Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Alashorda 26968 0 pikir 11 Shilde, 2016 saghat 12:16

ALASh ZIYaLYLARYNYNG JER MÁSELESINE QATYSTY KÓZQARASTARY

Túlghany tәrbiyeleytin, tәrbiyelep el aldyna shygharatyn әleumettik orta. Qoghamy kýshti el ziyalylardyng ruhymen órkendegen. Elding jaghdayyn, halyqtyng kónilindegi dýniyelerdi zerdelep úghynugha qabiletsiz, qyzyghushylyghy joq, el túrmysynan beyhabar, әsershil, isin qiyalmen terbeytin adamdar qatary basym ortanyng damuy kýrdeli, qayshylyqtargha toly bolyp keledi. Sebebi el ruhynyng serpilisine yqpal etetin ruhany dýnie kezdeysoq qalyptaspaydy. Últtyq ruh serpilisi úrpaqtyng myndaghan jyldar boyy, uaqyt talabyna say últtyq bolmysy men mýddesin saqtap otyru qajettiliginen tuyndaghan dәstýr tәjiriybelerinen shyghady. Búny óz zamanynda oishyldarymyz aityp ketken.

Alash túlghalarynyng ómirinen úghynatynymyz, tarihtaghy qazaqtyng ruhany ómiri, qogham shyndyghy, әleumettik shyndyqty zerdelegen últtyng ruhaniyaty, ata-ananyng dengeyi (kisiligi) óskeleng úrpaqtyng ziyaly boluyna yqpal etken. Yaghny qazaq tarihyndaghy el men jeke adamnyng ruhany baylanysyn negizdeytin dәstýr tәjiriybelerining qúndylyghy, tarihy kezenning әr bir sәtinde úrpaq pen últtyq mýddeni biriktiretin kýshin joghaltpauynda.

Últtyng negizgi kýshi últtyq mýdde, úrpaqtyng ruhany baylyghy, ziyalylyghy. Últtyng negizgi mýddesi úrpaq pen jer, úrpaq ata meken jerin qorghasa, úrpaq ruhyn qorghaytyn til, din men dәstýr. Búlardyng saqtaluy, qorghalyp otyruy últtyng ómir sýru jaghdayyna, dengeyine tәueldi.  Últ ózine tiyesili mýddesin ózi qorghamasa, oghan syrttan kelip eshkim qorghap bermeydi. Búghan birinshi mysal tarihtyng (tól tarihymyzdyn) ózi.

Jersiz últtyq mýdde qúndylyqtary qalyptaspaydy, qalyptasqan da emes. Qazaqtyng barlyq mәseleleri, әleumettik mәselelerdi sheshudegi qasiyetteri el men jer taghdyry tónireginde órbigen. Sebebi últtyng barlyq ómiri, baylyghy, tarihy, dәstýr tәjiriybeleri, úrpaq bolashaghy, tәuelsizdik jerdi qorghaudan shyghyp, ony qorghaugha baghyttalady jәne memleketining mýddesin qorghau úrpaqqa qashanda mindetteledi. Qazaq sol sebepten jerdi anagha tenegen, ata babalarynyng ómir sýrgen, tarihy tanbasyn qaldyrghan meken dep týsingen jәne búl úghym últtyng bir tútas sanasyna ainaldy.

Qazaq dýniyetanymyndaghy «Jer ana», «Ata meken» týsiniginen ata  babamyzdyng tughan ólke topyraghyna degen jaqyndyghyn, arqa sýiegen bolmysyn tanimyz. Ata babalarymyzdyng últtyq mýdde týsinigi tarihta sóz týrinde ómir sýrgen joq, qazaq shyn mәninde ata mekendi kýtti, taza ústady, qorghady, ýnemi baylanysta ómir sýrdi, adamnyng tolyqqandy ósuine yqpal etetin energiya kózi de osy jer bolyp tabylady. Qazaqtyng túrmysynda, tórt týliginde de tabighatqa, ata meken bolmysyna jaqyndyq bar.

Batyrlyq ata meken ruhymen baylanysty últtyq qasiyetimizding ónimi, tarihy bir belgisi. Yaghny dýniyege shyr etip kelgen sәby otbasylyq shanyraqtyng ayasynda ata-ananyng alaqanynyng jyluyn sezinip ósse, ata meken elding shanyraghynyng astynda qazaq balasy erkindiktin, ómirding jyluyn tolyq sezingen. Osynyng nәtiyjesinde adam bolmysy tolyqqandy jetiledi, elge, jerge jany ashityn, el men jerdi satpaytyn, kerisinshe ony saqtaugha úmtylatyn ziyalylar el túrmysynan shyqqan.

