Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 30384 1 pikir 6 Shilde, 2016 saghat 12:47

GÝLDÁRIYa ÁShIRBAEVA. ENG ÁDEMI GÝL (Ertegi)

Erte-erte, ertede qardyng kóbesi sógilip, kýn jylyna aluan týrli gýlderding saltanatty sherui bastalypty. Súlulyghy birinen-biri asqan dala gýlderi tau bauraylarynda, jotalarda, aulalar men gýlzar baqtarda jayqala ósip, jer-dýniyeni qúlpyrta týsipti.

Eng birinshi qar astynan Bәisheshek qyltiyp, adamzatqa kóktemning tayau qalghanyn habarlapty. Artynsha Jauqazyn, Nauryzgýl, Qyzghaldaq, carghaldaqtar qyrlarda kóz sýisintedi. Nәrkes, Eringýl, Kekire, Sýmbilshash, Lansa, Enlikgýl, Kermek, Gýlqayyr, Taushúghynyq, Taushymyldyq, Qúralaygýl, birinen song biri gýl jara bastaydy. Ken-baytaq alqaptar tipti súlulanyp ketipti.

Kóp gýlding arasynan ózine jiyi-jii súqtana qaraghan nazarlardy andaghan Týimedaq:

− Sender bayqadyndar ma?! Men qanday әdemimin! Myna dýniyede menen asqan súlu gýl joq! − dep maqtanypty.

Múny estigen basqa gýlder shulap:

 − Biz de әdemimiz!

− O, ne degenin?! – desedi renjip.

 Basy jelmen ýlpildegen Baqbaq:

− Sonda sening qay jering súlu? – deydi shamdanyp.

− Qaramaysyng ba? Badanaday iri kýltelerim – appaq, alystan kóz tartamyn. Qashan qarasang da, kýndey kýlip túram. Mening sýikimdiligimdi aralar men shybyn-shirkeyler de biledi. Sen әdemi bolsan, olar saghan da qonaqtamas pa?!

− Qay jer bolsa, sol jerde qújynap jýrgen shybyn-shirkeyding ýstine qonaqtaghany da sóz bolyp pa?! Men gýldegende, jer betin sary kilemmen jauyp, jәndik ataulyny qauyzymnan úshyrmay qoygham.

− A-ha-ha-ha! Endi qayda sol kelbetin? Úsqynyna qarasanshy, jel «ýf» etse, úshayyn dep túrghanyndy bilemisin?

− Mening mausymym ótti. Búl jaghday erteng sening de basyna keledi. Gýldeu merziming bitkende, janyndaghy jaynap ósken gýlge qarap, osy kýnindi ansaytyn bolasyng әli, −  dedi Baqbaq múnayyp.

− Týimedaq, Baqbaqtyng aitqany jón. Ózing týimedey bolyp ap, nege

ózimshilsin? Shamaly uaqyttan keyin, kýltelering quaryp, úitqyghan jel sening de syqpytyndy qashyrar, −  dedi Qalampyr.

Týimedaq myng búralyp syqylyqtady. Kýlkisin tiya almay:

− Hiy-hiy-hiy-hi! Bәring maghan jabylyp kettinder ghoy, týge! Súlu

symbatymdy kóre almay túrsyndar-au, osy, −  dedi kónildi qalpyn búzbay.

Týimedaqtyng astamshyl qylyghy Qúrtqashashty qatty ashulandyrdy:

− Áy, Týimedaq! Men aq, sary, kýlgin, qyzghylt týsti gýl atqanda, sen qyltighan kók shóp edin. Sonda: «Eng әdemi gýl – menmin!» − dep maqtanbadym.  Meninshe, eng әdemi gýl – qyzghaldaqtar men sarghaldaqtar. Olardy adamdar da jaqsy tanidy. Ádeyilep teruge keledi. Al bizdi kim elep-eskerip jatyr?! Erekshe әdemi bolsaq, bizdi de termes pe, tanymas pa!? Adamdardyng ayaly alaqanyn saghynyp, kýnning astynda, jelding ótinde túrysymyz mynau.

− Qadirmendi Qúrtqashash! Bizdi adamdar tanymasa – tanymasyn, termese – termesin! Osy kýnimizge de tәube! Qayta qyzghaldaqtardyng tanymaldylyghy men әdemiligi ózderine sor bolyp, týp-túqiyanymen qúryp bara jatqan joq pa? – dep basu aitty Sýmbilshash.

− Myna sózding jany bar. Sýmbilshashty qúptaymyn. Dýniyede

tynysh ómir sýrip, ónip-óskenge ne jetsin! «Ádemimin» dep keude soghu – aqymaqtyq, − dedi Mynjapyraq mayysyp.

