Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 6734 0 pikir 5 Shilde, 2016 saghat 15:14

ÚLAGhATTY ÚLYQ JAN

 Ómir degen tolghauy toqsan, joly san sala, keyde onyng qyr-syryn sanalylar ghana úghatyn júmyr júmbaqtay kórinetini bar. Ol da aqiqat. Bilimi teren, túlghasy kesekter sol ómir kóshinde ózgeden erek, oy baylamy bólek kórinip túrady. Onday azamat alghashqy qadamynan-aq qarym-qabiletin tanytyp, jas bolsa da bas bolar tirligimen tóniregindegilerden tóbe biydey iriligimen daralanyp, sózi ótimdi, isi tolymdy bolyp túrady. Adal enbegimen, ónegeli isimen, adamgershilik qasiyetterimen, basshylyq qarym-qabiletimen el mýddesi jolynda esh ayanyp qalmastan, ter tóge enbek etip, óz esimin tarih betterine altyn әriptermen jazyp qaldyrghan el aghalarynan elimiz kende emes. Sonyng biri – memleket jәne qogham qayratkeri Saghynbek Túrsynov.

Saghynbek Toqabayúlynyng ómirsheng ónegesin jipke tizip aqyqtay kóz aldynnan ótkizsen, kónil kókjiyeging kenip, túlpar tektes túlghanyng býkil bolmys-bitimi kósh jerden kórinis beredi.

IYә, ol algha týskende asqardyng ózi alasaryp, auyrdyng ózi jenildep, asaudyng ózi juasyp sala beretin qasiyeti bary aqiqat. IYә, onyng janynday sýietin tughan halqyna sinirgen de sinirer enbegi, tәuelsiz elining kógerip-kókteuine qosqan ýlesi zor.

IYә, osynday bedel biyikke jetken, aqyl-parasaty tarazy basynda qashan da teng túratyn S.Toqabayúly hal­qymyzdyng orny bólek alyptarynyng qatarynan ekeni dausyz. Ol da oiy men enisi qatar jýretin bel-belesterden irkilmey ótip, bilim-ghylym shynyna, qoghamdaghy ornyna ózgeler sekildi bala bolyp dýnie esigin ashyp, óse kele algha úmtylyp, talmay izdenip daryn qarymymen jetken.

Saghynbek Toqabayúly Túrsynov 1946 jyly  shildede Qaraghandy oblysy Qarqaraly audanynda dýniyege kelgen. Qarqaraly zooveterinarlyq tehnikumyn (1967), Selinograd auyl sharuashylyghy institutyn (1975), Almaty Joghary partiya mektebin (1985) bitirgen S.Túrsynov enbek jolyn kenshar zootehniygi bolyp bastaghan. Odan әri Karaghandy oblysy DOSAAF komiytetining tehnika dayarlau mektebi bastyghynyng orynbasary, Molodejnyy audandyq partiya komiytetining núsqaushysy, «Kóktal» kensharynda partkom hatshysy, diyrektor, Karaghandy oblystyk partiya komiytetinde bólim mengerushisining orynbasary, Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning sektor mengerushisi, bólim mengerushisining orynbasary bolady.

Saghynbek Toqabayúly Kenestik kezende bilim quyp, joghary oqu ornynda oqyp, mamandyq alyp, enbekke aralasqan son, qalghan sanaly ómirin elimizding damuyna arnaghan birtuar túlgha.

Kenestik kezde bilimi teren, ózi isker, tәjiriybesi mol mamandargha jas bolsa da ýlken senim artylatyn. Basty talap – isting babyn tauyp, úiymdastyra, újymdy úiystyra alu, sóitip, júmystyng nәtiyjesin kórsetu bolatyn. Jigerliligin kórsetken әri bas bola bilgen Saghynbek Túrsynov mol tәjiriybening arqasynda, eren enbegi elenip, әr jyldary 1988-1993 jyldary Taldyqorghan oblystyk partiya komiytetining hatshysy, oblatkom tóraghasy, obkomnyng 1-hatshysy, oblystyk kenesining tóraghasy, oblys әkimi qyzmetterin jemisti atqaryp, eline minsiz qyzmet etuding ónegeli jolyn kórsetti.

Ziyaly – sanaly ghúmyrynda últ qalyptasuyna tereng tamyr jibergen, jana kәsiby bilimning biyigine qúlash úrghan, zerdeli oidyn, parasatty payymnyn, iri azamattyq minezding iyesi Saghynbek aghamyz býginimen ómir sýrudi qorlyq dep bildi, ertenining ertenine, kóz úshyndaghy kóp júrttyng oiyna kele qoymaytyn keleli isterge, kemel tirlikterge ýmit artty.