Qazaqtyng ózine, bolashaqqa degen senimi jerge degen seziminen tuyndaghan. Qazaqta bir birin jatsynu joq, til, dәstýr, óner, ruhany ómir ortaq, osynyng nәtiyjesinde bolmys tútas. Últtyng tútastyghyn saqtaghan, nyghaytyp otyrghan jer, jermen kindiktes qazaqtyng túrmysy, ata-kәsibi. Sondyqtanda qazaq úghymynda jer jaratylys iyesining erekshe jaratqan dýniyesi, ol últtyng dýniyesi, ortaq menshigi, negizgi baylyghy. Búl úghym kóne dәuirdegi saqtardyn, onyng bergi jaghyndaghy týrkilerding de dýniyetanymynda oryn alghan. Kýltegin jyrynda jer adamzatqa, halyqqa berilgen basty qúndylyq, mýmkindik maghynasynda zerdelenedi:

          Biyikte kók tәniri,

          Tómende qara jer jaralghanda,

          Ekeuining arasynda adam balasy jaralghan.

          Adam balasy ýstine ata-tegim

          Bumyn qaghan, Istemi qaghan otyrghan.

          Otyryp, týrki halqynyng

          El-júrtyn qalyptastyrghan,

          iyelik etken.

          Tórt búryshtyng bәri dúshpan eken,

          Sarbazdarymen attanyp,

          Tórt búryshtaghy halyqty

          Kóp alghan, bәrin beybit etken,

          Bastyny enkeytken,

          Tizelini býktirgen,

          Ilgeri (shyghysta) – Qadyrqan qoynauyna deyin,

          Keri – Temir qaqpagha deyin jaylaghan[ 1. 3 b.]. Memleketting negizi (irge tasy) úrpaqtyng ziyalylyghymen, boyyndaghy ruhany qasiyetterding ruhymen (kýshimen) qalyptasady. Jogharyda atyp ótkenimizdey boyynda últtyq tabighaty joq, tarihtan bey habar, últtyq mýdde jolynda el men jer taghdyry ýshin әdiletsizdikpen kýresken túlghalardyng amanatyn týsinbeytin adamdardyng keritartpa minezi qoghamda jemqorlyqtyn, paraqorlyqtyn  oryn aluyna yqpal etedi. Ne sebepten qazaq túlghalary eldi qorghaudy jerdi qorghaudan bastady? Sebebi el jersiz ómir sýre almaydy, jer elsiz bolmaydy. El men jerdi qatar qoyyp, ózin tarih aldynda úrpaqtan kishi sanaytyn adam tәkәppar emes, adamgershiligimen  elden bezbeydi. Kishipeyildigi, sauatylyghy, adamgershiligi men shynayylyghy arqyly halyqty ózine tartady, halyq pen memleketti biriktiredi.

Otarshyldyq zaman qazaqtyng basyna qalay tudy jer mәseleside órshy týsti. Otyryqshylyqqa ýgittep, artyq jerlerdi ózine alugha úmtylghan patsha sayasatyna qarsy alash ziyalylary gazet betterine kóptegen maqala jazghan, ashyq týrde jerge, el taghdyryna arasha týsti. Alash ziyalylarynyng jer mәselesine qatysty jariyalaghan maqalalarynan úghynatynymyz, qazaqtyng ýsh myng jyl boyghy bolmysyn bir sәtte ózgertu әdiletsizdik. Yaghny júrtqa baghyt baghdar beretin adamdar bolsa, memleket kómektesse qazaq eginshilikti, tehnologiyany ózi aq ýirenedi, búl bir uaqyttyng ishinde sheshiletin is emes.

1925 jyly «Aq jol» gazetinde jazghan «Otyryqshylyqtyng payda ziyany» atty maqalasynda Jýsipbek Aymauytov jer mәselesine qatysty bylay degen: «Otyryqshy bolsa-aq qazaq túrmysy týzelip ketedi, tez mәdeniyetti bolady» degen pikir dausyz aqiqat emes, ózgermeli, eki úshty, dauly mәsele dep qaraymyz.