Kenet Lalagýl dauystady:

− Áy, tynyshtalyndar! Kórmeysinder me, adamdar kele jatyr...

Gýlder әp-sәtte ýrkip, dabyraghan u-shu sap tyiyldy.

Shynymen-aq, jap-jasyl qyrattyng ýstinde bir bozbala men boyjetken kele jatyr eken.

− Oi, myna gýlderdi qara! Qanday әdemi! − Boyjetken jayqalghan gýlderge súqtana qarap túryp qaldy.

Gýlderding bәri demderin ishine tartyp: «Ólgen jerimiz osy boldy,» − desti qorqyp.

Bozbala:

− Ádemilikti kórging kelse, seni múnda nauryz aiynyng sony men sәuir aiynyng basynda ertip keleyin. Sondaghy búl betkeydi kórsen!.. Oi-oy-oy! Sap-sary sarghaldaqtar, shoqtay qyzghaldaqtar qyr bitkendi qúlpyrtyp jibergende, tәiiri, myna gýlder jolda qalady.

Qyz janaryn lezde múng kireukeledi.

Jigit qyzdy múnaytqysy kelmey:

− Shyn aitam. Myna gýlder әdemi bolghanmen, qyzghaldaqtar men sarghaldaqtar tәrizdi kóz qaryqtyra almaydy, − dedi taghy.

Boyjetken ýndemey, gýlderdi kózben ayalady.

Jigit tek túrmastan:

− Men saghan bir anyz aitayynshy, − dedi qyzdan ótinip. Qyz tyndaugha yqylas tanytty.

− Baghzy zamanda, tý-ýu-uu jer týbindegi Gollandiya degen elden, bir bay jihankez qazaq saharasyna kelipti. Ol jergilikti baymen birge jaylau tórinde kele jatsa, aldynan kózding jauyn alyp, qyzghaldaqtar men sarghaldaqtar gýl atqan qyratqa kez bolypty. Sheteldik bay erekshe súlu, hosh iyisti gýlge qatty qyzyghady. Baydan osy eki gýldi ózine satuyn súranady. Bay qonaqtyng meselin qaytarmapty. Sheteldik kópes te mәrt eken, eki qadaq altyn berip, bir týp qyzghaldaq pen bir týp sarghaldaqty satyp alypty. Ol qazaq dalasynan aparylghan qyzghaldaq pen sarghaldaqtyng piyazshyqtaryn  Gollandiyada ósirip, ony kóbeytu jәne súryptau isin jolgha qoyyp, otanyn qyzghaldaqty, sarghaldaqty alqaptargha ainaldyrypty. Gýl óndirisin damytu arqyly, tolaghay tabystargha jetipti.

Jigit sózin ayaqtap, qyzgha qarady.

Qyz bala:

− Tabighatty sýietin, sonday baylardyng qatary kóbeye berse eken... − dedi sýisinip.

Olar ózara әngimelesip, gýlderding janynan bayau óte berdi...

− Uh, janymyz-ay! Aman-esen qalghanymyzgha shýkir! − Gýlder qorqynyshtan arylyp, boylaryn tiktey bastady.

− Jasyl jelekting qadirin bilmeytin әldekimder bolsa, bizdi bas salyp júlyp, kóktey soldyrar edi-au, ә!

− Kósegeleri kógersin! Mine, tәrbiyeli balalar.

Gýlder dәn riza keyippen, bozbala men boyjetkenning artynan qaraylap qala berdi.

Tez esin jighan Qúrtqashash:

− Áne, esittinder ghoy! Adamzat ataulynyng qyzghaldaqtar men sarghaldaqtardy joghary baghalaytyny ras. Ony moyyndauymyz kerek.

Týimedaqtyng kýndey kýlip túrghan qabaghyna әp-sәtte kirbing úyalady:

− Sonda jer betindegi eng әdemi gýl qaysy? Aytyndarshy...

Tau baurayynda, belesterde, gýlzar-baqtarda myng qúbylghan әsem gýlder Týimedaqtyng súraghyna jauap izdedi.

− Dauyl soqsa da, týrli-týsti kýltelerim «qynq» etpey túra beretin,

mýmkin, men әdemi shygharmyn, − dedi Jelaydar.

− Tózimdiliging ózine, ainalayyn, Jelaydar! Men әdemi gýldeymin, әri

adamzatty emdeymin! Sende sonday qasiyet bar ma? – dedi ottay qyzarghan  Alaugýl.