Onday túlgha qashan da eriktilikting qúly. Olar eshkimning mindettemesinsiz-aq kez-kelgen salada adal da qajyrly enbek etip, últyn әmanda órkeniyetting órine sýireydi. Onyng bәri ózi isteuge tiyisti perzenttik borysh ekenin shynayy sezinedi. Ghúmyr dariyasyna tәi-tәilap ayaq basqannan tartyp, qara narday qasqayyp, babalardan qalghan amanatty kósh jerge bolsa da algha aparugha atan kýshin ayamaydy. Bir qyzyghy búl qasiyet kim kóringenge berile bermeytini taghy aqiqat. Ol qasiyet óz zamanynyng ozyq oily, naghyz ziyalylaryna ghana tәn.

Elge jasaghan eleuli isi de bar, alqalaghan halqynan alghan abyroyy da bar el aghasy, kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri Saghynbek Toqabayúlynyng ómirdegi qiya joly týrli jauapty qyzmetterge kelip týiise berdi. Sebebi oghan barlyq kezde Elbasy senim artty. Elbasy óz Jarlyghymen ónirlerdi basqarugha taghayyndau arqyly kәsibiyligin odan әri nyghaytyp jәne de ómir kórgen, aitar oiy men kórgeni bar jandarmen tolyqtyra týsti.

Qaraghandy oblysynda alghash qúrylghan asa iri «Kóktal» sovhozyna birinshi diyrektor bolyp taghayyndalyp, ondaghy túralaghan tirliktik boyyna qan jýgirtkenin de býginde túrghyndar tamsana eske alady.Birer jyldan song oblystargha әkim taghayyndau turaly zang qabyldanyp, basqarudyng jana әdisi qoldanylghanda Saghynbek Toqabayúlyn alghashqy tolqynda sol Taldyqorghan oblysy tarihynda túnghysh әkim bolyp taghayyndaldy. Búrynghy buro joq, búrynghy Ortalyq Komiytet joq, bar jauapkershilik jeke óz iyghyna týsedi. Ekonomikalyq baylanystar ýzilgen, búrynghy qorlar sarqylghan, jana baylanystar jasala qoymaghan óte auyr kezende oblys әkimi qyzmetin atqarghan. Naryqtan taryqqan halyqty әleumettik jaghynan qoldau ýshin oblystyq әkimshilik janynan budjetten tys qor ashqyzdy. Oghan iskerlik, izdenis, memlekettegi zandargha qayshy kelmeytin basqa da әreketter arqyly týsken qarajatty oblys túrghyndarynyng iygiligine júmsady. Búl túrghyda Qytaymen jәne Reseydegi Tómengi Novgorod oblysymen iskerlik baylanys ornatty.

Studentterge de stiypendiyasyna qosymsha, bir mezgil tegin tamaq bergizdirdi. Institutty ordaly uniyversiytetke ainaldyru ýshin de az ter tókpedi.

«Qalauyn tapsang qar janar» demekshi, kózin tauyp, halyqty taryqtyrmau jolynda jәne ónirding ónin kirgizu ýshin biraz izdenister jasaldy.

Túlghasy tútas, kelbeti kórkem, minezi syrbaz, sabyry darhan, bilekte quat, kónili shuaq, sózge saran, iske jomart, jany jaysang agha jayly bilerim az emes.

Ol qanday jauapty qyzmetter atqarsa da sharapaty men jaqsylyghyn halyqtan ayanyp qalmady. Joghary lauazymdy adamnyng baghasyn beretin de, oghan tórelik etetin de – halyq. Búghan Elbasy senimimen, bir emes, birneshe memleketke elshilik qyzmet atqarghany dәlel.

Saghynbek Túrsynov 1995-96 jyldary Elbasy jarlyghymen Qazaqstan Respublikasy Preziydenti apparatynyng basshysy, odan keyin elimizding Germaniya, Avstriya memleketterindegi elshisi, 2006 jyly Vengriya memleketinde Qazaqstannyng Tótenshe jәne ókiletti elshisi qyzmetterin atqarghan. Tótenshe jәne ókiletti elshi diplomatiyalyk rangi (1994) bar.

 «Eldestirmek elshiden» degen qazaq mәteli, elshi boludyng ekining birining qolynan kele bermeytinin, onyng onay sharua emes ekenin anghartady. Elshige birneshe tildi jetik mengerumen qatar, tereng bilim, mol tәjiriybe, múqalmas qajyr-qayrat qajet. Elimizde últ pen úlysty úiystyrghan, el men eldi eldestirgen, últ qayratkeri dәrejesine kóterilgen elshiler az bolmaghan. Sonyng biri, әri biregeyi – qazaqtan shyqqan túnghysh kәsiby elshi, diplomat, memleket jәne qogham qayratkeri, Alash ardaqtylarynyng biri – Nәzir Tóreqúlov.