Túrmys iyterip, sharua etilip, amalsyzdan otyryqshy bolu bar. Onday shartpen otryqshy bolatyndargha eshkim qarsy bola almaydy: túrmystan kýshti qúdiret joq. Qarsy bol, bolma, olardy tirshilik talasy otyryqshy qylady. Ol qanday sharua? Maly azayyp, kóshe almay qalghan el: egin salugha kirisken el, jeri tarylyp, kórshilerimen talasyp-tarmasyp, jer alyp qalugha dushar bolghan el, jaqsy jerine basqa bireu qol súqqandyqtan, jerin bermeymin degen el. Olargha ýndeuding keregi joq: ózderi aq otyryqshy bolady.

Azdy kópti kýn kórgish maly bar, eptep egin salatyn, jaz bolsa jyljyp qonatyn,  jer jaghdayy otyryqshy boludy kótermeytin elder bar. Búlardyng da otyryqshy bolsaq, qayter eken degen auzynda bar. Ondaghy qauipti jaqsy jerdi bәrin otyryqshy bolghandar alyp qoyyp, týbinde kóship- qonyp jýre almaytyn bolsaq,  jerden qúr qalamyzba? Týpkilikti qonys bolatyn jerdi saghalasaq dúrys bolar edi. Búlar túrmys aidap otyryqshy bolmaydy. Keleshekting qayghysyn oilap, ne bireuding jerine qyzyghyp, bolmasa otyryqshylyq paydaly dep bolmaqshy. Búl talap kóshpeli elde de, shala kóshpeli elde de bar. Ázirshe jerden tarshylyq kórmey otyrghan elderding otyryqshy boluynda ziyan bar demekpiz»[2. 207 b.]. Qazaq últy úlanghayyr dalany iyelenude, ata mekendi saqtauda el túrmysyn saqtap, últty biriktiretin ortaq tәsildi qalyptastyrghan. Ol kóshpeli túrmys arqyly últtyng bolmysyn, memleketting tútas mýddesin saqtau qajettiliginen tuyndaghan. Qazaq kóshpeli túrmys arqyly tabighattyng qúnaryn, tazalyghyn saqtap otyrghan, eldi, úrpaqty biriktirip otyratyn dәstýrdin, tildin, dilding baylyghyn arttyrghan, dindi taza ústaghan. Jýsipbek Aymauytov, eger qazaq halqy patsha ókimetining sayasatyna ilanyp ayaq asty otyryqshylyqqa kóshse aldymenen jerinen, el myndaghan jyldar boyy jinaqtaghan qorynan airylady degen. Alash ziyalysynyng aituy boyynsha, halyq jana túrmys tәsilderine birtindep kóshui qajet jәne jana zamannyng jerdi óndeu tәsilin birtindep qajetinshe ýirenedi. Jana tehnologiyany mengerude últ myng jylghy dýniyesinen qol ýzbeui qajet, bilim, tehnologiya elding ómirin jaqsartu, ekonomikany damytu ýshin qajet, al memleketting negizin qúraytyn últtyng bolashaghy tól qúndylyqtaryna tәueldi. Sondyqtanda memleketting tútastyghyn qorghauda túrmys mәselesine bolmys jaghdayymen, tәsilimen qarau kerek.