− Tәiiri, dәrilik qasiyetindi qoya túr! Ol qasiyet mende de bar. Biraq men

siyaqty erte kóktemnen, qara kýzge deyin toqtausyz gýldep túra alarmysyn, sen bayghús! – dep kerildi Kýrenot.

 − Men Kýrenottan da tózimdimin. Tózimdiligim sonshalyq, qar tópelep jauyp túrsa da, júparymdy shashyp, gýldey berem. Jer betinde menimen teneser gýl qayda?! – dedi Baqytgýl.

«Gýlderdi tikenimmen shabaqtap alamyn ba» dep jýreksingen Raushangýl toptan shetkeri túrghan:

− Sender ózderindi «eng әdemi gýl» sanaysyndar. Biraq meni el-júrt «Gýlding begimi» − deydi ghoy. Soghan qaraghanda eng әdemi gýl – menmin! – dedi ol maqtanyshpen.

− «Gýlding begimi» ekeniniz ras! Degenmen, sabaghynyzdaghy tikenekterdi qaytpeksiz! Janay ótkenning bәrin jәbirlep, ne denesin qanatasyz, ne kiyimin jyrtasyz. Sizdi ainalanyzgha tikenekteriniz jeksúryn kórsetip túrady. Eshkimge zalaly joq, hosh iyisi anqyghan gýlding tóresi – aldynyzda túr! – dedi Raushangha izetpen qaraghan Qalampyr.

Aytys qyza týsti. Bastapqyda bir-birin tyndaghan olar, endi sózge qonaq bermey shuyldap ketti. Talastan Enlikgýl, Shómishgýl, Kilemgýl, Qynagýl, Shyraygýl, Ólmesgýl, Júpargýl, Namazsham, Sәlbengýl, Qashqargýl, Sarybarqyt, Týngi shyraq, Hanshayym, Qaztamaq, Altynshar, Jibekshóp, Qúralaygýl, Narghyzgýl, Naztýrik, Raughash, Shyrmauyq, Bóritaraq ta qúr qalmady. Bәrining de aitary:

− Eng әdemi gýl – menmin! Men-min! Me-ee-en!

Sol manayda ara, kóbelek, qúmyrsqa, shymshyq óz tirshilikterimen jýrgen bolatyn. Talas qyza bastaghan son, gýlder olardan tórelik aitudy súrandy:

─ Ara-ara! Sen aitshy, qaysymyz әdemimiz?

─ Yz-yzz! Men biletin gýlderding bәri tәtti. Qay gýlding qauyzyna qonsam da, shyryngha bógip, qúmargha bólenem. Osy ómirde gýlderding bary qanday jaqsy! Yz-yz! Yy-yz-yz! ─ dedi ara.

─ Qúmyrsqa-qúmyrsqa! Eng әdemi gýldi atashy...

Gýl úryqtarynyng kepken dәnin tasyp jýrgen qúmyrsqa manday terin bir sýrtip:

─ Gýlder me, gýlderge rahmet! Solardyng arqasynda nesibemdi terip jep jýrmin. Jer betinde jaman gýl joq. Gýlding bәri de әdemi! − dedi olargha iltipatpen qarap.

Shuyldaghan gýlderding ainalasynda shyqylyqtap úshyp-qonyp jýrgen torghaydan:

− Shymshyq-shymshyq! Bizding qaysymyz әdemimiz, kórsete qoyshy! − dedi mayysyp.

− Shiyq-shiyq, shiyq-shiyq! Sender sonday súlusyndar! Men senderge dәn rizamyn. Ásirese, alma, shiye, tút aghashtaryna myng alghys!

− Aqymaqsyng ba, alma, shiye, tút aghashtary gýlge jatpaydy, − dedi Týimedaq jalma-jan.

− Shiyq-shiyq-shiyq! Jatady, jatady! Shiyq-shiyq-shiyq! Nege jatpaydy? Olar gýl atqanda qanday kórikti! Shiyq-shiyq-shiyq! − Shymshyq alma aghashyn shyr ainalyp úshyp, bútaqtan-bútaqqa qonaqtady.

Qústyng jauaby gýlderge únamady.

─ Kóbelek-kóbelek! Sen aitshy, eng әdemi gýl qaysy?

Ásem qanatyn jelpip-jelpip, múrtshalaryn shiratqan kóbelek:

─ Eng әdemi gýl deymisinder?! Im-mm, әdemi gýlder jer betinde kóp qoy. Meninshe, eng әdemi gýl ─ bede, kәduilgi jonyshqa siyaqty. Sebebi ol kók maysaly, hosh iyisti, malgha − azyq, jerge − tynaytqysh, al bizderge − meken.