Býginde barsha qazaq júrty Tóreqúlov esimin qadir tútyp, maqtan etedi. 2003 jyly QR Ýkimetining qaulysymen «Qazaqstan Respublikasynyng syrtqy sayasatyna qosqan ýlesi ýshin» Nәzir Tóreqúlov atyndaghy medali taghayyndaldy. El ýshin janyn sadagha etken bozdaqqa jasalghan syi-qúrmet uaqyt ótken sayyn kemeldene bermek.

Tәuelsiz memlekette Tóreqúlovtyng isi men izin izgilikti jalghastyrghan S.Toqabayúly boydaghy bar qajyr-qayratyn tútas tәuelsiz elining iygiligine ainaldyrugha bir kisidey enbegin sinirdi. Múny men emes, el aitady. Elding aitqany, erdi tanyghany men baghalaghany emes pe?! Osynyng barlyghy adal enbek, manday ter jemisi, sayasatta Saghynbek aghamyzgha berilgen joghary baghanyng kórinisi.

Búl da Túrsynovtay nebir kýrdeli de kýrmeuli joldan ótken el aghasynyng túlghasyn biyiktete týser keypi bolsa kerek-ti. Túla boyynda әldebir ziyalylyq pen parasattyng payymy bar Saghynbek Toqabayúly ózining bilimdarlyghy men kópti kórgen kerimdigi, turasyn aitar birbetkeyligi men aqiqatshyldyghy arqyly biyiktey týser edi. Soghan qaraghanda, tәkappar ma dep qalasyng da, әlden uaqytta jýzine bir kýlki ýiirilip, qos janary meyirlenip sala bergende, túla boyynnyng qalay jibip ketkenin de sezbey qalaryng bar. IYini júmsaq, kónili jaz, jýregi darhan, jany jaysan, әzili nәzik, keudesi әn, aldy keng Saghynbek aghanyng bar azamattyq ta adamy kelbetin tanyghan sayyn osy bir janmen didarlasugha, oy bólisuge asyghyp túrar ediniz. «Jaqsyda jattyq joq» degendi atam qazaq osyndayda aitqan shyghar, bәlkim.

Osynday ardaqty túlgha, bekzat bolmysty, ýlken jýrekti azamat, jan-jaqty bilim iyesi Saghynbek Toqabayúly: «Búl bizding paryzymyz, moyyndaghy qaryzymyz. Ár úrpaq ózine artylghan jýkti keyinge qaldyrmay bitirip ketui kerek. Sonda ghana el aldyndaghy boryshy ótelip, qogham kórkeyedi. Qarabastyng qamyn jeu – jegi qúrt. Ol onaltpaydy, týpting týbinde omaltady», deydi biz sekildi izbasarlarymen oy bólisken sәtterde.

Mine, ghasyrlar boyy ata-babamyz ansaghan azattyghymyz – Qazaq elining tәuelsizdigine 25 jyl tolghaly otyr. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev atap kórsetkendey, búl tәuelsizdik kókten onay týse qalghan joq. Osy shiyrek ghasyrlyq bostandyq shejiresinde Úly Dala úlandarynyng talay-talay jyldargha sozylghan azattyq jolyndaghy tarihy kýresteri, S.Túrsynovtay el azamattarynyng eren enbekteri jatyr.

Saghynbek aghamyzdyng ózgeden eren, tumysy bólek syrbaz jan ekenin, siyrek kezdesetin shynayy tazalyqtyn, kәusar suynday móldir súlulyqtyn, bekem ústamdylyqtyn, nәzik inkәrliktin, parasattylyqtyng iyesi ekeni kópke ayan.

«Adam tabighatynan qabiletsiz bolmaydy, әrbir adam ózinshe bólek әlem» dep psihologiya ghylymynda adam balasynyng kez kelgen bir qyrynan daryndy bolatyndyghy jayly aitylghan. IYә, rasynda da bireuimiz oqugha qúshtarmyz, bireuimiz jazugha, al keybireuler әn aitugha nemese úiymdastyru júmysyna beyim keledi. Al, biraq bir adamnyng bo­yyna birneshe qabiletti darytudy Alla tek ózining sýiikti qúldaryna ghana nәsip etse kerek. Onday jandar qay kezde de jýzding arasynan jarqyrap, mynnyng arasynan adamdyq mәrtebesimen suyrylyp shyghary anyq. IYә, osynday keremet qasiyet sizding bir basynyzdan tabyluy kezdeysoqtyq emes dep oilaymyn.