Ahmet Baytúrsynovtyng aituy boyynsha, jer jeke adamnyng emes aldymenen últtyng mýddesi, sondyqtanda ol memleketting qazynasy, ýnemi solay bolady. Últ ústazy Ahmet Baytúrsynov qazaqqa jerinen airylmaudy eskertti, sebebi qazaq jerdi jeke menshikke alugha әli dayyn emes. Patsha ókimetining otyryqshy qylu sayasatyna senip, az jerdi iyelengenimen qazaq negizgi últtyng baylyghy últtyq mýddesinen qol ýzedi. Patsha ókimeti halyqtyng anghaldyghyn paydalanyp jaqsy shúrayly jerlerdi ózine alyp, halyqty qúnarsyz jerlerge yghystyrady. Sóitip el jerinen airylady, qúnarly jerlerinen qol ýzgen elding túrmysynan kýy ketedi, elden kýy ketkesin keyingi úrpaqqa eshtene qalmaydy. «Otyryqshy normany qazaqqa ne ýshin shygharghandyghyn, otyryqshy normamen qazaqtar jer alghanyn pereselen chinovnikteri ne ýshin quattaytyndyghyn qazaqtargha týsinu endi qiyn bolmas shyghar – degen Ahmet Baytúrsynov, - «Tisi shyqqan balagha shaynap bergen as bolmas» degen. Tisi shyqqan adamdargha aitylyp otyrghan sózghoy.  Pereselen chinovnikteri – alushy, qazaqtar - berushi. Alushygha kóp alghany jaghymdy, berushige az bergeni jaghymdy. Qazaq әuelden osyny oilau kerek edi. Olar ózderine jaghymdy jaghyn kózdegende qazaqtar da ózine jaghymdy jaghyn kózdeui tiyis. Qúr pәlenshe pәlen etip jatyr degen daqpyrtqa jýgirmey, isting týbinen oilau kerek»[3. 230 b.]. Alash ziyalylarynyng últtyq mýdde túrghysyndaghy jan aighayy jaydan jay tughan joq, olar qazaqtyng myndaghan jyldar boyy jýrip ótken jerin keninen zerdeledi, handardyn, batyrlardyn, oishyldardyn, el men jer taghdyry túrghysyndaghy qazaqtyng diny qayratkerlerining ilimin, ústanymyn, kýresin eskerdi, tereng bildi osynyng nәtiyjesinde óz erikterimen jer taghdyryna ara týsti. Býgin últtyng sany az shyghar, jaghday bolsa, apat bolmasa (auru, asharshylyq, soghys) erteng úrpaq ósedi, úrpaq ósse últ ósedi sonda últtyng taghdyryn sheshetin jer. Búl qazaqtyng týsinigi. Tarihta qazaqta nege kóp bala boldy? Kóp balaly qazaq shanyraghynyng negizinde últtyng iydeologiyasy jatyr. Ár bala er jetkensong jerin, elin qorghaydy, sol jer men eldi qorghauda adam shyghyny kóp bolady, syrttan elge kóztikken jau aqymaq emes, al ony toqtatyp eldi jaudan qorghau ýshin kýsh kerek, kýsh úrpaq, últ sanynyng kóptigi. Sondyqtanda qazaqtyng әr bir ata-anasy balany ózi ýshin emes el bolashaghy ýshin ósirip, tәrbiyelep otyrghan. Alash ziyalylary últtyq mýdde mәselesin zerdeleude tarihtaghy qazaq halqynyng erligin, erlik iyelerin tәrbiyelep qogham aldyna shygharghan ata-ananyng enbegin de eskergen.

Alash ziyalylarynyng úghymynda jerdi qorghaghan babalarymyzdyng erliginen, yaghny solardan jetken múra  bar jerdi paydalanu, óndeu onay. Batyrlyqtyng mektebin qúryp, ilimin saqtaghan qazaq uaqyty kelse jerdi óndeudi de ýirenedi, tek oghan jaghday kerek. Jaghday bolmasa sharua qansha danyshpan bolsa da óz isin týrlendire almaydy.

Jer mәselesine kelgende jer iyesi últtyng qúqyn eskeru qajet, sebebi el men jer ýshin ter tókken adamdardyng ruhy osy ata mekenge sinip qalady. Batyrlar ketse olardyng ruhy, isi, tarihy osy jerding boyynda.Osy sebepten jer qazaq ýshin tauar emes, qasiyetti nәrse, últtyng mekeni. Qazaq bolmysynyng tútas әri tereng boluyna jerding yqpaly mol. Qazaq balasyna jerdi jaralap oinamaudy da eskertedi. Jerdi qazugha, býldiruge bolmaydy degen qarapayym týsinikting ózi qazaqta últtyq sana negizine ainalghan.

