah Gýlenning ómirin zerdelegen kezde onyng uaghyz aitudaghy әdis-tәsilderine qarap, jay adam emes ekenin birden bayqaugha bolady. Ol qoghamdaghy ruhany qúldyraudy toqtatugha kýsh saldy. Gýlen birinshiden, meshitke jinalghan jamaghatty ózine tarta bilu qabiletimen, ekinshiden, tyndaushy qajet etken taqyrypty tap basuymen kózge týsti. Mysaly, Allany tanu, bilu jәne oghan degen sýiispenshilik, aqyrzaman, imany qúndylyqtar, otbasy, Qúran, hadiys, namaz, zeket, qajylyq, ghibadattar, islamy tәlim-tәrbie jәne Payghambargha qúrmet siyaqty qúndy taqyryptardy meshitting minbesinen halyqqa sýiispenshilikpen jetkizdi. Onyng әr uaghyzy beynetaspalarmen kóbeytilip, Týrkiyanyng barlyq qalalaryna, audandaryna, auyldaryna deyin tarady. Halyq ony mәjilis zaldarynda, shayhanalarda sýisine tyndady. Júrtpen jýzdeskende olardyng súraqtaryna nanymdy da tereng maghynada jauap bere bildi. 

2008 jyly әlemdegi asa bedeldi basylymdar «Prospect» jәne «Foreign Affairs» jurnaldary Gýlendi «Álemning  eng yqpaldy  intellektualy»  dep  jariyalaghanda  da  onyng  intellektualdyq  qyrymen qosa qoghamdyq qayratkerligine de basa nazar audarghan bolatyn.

Degenmen, keybir  búqaralyq  aqparat  qúraldarynda Gýlenge  qatysty  birqatar  kýdikti  oylar da ara–kidik aitylyp  jýr.  Mәselen, Týrkiyadaghy  Gýlenge  qarsy  toptardyng  ayyptaulary, Gýlenning elinen jyraqta  AQSh–ta  ómir  sýrip  jatqandyghy,  Týrkiyada  Gýlenge  qatysty sot isinin mәn–jayy, t.b. mәseleler. 

Gýlen jamaghaty qalay payda boldy? Endi osy saualgha jauap tabu ýshin Erkebúlan Álimhanúlynyng "Týrik diny aghymdary turaly ne bilemiz?" atty maqalasynan ýzindi oqysaq.

1923 jyly Mústafa Kemal Atatýrik Týrkiya Respublikasyn jariyalady. Atatýrik, Osman imperiyasynyng damymay qalu sebebin shyghysytyq dәstýrmen jәne dinmen baylanystyrdy. Sondyqtan jana qúrylghan memleketting zayyrly boluyn jәne damyghan Batys memleketterinen ýlgi alyp olarmen tyghyz baylanys qúruyn qalady. Din memleketten bólinip, dindarlardyng memleket isterine aralasuyn shektedi. Atatýrikten keyin memleket basshylyghyna kelgen Ismet IYnóný, búl reformany odan ary qaray terendetti. Osy kezende dinge qatysty tómendegidey ýlken sheshimder qabyldandy:

— Qúrandy oqytugha tiym salyndy;

— Memleket astanasy Ankaragha oramal taqqan qyz-kelinshekterding kirui shekteldi;

— Azan-týrikshe aitylatyn boldy tb.

Jogharydaghy ýkimge baghynghysy kelmegen din qayratkerleri qudalandy. Múnday sayasattan keyin birneshe ghasyr boyy eng ýlken tarikattar bolyp kelgen diny aghymdardyng kóbi joyyldy nemese joyylugha shaq qaldy.

Memleketting búl sayasatyna qaramay jasyryn jýrip nemese astyrtyn halyqqa dindi týsindirumen, oqytumen ainalysqan túlghalar boldy. Osy túlghalardyng sonynan erushiler Týrkiyada jana jamaghattardyng negizin qalady.

Býgingi kýni Týrkiyada eng keng taralghan jamaghat Sayd Núr Seytting jolyn ústaushylar. Jamaghattyng negizin qalaghan Sayd Núr Seyt (1878-1960) «Risale-y Núr» (Núrdan hattar) kitaptar jinaghynyng avtory. Osy jinaqty negizge ala otyryp júmys jasaytyn búl jamaghat bylayghy qauymgha «Núrshylar» atymen tanymal. Búl jamaghatty ústaushylar qazirgi tanda әlemning kóptegen elderine jayylyp ýlgerdi. Degenmen jamaghat óz ishinde birneshe tarmaqtargha aiyrylghan. Búl tarmaqtardyng sany onshaqty bolyp tabylady. Búl tarmaqtardyng ishinde eng tanymaly jәne keng auqymda júmys jasap jatqany Múhammed Fethullah Gýlen jetekshiligindegi top. Músylman әlemining artta qalu sebebi bilim men ghylymda kenjelep qaluynda dep týsinetin Gýlen toby bilim salasynda jýrgizgen júmystarymen tanymal. Ózderining qyzmeti jýrgen barlyq elde bilim ordalaryn ashuda, jamaghattyng júmysyn solar arqyly jýrgizude. Qazaqstandaghy qazaq-týrik liyseyleri de osy jamaghattyng bilim oshaqtary bolyp tabylady. Álemning jýzden astam elderinde mektepter ashqan búl jamaghat jylda Týrkiyada dәstýrli «týrik tili olimpiadalaryn» ótkizedi.

Pantýrkizmdi jәne panislamizmdi uaghyzdaydy dep Núr jamaghaty Resey Federasiyasynda tiym salynghan. Sonday-aq Ózbekstan biyligi de búl jamaghatqa qyryn qaraydy.

Týiin

Qosh! Fettullah Gýlen әlemning birqatar elderinde týrik liyseylerin ashyp, bilimdi úrpaq tәrbiyeleuge de kýsh salghan adam. Qazir elimizde negizin Gýlen qalaghan qazaq-týrik liyseylerinde myndaghan qazaq balalary oquda. Gýlenning halyqaralyq "Hizmet" úiymynyng ókilderi elimizdegi irgeli qoghamdyq úiymdarmen baylanys jasap, týrli jobalardy iske asyryp jatyr. 

Bizding biylik Týrkiyadaghy jaghdaydy qalay saralaydy? Endigi qoyylar saual osy bolsa kerek.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5662