«Payda oilama, ar oila, talap qyl artyq biluge», degen dana Abaydyng sózine tereng mәn berip óstiniz. «Topyraghyna qarap dәn ósedi, tegine qarap jan ósedi» degen halyq danalyghy da beker aitylmasa kerek.

Taghdyrdyng yzgharly dauylynan bәz bireuler solqyldaq shybyqtay bir jaghyna qisayyp jatsa, endi bireuler adamdyghyn joghary ústap, óz biyiginen tómendemeydi. Asyl adam qay kezde de ainymaydy. Adamdyghyn tu etken jandar ghana taghdyr qanday syy jasasa da, astamshylyq tanytpay, aspay-saspay qarsy alady. Songhy sóilem Saghynbektey aghamyzdyng bolmysyna bagha bergendey.

Búl keyipkerimizdi maqtau ýshin aityla salghan qúrghaq sóz emes. Búl onyng adamy tazalyghynan tuyp otyrghan sóz.

Halyq qashan da naghyz erlerden, kesimdi sóz aityp, óz isin sonyna jetkize biletin nar túlghalardan sýienish izdeydi. Sonday jan retinde S.Toqabayúly beynesin kópting kónil ainasynan tabamyz.

S.Túrsynov 12-shakyrylghan KazKSR Jogharghy Kenesining deputaty retinde de elimizde bolyp jatqan týrli oqighalardyng sarapshysy bolyp, halyqqa tiyimdi úsynystardy qabyldau ýshin qajyrly enbek etti. Pikirleri men kózqarastary týrli-týrli deputattarmen júmys jasap, olardyng әrqaysysynyng oi-úsynystarynyng halyqqa tiyimdi, paydaly degen jaghyna basa nazar audarugha ýnemi atsalysty. Búdan eshqashan sharshaghan emes. Búl – Túrsynovqa artylghan zamana jýgi edi. Ony adamdyq, azamattyq iyqpen biyik kótere bildi.

Saghynbek aghamyzben súhbattasqan jan ózine mәndi, maghynaly sóz sinirip, ruhany kýsh jinap shyghatynyn aittym. «Qúndy sóz qúnarly oidan tuady» demekshi, aitylghan sózindegi saliqaly oilary meni de tolghanysqa týsirdi.

Kýrmeuli tústarda kóregendilik jasay alu da – payymdylyq pen parasattylyqtan tuyndaydy. Al parasattylyq tektilikten keletini әu bastan ayan jәit.

Ekonomika ghylymdarynyng doktory, akademiyk. S.T. Túrsynov ghylym jolynda da óz bederin qalyptastyrghan túlgha. Onyng ghylymy qyzmetinde tehnologiyalyq jәne ekologiyalyq sipattaghy Qazaqstan ekonomikasynyng agrarlyq sektoryn reformalau boyynsha, auylsharuashylyghynda jekeshelendiruding sheteldik tәjiriybesi boyynsha  júmystar airyqsha oryn alady.

«Enbegine qaray – qúrmeti» demekshi, esimi әrkez qúrmetpen atalatyn Saghynbek aghamyz memleketke sinirgen eleuli enbegi ýshin «Qúrmet belgisi» ordenimen marapattaldy. F.Kafka atyndaghy Halyqaralyq syilyqtyng laureaty, Karsy qalasynyng (Vengriya) Qúrmetti azamaty.

Saghynbek aghamyzben óte jaqyn aralasa kele, onyng sayasy qyrynan bólek, myna әlemdegi jan dýniyesine qatysty qúbylystardyng suretin shym-shymday shyjymdap әueli jýregine, sodan keyin qaghazgha týsiretin suretker retinde de tanimyz. Adamgershilikting iygi qasiyetterin boyyna úiytqan talant iyesi sol bir úly jylylyqty jazbalary arqyly últyna jetkizdi. Ómirding ózindey qarapayym tirshilikten ýlken kórkem oy qoryta bildi. Ádebiyet degen ýlken aghysta aryny qatty tolqynday buyrqanbaghanymen de, onyng móp-móldir jazbalary jan týkpirindegi iyirimderdi qozghaytyn. Ol óz ýnimen, óz jazu mәnerimen, ózindik kórkem oilau jýiesimen oqyrman kónilinen shygha bildi. Onda múng da, múnarly eles te, taby basylmaghan saghynysh ta, ózegindi órtegen ókinish te, sabyrgha shaqyrghan salauat ta bar. Qazaqstannyng syrtqy sayasatynyng qalay jýzege asyrylghanyn bayandaytyn birneshe kitaptyng da avtory. Onyng enbekterinde Qazaqstannyng syrtqy sayasatymen qatar Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng róline, kóbirek mәn beriledi. Oghan Saghynbek Toqabayúlynyng oqyrman kóniline qonaqtaghan «Kazahstan: rynok v APK» (1964), «Jerúiyq jemisteri», «Eldestirmek elshiden» (1996) «Diplomatiya – iskusstvo vozmojnogo» (1998), «Kazahstan: ryvok v budushee na puty demokraticheskogo razvitiya» (2008) t.b. kitaptary men baspasóz betindegi uytty maqalalary tolyq negiz bola alady.