Tariyhqa qarasaq qazaqta jerge kelgende bólinbeydi, sening jering mening jerim degen ata babamyzda joq, bәri qazaqtyng jeri. Qazaq topyraghynda qanshama myndaghan maly bar, elge qamqor bolghan baylar ótken biraq olardyng úghymynda jer últtyng qazynasy, últtyng menshigindegi dýniye. Bay býgin bar erteng búl ómirde joq adam. Ol ketse onyng baylyghyda ketedi, sebebi qazaq baylyqty sol baylyq iyesi adamnyng yrysy dep týsingen. IYesi ketse dәulette túrmaydy, sebebi yrys óz iyesimen ghana jýredi. Qazaq, «bir qozy tusa, bir týp jusan artyq shyghady» dep tegin aitpaghan. Qazaqta bay adam tórt týlik maldyng iyesi, baylyqtyng iyesi, óz ruynyng basshysy, biyi, yaghny ziyaly әri diny qayratker adam. Tarihtan qazaq baylarynyng jeke menshik jeri degen sózdi estigenimiz joq. Mәselen Qúnanbay syndy qazaqta últqa janashyr bay әri by adamdar bolghan. Biraq olardyng jeke basyna kelgende jeke menshik jer degen sóz bolmaydy, demek qazaqtyng baylary últ qatarynda bolghan, mal, mýlik óziniki bolghanymen jer últtyng dýniyesi. Bay da, by de, han da, batyr da bir úrpaq buynnyng ókili. Alash ziyalylary jazyp ketkendey, ata meken jerin oghan el bolyp, últ bolyp, halyq bolyp iyelik etken júrtqana saqtay alady. Ahmet Baytúrsynov, «Jer jaldau jayynan» atty maqalada bylay degen: «Júrt istep otyrghan isin qisyq ya týzu dep aitu ghana qolymyzdan keledi, istetkizbey, toqtatu qolymyzdan keleme?

Qazaq jerining tútqasynyng eki úshy eki qolda: bir úshy qazaqta, ekinshi úshy orysta. Ádis qylghan jaghy auystyryp alyp jatyr, bos ústaghan jaghy airylyp qalyp jatyr. Jerdi qolynda qatty ústau bos ústau ózderinen. Oghan biz ne isteymiz?

Qazaq jeri qazaqtan ketpes edi, qazaq jeri qazaqtan ketpesine is qylsandar. Jerin aldyrugha bolmasa, aldyrmasqa is qylghan qazaq joq. Árkim óz jerin ghana oilaydy, óz basynyng ghana qamyn oilap, óz paydasyn ghana kózdep is qylyp, júrt paydasymen zararyna tipti qaramaydy. Júrt jer ketpese mening de jerim ketpes, júrt jerden airylsa, mende jerden airylamynghoy dep esh oilamaydy. Sondyqtan júrt ýstindegi, kóp ortasyndaghy jer ghoy dep, satyp, paydalanyp qalayyn dep oilaydy. Mújyqty qazaq jerine ýiir qylyp, qonsy qondyrghan әuelde de osylay oilaghandyq edi, osy kýnde de sol oy qalghan joq» »[3. 228-229 bb.]. Elding tiregi jer, el jerine birligimen ghana iyelik etedi, birlik aldymenen el aldynda jýretin adamdarda boluy qajet. Qazaq túlghalarynyng birligi halyqqa jaqyndyq, qarapayym, meyirimdi, kishipeyil, әdepti bolu. Kisilik qasiyetimen ziyalylar halyqtyng senimin saqtaydy, al senim ol el birligi ýshin qajet eng basty qúndylyq. Biylerimiz aitqanday, jalghyz aghash orman emes, jalghyz adam jalghyz jýrip erlik kórsetkenimen elge qorghan bola almaydy. Qazaqtyng baylary tarihta osyny eskergen. Olardyng aldyndaghy mindet elge jerge ie bolu, osy ústanymdy últtyq iydeologiya retinde alash ziyalylary óz zamanynda elge jetkizdi. «Bir halyqtyng túrmysyn týp - tamyrynan búzyp ózgertu (kóshpelilikten – otyryqshylyqqa, otyryqshylyqtan-kóshpelilikke shyqqan sekildi) onay is emes. Qauipti dertke ghalym tәuip qansha kerek bolsa, búl mәselening týiinin sheshuge de sonsha bilim kerek.... Qazaq mal baqqan halyq, qazirgi baghyp otyrghan malyna  layyq jer qaldyrmay tastauyn aqylgha syidyrugha bolmaydy. Halyqtyng ghúmyry 20-30 jyldaghana emes, dýnie túrghansha túrady. Sol ýshin týbin oilaghanda qazirgi túrmystyng neshe ghasyrlardan beri bekip qalghan negizin búzbasqa kerek» dep jazghan Mirjaqyp Dulatov [4. 46 b.].

