Jer reformasy jónindegi memlekettik komissiyanyng kezekti otyrysy Qyzylorda oblysynyng Naghy Iliyasov atyndaghy auylynda ótti. Jasyryn týrde ótti desek te bolady, sebebi halyqqa aldyn ala habarlanbady. Biz de kezdeysoq estip qalyp bardyq. 

Búl jiynda birden kózge týskeni – komissiyany memlekettik komissiya dep ataugha kelmeytini. Búl komissiya emes – ýgit brigadasy. Jerdi satudy, sheteldikterge jalgha berudi jarnamalap jýrgen kәdimgi ýgit brigadasy. Ýgitshileri de jýzikting kózinen ótkendey emes, qarabayyr әri jaltaq. Jer mәselesin ýgittey alatynday bilikti mamandar emes. Álde bar mamandarynyng ózderi ishtey jer reformasyna qarsy, sondyqtan «ýgitteri» – ýgit emes, týbit.

Mәselen, komissiya tóraghasy Asqar Myrzahmetov «jerdi satu-satpau turaly qashanghy aita beremiz, onan góri onyng jalgha beriletin shekti kólemi turaly әngimeleyik» degenge sayatyn óz úsynysyn tyqpalady. Myna júrt nege dýrligip jýr, ne degisi keledi, búlar nege jerge qadalyp qaldy? Búl súraqtar Jerkom tóraghasyn qyzyqtyrmaytyn siyaqty. Kerisinshe, biylikting týpki pighylyn kópshilikke tyqpalap әlek boluda. Biylikting soyylyn soqqan komissiya mýshelerining sózderinen «sender qayda barasyndar, bәribir bizding degenimiz bolady» degen synay angharylady.

Jerkomnyng Qyzylorda jiynynda tóraghadan bedeli bir de kem emes akademik Kenjeghaly Saghadiyev ta sóiledi. «Jerdi satugha nemese shetelge jalgha beruge men de qarsymyn... biraq, beru kerek», – deydi ol. Onyng osy sózine qarap, búl qariyany qinap jýrgen qay qúday degen oigha qalasyn. Qarsy bolsa, qarsymyn demey me? Qarsy bola túra, «beru kerek» deydi.

Al Kosarevting «halyqshyl» kommunisteri qatarynan alynghan komissiya mýshesi úzaq dilmarsydy, biraq shetelge jalgha beru kerek pe, joq bermeu kerek pe – eshteneni naqty kesip aita almady. Esesine oblystaghy onyng ókili «jerdi shetelge jalgha beru kerek» dedi. Yaghni, komissiyanyng dókey mýshesi ózi aita almaghan oiyn qaramaghyndaghy adamgha aitqyzyp, әlek boldy.

Komissiyadaghy Aughan soghysy ardagerleri ókilining «óleni» әli tausylmapty. Oghan aughan soghysynda opat bolghandar: «tiri qalghandaryng jerdi satyndar» demegen bolar. Jerdi satugha qarsylargha kóbirek dikendegen de osy aughan ardageri ekenin aitugha tiyispiz.

Al komissiyadaghy qalghan sózi de, salmaghy da joq mýsheler turaly aitpay-aq qoysaq bolady. Olardyng bәri birdey «satayyq ta, bereyik» dep sayrady, әriyne. Biren-saran qoghamdyq pikirdi bildirip jýrgen jigitter bolmasa, komissiya týgeldey jerding satyluyn, shetelge jalgha beriluin nasihattady. Sonan ghoy – olardy «ýgit brigadasy» deytinimiz. Komissiya degen halyqtan týsken úsynys-pikirlerdi saraptap, sonyng nәtiyjesin jariyalau kerek emes pe? Al olar halyqty tyndaudyng ornyna, ózderining kózdegenderin tyqpalap, «qarsylargha» jekip, túqyrtyp tastap otyrdy. Olardyng túqyrtqanyn halyq tyndaghan joq, «qarsylardyn» qarasy kóp boldy.

Qysqasy, jerdi satu men shetelge jalgha berudi qoldaushylar negizinen biylikshil komissiya mýsheleri, jiyngha qatysqan biylik ókilderi jәne biren-saran solardyng tóniregindegi jergilikti bayshykeshter boldy. Olardyng tizimine kóz jýgirtip kóriniz: Qyzylorda qalasynyng búrynghy әkimi, senator B.Dosmambetov; oblystyq mәslihattyng deputaty, oblys әkimining janyndaghy qoghamdyq komissiya tóraghasy S.Imandosov; oblys әkimining búrynghy orynbasary A.Kamyshev; oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng bastyghy N.Jәliyev; «Núr Otan» partiyasy oblystyq filialynyng orynbasary J.Bazartay; N.Nazarbaev atyndaghy sayabaqtyng diyrektory P.Arhabaev.

Áriyne, «qarsylar» jer satudy «qoldaushylardan» әldeqayda kóp boldy jәne solardyng barlyghy qarapayym adamdar men orta buyn kәsipkerler edi. Sonday-aq «qarsylardyn» ishinde senator Múrat Múhamedovtyng jýrgeni atap ótuge túrarlyq.

Komissiya mýsheleri akademik Orazaly Sәbden, qogham qayratkeri Dos Kóshim myrzalargha elding rizashylyghy eren boldy. Halyqtyng arasynan shyqqan, elge tanymal túlghalardyng ishinen aghayyndy Ansatovtar halyqtyng kókeyindegini dóp basyp jatty. Jastardyng ishinen Baymaghambetov Múratbay esimdi jigit shyghyp: «Endi bizding Qytaymen qyryluymyz qaldy ma, olargha jalgha berudi toqtatynyzdar! Jaghday jasasanyzdar, biz, jastar, ózimiz-aq iygeremiz sol jerdi!» – dep, jastyq qayrat tanytty. Búl tizimdi onan әri jalghastyra beruge bolady, jas ta, kәri de komissiyagha qarsylyghyn bildirip jatty.

Alayda sol sózder aitylghan jerde qala ma degen kýdigimiz zor. Sebebi sol otyrysta komissiyanyng pighylyn tanyp ýlgirdik. Olar arnayy tapsyrmamen jýrgen «missionerler» siyaqty: qaytse de jerdi satyp, shetelge úzaq merzimge jalgha berudi zandastyrudyng amalyn tabu solargha jýktelgen siyaqty. Eshteneden qaytatyn synaylary joq. Olargha elding dýrlikkeni de, boluy mýmkin dýrbeleng de – eshnәrse «qyzyq» emes. Eng bastysy – tapsyrmany oryndau. Sondyqtan búlardan ýmit joq.

Al halyq múnday jaltaqoylyqty sezingen sayyn dýrligude. Taghy bir aitpasqa bolmaytyn jaghday – jer mәselesinen el ishine jik týsetin synay bar. Ony jogharydaghy «qarsylar» men «qoldaushylardyn» tiziminen de angharugha bolady. Búl teketiresting sony ýlken әleumettik tolqugha soqtyrmasa iygi. Qalay bolghanda da, Aqorda biyligi jergilikti jerding osynday narazy niyetin bilip, kópshilik halyqtyng yghyna jyghylarlyq sheshim shygharuy tiyis.

Abdulla ShAHANOV, Qyzylorda qalasy Týpnúsqadaghy taqyryp: Jerkomnyng Qyzylorda jiyny ÝGIT BRIGADASYNA ÚQSADY

 «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №27 (344) ot 07 iilya 2016 g.