Óresi biyik ol sóz quyp, sóilem terip, oy qúrap jazbady. Jay sóilemderge – qúrmalas, qúrmalas sóilemderge – kýrdeli qúrmalas sóilemderding maghynasyn syidyra bildi. Saghynbek aghamyzdyng enbekterin paraqtaghanda osylargha kóz jetkizetininiz aqiqat.

Qazaq qay zamanda da bilimge, bilmekke úmtylghan. Búl onyng tórt qúbylasyn týgendey alatyn bilgirligin tanytady. Eldegi aqyl iyelerining qol iyinine kirip, týpki oidy úghyp, sóz qadirin týsinuge úmtylghan. Ýlkenine úiyp, aldyn qiyp ótpegen. Men múny izgilikting izi dep úqtym.

El basqaru isinde óz esimin erte әigilep, mәdeniyet, ghylym-bilim, diplomatiyalyq sayasat salasynda túghyrly ornyn aishyqtaghan, qogham damuyna zor yqpaly bar Túrsynov fenomeni óte kýrdeli. Onyng dara túlghasy men erekshe talantyna eshkimning dau aita almasy anyq. Bekzat bolmysty Saghynbek Toqabayúly – Alash júrtyn dýniyejýzine tanytqan, әli de bolsa osy tarapta enbek etetin, ghalamdyq dengeydegi adamzattyq oilau dәrejesine kóterile alghan, planetarlyq mәselelerding sheshimin úsynugha qabiletti daryn iyesi ekeni әldeqashan moyyndalghan túlgha.

Biyl jemisti jetpiske kóterilip, halqynyng qoshemet-qúrmetine bólenip otyrghan kórnekti qayratkerding әli de bolsa el-júrtyna, jalpy adamzat balasyna berer ruhany azyghy mol. «Taudy alasartpay, dalanyng danqyn asqaqtatu» kredosyn ústanghan daryn iyesining daralyghy halqymyzdyng san ghasyrlyq qatparly tarihyn bederlep, balbal tastargha qashalyp jazylghanday jýregimizding tórinen berik oryn aldy.

Elge esti sóz aitar Saghynbek Toqabayúlynday el aghalarynyng bar ghúmyry býgingi de, keler úrpaqqa da әrdayym ónege. Al biz sol ónegeli ghúmyrdyng bir ghana sәtin aita aldyq. Aghalar ghúmyry – el tarihy, el shejiresi!

Onyng elge jasaghan enbegi, isker basshylyghy, adamdargha qamqorlyghy, belsendi júmysy onymen qyzmettes, әriptes, syilas, niyettes, tilektes bolghan qanshama jandardyng kókeyinde janghyryp túrary shyndyq.

Keyipkerimizding janashyldyghy, qayratker retindegi qaysarlyghy, halqyna degen sýiispenshiligi, Otan aldyndaghy qaltqysyz qyzmeti óskeleng jasqa ónege ekeni dausyz.

Rim filosofy Seneka «Jaqsylyqqa ýlgi kórsetip jetpese, uaghyz aitumen jetu qiyn» degen eken. Ózindik ónegesimen jaqsylyqqa bastaghan adamdyq qasiyetterining bir tamshy qyry osynday...».

Últynyng baqyty ýshin jaralyp, últynyng namysy ýshin qajymay enbek etip, tútas ghúmyryn últynyng ruhany týleui men janghyruyna arnap kele jatqan últynyng adal úly, Alash júrtynyng ayauly azamaty Saghynbek Toqabayúlyna endi ómir boyghy beynetining zeynetin úzaq jyldar kóruge jazsyn degen tilek aitamyz!

Jemis men jeniske toly jetpisiniz qútty bolsyn, bolmysy bekzat Agha!

 Gýljazira Ertasova,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555