Alash ziyalylaryna (qazaqtyng handary men batyrlary sekildi) últtyq mýddeni qorghau maqsatynda el men jer taghdyryna ara týsu onay bolghan joq.  Patsha ókimetining qazaq jerlerining baylyghyn zerttep, esepke alu maqsatynda qúrylghan úiymyna el ýshin, bilimimen ózin moyyndatyp ekspedisiya qúramyna kiru, patsha ókimetining kózdegen sayasatynyng baghytyn terenrek bilu, әlem júrtshylyghynyng jәne keler úrpaq aldynda qazaq últynyng ata meken jer bolmysymen tyghyz baylanysta qalyptasqan qúndylyqtaryn tarih betine týsiru, oghan óz túrghysynan ghylymy negizde bagha beru Álihan Bókeyhanov syndy alash túlghalarynyng últ aldynda atqarghan qasiyetti isi dep bilemiz. Kórip otyrghanymyzday olardyng jer mәselesi, últ mýddesi túrghysynda jazghan dýniyeleri az emes.

 Álihan Bókeyhanovtyng qazaq jerleri men kóshpeli mal sharuashylyghy turaly jazghan enbekteri «Dala ólkesindegi qoy sharuashylyghy» jәne «Dala ólkesining týkpirlerindegi orys qonystary» dep atalady. Búl shygharmalarda sonau qazaqtyng kóne tarihynan qalyptasqan jerdi iyelenu men paydalanudaghy tәjiriybeler, sharuashylyq ónimderi, mal sharuashylyghynan óndiriletin azyq týlik ónimderining qúnary, qazaqtyng kóshpeli mal sharuashylyghynyng ekonomikalyq tiyimdiligi, asyl túqymdy tórt týlikting týrleri kórsetilgen. Búl enbek qazaqtanu ghylymynyng irgetasy boldy. Á. Bókeyhanov zerttegen nәrseler býgingi kýni de ózekti. Biz býgin osydan jýz jyl búryn aityp ketken alash ziyalylarynyn  qazaqtyng asyl túqymdy mal sharuashylyghyn damytu isine qayta oraludamyz. Olardyng jazyp qaldyrghan múralaryndaghy iydeyalargha sýiensek, qazaq túrmysyndaghy qúndylyqtar (ónimder) qay zamanda da qasiyeti men qúnyn joymaydy. Biz tek sony ýlgi retinde paydalanuymyz kerek.

Ózderi ómir sýrgen aumaly tókpeli zamannyng qiyndyghyna qaramastan tarihty tereng bilip, onyng boyyndaghy últtyng tәjiriybelerin óz zamanyna jetkizgen, adamzat qoghamynyng boyyndaghy jana bilim týrlerin iyelenip, óz qoghamyna iykemdegen qazaq ziyalylarynyng taghylymy býgingi eli ýshin bagha jetpes dýniye. Olar qazaqty otyryqshylyqqa ýgittep, artyq qúnarly jerlerin aludy kózdegen patsha sayasatyna qarsy shyghypqana qoymay, eldi myndaghan jyldar boyy qalyptasqan bolmysynan, túrmysynan qol ýzbeuge shaqyrdy, elge dúrys baghytty kórsetti. Álihan Bókeyhanov, «Búryn adam az, jer kóp bolghan, múny bizding qazaq óz kózimen kórip otyr. Jerding kóp azyna qaramay, jerding hauasyna qaray adam balasy mal baqqan iә egin salghan. Jer kóp bolyp, mal baqsa, búl sharuany qylghan júrt malmen birge kóship jýrgen. Jer az bolsa, jerding hauasy eginge qolaysyz bolsa, mal sharuasyn ústap otyryp, maldy kóshirip qoyyp, júrt ózi otyryqshy bolghan...

Kóshpeli degen sóz mal baghatyn sharuany týgel jappaydy. Qala bolyp otyryp mal sharuasyn atqarugha bolady. Kóshpeli men mal sharuasyn bir qylyp qosaqtap otyrghan ýkimet osylay etse, ózine payda shyghatyn bolghan son. Qazaq jeri - mal kindigi, múnda búryn qanday júrt jýrse mal baqqan....Bizding aqylymyzsha, adam balasynyng sharuasy birte-birte qiynshylyqpen kóp jyldarda auyrlaydy. Mal baghyp, sharua qylyp kele jatqan júrt, orys 15-ten jer berdi dep eginshi bola qoymaydy. Mal sharuasy tymaq emes, tóre kele jatyr dep qolgha júlyp alatyn. Mal sharuasyn tirshilik ýshin ústap jýrgen júrt 15-ten jer alsa, ýlken ayaqqa tar etik kiygen bolady» dep aityp ketken [ 5. 62 b.].  

