(Erbol Beyilhannyng «Ataman» әngimesi boyynsha)

Erbol Beyilhannyng әngimelerining boyynan kriminaldy qonyr salqyn esip, detektivtik arna ar sotymen jiptey baylanyp jalghasyp jatady. Biz osyny jazushynyng әli siyasy keuip ýlgermegen jana әngimesi «Atamannan» anghardyq.  

Búnday sony qúbylys dәstýrli qazaq әngimesine «búqaralyq әdebiyettin» әdeby elementterin synalap engizu songhy 10 jyldyqtaghy alash prozaikterining janrlyq janalyghy. Bireu kózi ýirengen dәstýrli qazaq qara sózin izdeydi, endi bireu azat elding bostan әdebiyetinen sonylyqty izdeydi. Osy azat elding bostan әdebiyetinen sonylyqty izdeushiler ózine keregin Erbol Beyilhan syndy jas prozashylardyng batyl shygharmashylyq ekspermenterinen ózine kerek kóp nәrseni tabady.

Bizdegi bir jaman әdet jastardy tek izdenu ýstinde dep sanaushylyq, osy izdenu ýstinde ómirge kelgen әdeby sonylyqty әm әdeby janalyqty eskermey jatamyz. Búnyng barlyghy últ prozaikterining polistilige tolyq bet búrghandyghyn tanytady. Osy últ prozaikterining arasynda ózindik polistiylin tapqandar sanatynda Erbol Beyilhan da bar.

Qazaq әngimeleri sala qúlash peyzajdyq suretteulerden arylyp, shytyrman oqighaly sóz shiratudy ózine serik ete bastady. Ýndi melodramasyn eske salatyn Qoghamnyng iyesi men Qylym әlemining serkesining kezdesuine qúrylghan:

- Ne ýshin maghan bermeksin?

- Onyng ómirin saqtaghym keledi.

- Meni qalay taptyn?

- Men izdesem bәrin tabam!

- Ózine senimdisin, maghan senesing be?

- Siz senimdi adamsyz. Mende basqa jol joq bolyp túr!

- Satpaqsyng ba?

- Aqsha da kerek bop...

- Qansha súraysyn?

- Myng tenge...

- Jaqsy. Sen qayda barasyn?

- Taghy da týrmege...

- Ne býldirdin?

- Qazir jazyqty da, jazyqsyz da qamalyp jatqan zaman. Al men... bilesiz?..

- Áriyne... Erteng osy jerde kezdeseyik, - dep ministr qolyn úsyndy.

- Kelistik. Ministr sonynan qarap edi Ataman qos iyghy týsip, solqyldap jylap bara jatqanday kórindi...» deytin ekeu ara dialogta nәrestening bolshaq taghdyry sheshiledi de, oqigha 25 jyldan keyingi jaghdayatqa úlasady.

Sol shaqalaqtyn, yaghni, Qonyrdyng asyrap baqqan әkesining aqtyq sózinen bar shyndyqty biluimen shiryghyp, shaghyn әngime tughan әkesimen jolyqqan sәtimen bitedi de, «Áke kórgen oq jonar» degen halyq mәtelin esimizge salady. Ataman ózining emes, óz úlynnyng taghdyryn oilap, boyy ýirengen týrmesine oralady.

Avtordyng aitpaq bolghany «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin». Óz emes, óz balasynyng taghdyryn oilap, adam qataryna qosqan qylmyskerden, qazaqqa tәn «әke úlaghatyn» bek týsinip, «Osy biz әke aldyndaghy paryzymyzdy orynday aldyq pa!?» degen oigha qalasyn. Bizdi búl oigha qaldyryp otyrghan Erboldyng polistiyli...

Ábil-Serik Ábilqasymúly, әdebiyettanushy ghalym

Abai.kz