− Qaydaghy bir shópti «gýl» dep әspettedin-au, sende, − dep kijindi

gýlderding biri. 

Bir toqtamgha kele almaghan olar, ómir boyy gýl ósirumen ainalysyp

kele jatqan ataqty gýlpazdyng aldyna jýginulerine tura keldi. Ol kóp oilanyp:

− Gýlderim-au, men senderding bәrindi de jaqsy kóremin. Árqaysynnyng boylarynda ózderine ghana tәn sýikimdilik bar. Birindi – kópjyldyq bolghanyng ýshin, birindi – birjyldyq bolsang da, óte úzaq gýldegendering ýshin qadir tútam. Endi biring – emdik, dәrumendik qasiyetterinmen, júpar iyisterinmen, aiqyn-qanyq týsterinmen, syrt kózdi arbap, qorshaghan ortagha sәn beresinder. Qalalar men auyldardyng ajary sendersiz ashylmaydy. Býkil adamzat senderding kórikterinnen lәzzәt alady, hosh iyistering jan sarayyn ashady, kónil-kýilerin kóteredi, tipti dertine daua tabady. Men ýshin bәring de әdemisinder, − dedi.

Búl jauapqa qanaghattanbaghan gýlder taghy da talasyp ketti.

Kenet aspanda kýn kýrkirep, nayzaghay oinady. Shu-shu etken gýlder janbyrdan qauiptenip, kókjiyekke qaraghanda, qabaqtaryna búlt týiilip, ashulanyp túrghan Tau-atany kórdi.

− Sender nege adamdy tyndamaysyndar, aa-a?

Ol sóilegende shyndar qozghalyp, say-sala janghyryqty. Qaharly ýnnen qaymyqqan gýlder tym-tyrys bola qalyp, kókke moyyndaryn sozdy.

 Tau-ata:

− Qaraqtary-yy-ym, meni bilesinder, jahandaghynyng bәrin tóbeden baqylap túrghan, eng biyik taumyn. Aytystaryndy esty túra, ýndemey qala almaymyn.

Eger biz jer betindegi bir ghana gýldi әdemi dep tauyp, dýniyege sol gýldi ghana taratar bolsaq, bir týsten әlem jalyghady. Kóre-kóre kóz talady. Dert  asqyna kele, jer-dýniyeni boykýiezdik, enjarlyq mendeydi. Damu ýderisi tejeledi. Býkil tirshilik iyeleri bir-birinen jalyghyp, zúlymdyq artady, soghys kóbeyedi. Búl − jaqsy emes. Dýniyedegi býkil tirshilik beybitshilik pen tynyshtyqty qalaydy, yaghny senderding әlemdi túraqtandyrugha qosatyn ýlestering sheksiz. Sender osyny bilesinder me?! Bilmeysinder! Barsha gýl tirshilikting ómir sýruge inkәrligin oyata kelip, dostyq sezimderin úlghaytugha, últ pen úlystyng yntymaqtastyghyn jarastyrugha ólsheusiz enbek sinirip jatyr.

Kóshelerge qarandarshy! Týrli-týsti mәshiyneler әrli-berli yzghuda. Olar adamzatqa aluan týrli qyzmet kórsetedi. Biri − adam, ekinshisi − jýk tasidy. Adam tasymaldaushy kólikting ózi san aluan: avtobus, trolleybus, tramvay, úshaq, tikúshaq, keme, qayyq t.b. Olardy bir ýlgimen, әri bir ghana qyzmet týrin kórsetuge layyqtap jasasa, sharuagha tiyimdiligi bolmaydy. Jәne olar sender siyaqty «Men әdemimin!» nemese «Men myqtymyn!» − dep maqtanyp jatqan joq.

Solar tәrizdi sender de týrli-týsti renderinmen, tirshilikke qyzmet etesinder. Adamzat ataulynyng jany men janaryna әdemilik pen әsemdikti sezindiru arqyly, tynyshtyqtyn, súlulyqtyng qadirin úghyndyrasyndar. Gýlderding bәri әdemi! Jer betinde jaman gýl joq! Kóbelek pen shymshyq aitqandayyn, túttyng jemisi, jonyshqa men shiye, alma aghashtarynyng gýlderi de keremet! Jer betindegi әdemilikting bәri tirshilik ýshin, bildinder me, qaraqtary-yy-ym! − dedi kýrkirep.

 − Týsindik ata, týsindik! − dep shuyldasty gýlder.

Kóp ishinde Týimedaq qana, ózining maqtanshaqtyghy men menmendigi ýshin úyalyp qaldy.

Abai.kz                                                                                                       

                                                     

                                                      

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572