Úrpaqtyng últ bolyp úiysuy, el bolyp birigui ziyalylardyng beretin dúrys baghyt baghdarynda. Ár adam ózining tariyh, el, úrpaq aldyndaghy paryzy men qúqyn bilse aldymenen onyng eli saqtalady. Álihan Bókeyhanovtardyng halqyna ýiretkeni ómir sýrip otyrghan ortasyna, el bolashaghyna últtyq mýdde túrghysynan qarau, últtyq mýdde mәselesine kelgende әr adam ózining onyng bolashaghyna jauapty ekendigin bilu. «Men qorghamasam elimdi (jerimdi) kim qorghaydy?» degen úghym qazaq túlghalarynda (batyrlarda) bolghan, búny ziyalylyqtyng basty prinsiypi dep aita alamyz.

Últ mýddesi jer mәselesi qay zamanda da el aldynda túrghan. Elge kóztikken júrt alymenen jerge kóz tigedi. Ata babalarymyz tarihta qanshama soghysty basynan ótkizse, sonyng bәrin ózderi ashpaghan, syrttan kelgen jaudan jerdi, eldi qorghau ýshin jaumen kýresken. Sanghasyrlyq tarihtyng mәni jerdi saqtap, úrpaqqa últtyng múrasy etip tabystap otyruynda. Ahmet Baytúrsynov jazghanday, «Qazaq jerining qazynalyq bolghanyna ókinu – bilmegendik.

...Qazaqtyng әli kýngi jerden qol ýzbey otyrghany – jer qazynalyq bolghandyqtan. Býgin toyghanyna mәz bolyp, ertengisin úmytqan qazaq býgin jerin satyp toyyp, erteng tendirep keter» [3. 213 b.]. Ata meken jer turaly qazaq týsinigi tútas elding dәstýrin, jýieli tarihyn, filosofiyasyn qalyptastyrdy. Jer turaly elding bir tútas úghymy últtyq sana qúbylysyna ainaldy, ata baba ruhy, ótken dәuirding qúndylyqtary, el baylyghy, bolashaq, tәuelsizdik tek qana últtyng múrasy jer bar jerde ghana saqtalatyndyghyn, últ bolmysynyng negizine ainalyp otyratyndyghyn ata babalarymyz jete týsingen. Búny býgingi úrpaqta, ertengi úrpaqta biledi, saqtap otyrady.

Tarihta eldigimen ótken qazaq túlghalarynyng úghymynda ziyalylar halyqtan alshaqtamau kerek. Egerde olardyng bilimi, dәuleti elge payda әkelse elding birligi nyghayady. Halyqtyng arasynda bir birine degen ishtey senimsizdik, óskeleng úrpaqtyng boyynda kýizelis bolmaydy. «Júrt ghadil bolmay, júrt isi ilgeri baspaydy. Ózin-ózi qasqyrsha shauyp otyrghan júrtta oqu, sheberlik bolmaydy» - dep Álihan Bókeyhanov aityp ketken. Búny әr adam jete týsinui qajet dep esepteymiz. Sebebi qazaq ziyalylarynyng el mýddesine qamqorlyghy ómir talabynan tuyndaghan. Qazaq túlghalary ýshin jer últtyng ómirin jalghaytyn dýniye. Sondyqtanda ol últtyng qazynasy, últ menshigindegi dýnie bolyp úrpaqtan úrpaqqa tabystalyp otyrmaq.

 

Ádebiyet:

1. Kýltegin. Tonykók. Astana, Audarma. – 2002. 96 bet.

2. Jýsipbek Aymauytov, Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 5- tom. Almaty, «Ghylym», 1999 j.

3. Ahmet Baytúrsynov, Aq jol: Ólender men tәrjimeler, publ. maqalalar jәne әdeby zertteu. – Almaty: Jalyn, 1991 – 464 bet.

4. Dulatov M. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy, ekinshi tom. – Almaty: «Mektep» baspasy» JAQ, 2003. – 392 b.

5. «Qazaq» gazeti / Bas redaktor Á.Nysanbaev. -Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998. -560 bet.

Sәrsembin Ýmbethan Quandyqúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618