(QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, jazushy, dramaturg Dulat Isabekovpen bir ýzik әngime)

– Dulat agha, ótken  sәuir-mamyr ailarynda respublikamyzdyng kóptegen aimaqtarynda  halyq  jappay  kóshege  shyghyp, «biylikke jer satylmasyn» dep talap qoyyp, narazylyqtaryn bildirdi. Búl jayttyng sebep-saldarynyng astarynda ne jatyr?

– Búl jaytqa qoghamnyng barlyq salasynda  әdilettilikting joqtyghy, halyq arman-tilekterin, ótinishterin aityp biylik oryndaryna barsa, audannyng әkiminen bastap  oblystyq әkimine deyin jýre tyndaytyndyghy sebep boldy dep oilaymyn. Keybir auyldarda  әli  kýni  jaryq  joq. Kóshelerde  batpaq  keship jýrgen adamdardy telearnadan kýnde  kóremiz. Balalar mektepke bara almay jýr. Ýileri qúlaghaly túr. Mal ústap mal baghayyn dese, jerleri joq. Býkil jerasty baylyghymyzdy shetelderge berip qoydyq. Eng qymbat uran, volifram, múnay, kalisiy  mys, altyn, jez qayda ketip jatyr? Mine búlardyng bәri – júmbaq. Tek qana biylik basyndaghy eki ýsh adam ghana biledi,  boldy.

Premier-ministr Kәrim Mәsimov preziydentting kólenkesinde, mop-momaqan bolyp otyruy kerek pe? Nege ol jer dauyna qatysty jaytty halyqtyng aldyna shyghyp týsindirmeydi? Meninshe, qazirgi halyqtyng narazylyghy tek qana jerge baylanysty tuyndap otyrghan joq. Búl – bizding eldegi kóp jyldardan beri qordalanghan kelensizdikterdin  jiyntyghy dep oilaymyn. «Qazaqstannyng 1,7 mln gektar jerin satamyz, 25 jylgha jalgha beremiz» degen ekonomika ministri Erbolat Dosaevtyng sózinen son,  qazaq  shyday almay kóshege  shyqty.

 – Endi osy jalpyhalyqtyq  narazylyqty  toqtatu  mýmkin be?

– Múny toqtatudyn  bir-aq  joly  bar. Preziydent «Eshqanday da jer  satylmaydy. Moratoriy – uaqytsha  emes, mәngilik. Jalgha berilse de, ózimizding azamattargha ghana  beriledi» dep  halyqtyng aldyna shyghyp aituy kerek.

– Búl astyrtyn sayasat emes pe? Áytpese 25 jylda halyqty – jerden, al jas úrpaqty – tilden, tarihtan, salt-dәstýrden aiyrugha býgingi  biylik nege sonsha qúlshynyp otyr?

– Osynday bir qúpiya ekspansiya bar siyaqty. Múny «әdeyi qazaqty jer betinen  joy ýshin jasalyp jatqan qastandyq pa?» dep oilaymyn. Aytayyn  desen, auzyng barmaydy. Teledidaryng týri anau, tanertennen keshke deyin –arzanqol muzyka, bitpeytin konsert. Sol – әrtister, sol – әn... Myna ekrannan ana ekrangha kóship jýrgen – әrtister. Alghashqy kýni kórdik, «jaraydy» dedik. Olar birneshe kýn qatarynan kórsetiledi. Keybir әnshiler sonshalyqty maghan jeksúryn bolyp ketti. Kórgim kelmeydi. Sol bayaghy әnderin aita beredi, aita beredi. Bir janalyq qospaydy. Orystyng әnshilerine qaranyzshy. Ýsh-tórt jyl sayyn baghdarlamasyn ózgertip otyrady. Adamdy jalyqtyrmaydy, dramalyq obrazdarmen qoyylymdar jasaydy. Ándi janyn salyp aitady. Olarda keremet shygharmashylyq ósu bar. Qansha jerden patriot bolsam da, qazir «365» degen baghdarlamalaryn kóremin. Adamnyng jan dýniyesin bayytatyn keremet faktilerdi kóresin. Álemdik dengeydegi adamnyng qúiqa shashyn shymyrlatatyn tanghajayyp oqighalar men taghdyrlardy, imperatorlardyng ómirin kórsetedi. Al bizding teledidardy, tipti, olarmen salystyrugha da kelmeydi. Sheteldin  maghynasyz serialdaryn shekteusiz beruge qúmarmyz. Sondaghy maqsat ne? Halyqty dýbәra qylyp, oilau  qabiletinen aiyru ma?.

– Shetelden kelgen qazaqtargha azamattyq berudi biylik týrli joldarmen toqtatqanynan habarynyz bar shyghar?

– Shetelden qazaqtardyng kóship kelu qarqyny tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary jaqsy bastaldy. Ekinshi tolqynmen 2001-2004 jyldar aralyghynda kóptegen otbasy elimizding barlyq ónirlerine kóship keldi desem qatelespeymin. Keyin kóshi-qondy Senat pen Mәjilisting bir auyzdan toqtatyp tastaghanyna tang qaldym. Olar ýshin syrttan kelgen qazaqtan qorqudyng basty sebebi júmyspen qamtu boldy dep oilaymyn. Jergilikti qazaqtardy jarytyp almay jatyp, syrttaghy qazaqtyng әleumetti jaghdayyn jaqsartu biylik ýshin «kótere almaytyn shoqpardy beline baylaumen birdey».

Jer, baspana,  su, jaryq, mektep, balabaqsha degen siyaqty әleumettik mәselelerdi sheshuge qabiletsiz shendiler qandastardyng keluin toqtatu arqyly barlyq mәseleni sheshemiz dep oilaytyn boluy kerek. Múnyng syrtynda bizding elde qazaqtyng sanyn kóbeytpeudi josparlaytyn jasyryn instituttar bar sekildi. Olay dep oilauyma birinshiden kóshi-qonnyng toqtauy sebep. Ekinshiden, qazir mektep qabyrghasynda oqyp jýrgen 10 jasar qyzdargha jappay ekpe salu bastaldy. Búl ekpeler qyzdardyng jatyryna әser etetini, bolashaqta bala kótere almay qalauy mýmkin ekenin mamandar aityp jatyr. Soghan qaraghanda elimizde qazaq halqynyng sanyn azaytqysy keletin men aitqan jasyryn kýshter bar kýsh-jigerimen júmys jasap jatyr degen sóz. Jergilikti últ kóbeyse, monomemleketke ainalady. Monomemleket bolghan son, zan, әleumettik jaghdaylar ózgeredi emes pe? Sony boldyrtpau ýshin astyrtyn úiymdar júmys isteytin siyaqty. Osynyng ar jaghynda ne túr?

Sanymyz az bolghan son, bizding ýnimiz jogharygha estilmeydi. Basymyz qosylmaydy. Sodan keyin bizde bagha da túraqtamaydy. Halyq qalay kýn kórip jatyr? Onyng ailyghy qansha? Bala-shaghasyn qalay asyrap jatqany bir Allagha ayan. Bir jemqor ústalsa, ornyna ekinshi bir jemqor keledi. Jemqorlyqpen kýresu komissiyasynyng bәri de jemqorlyqtan qúralaqan emes siyaqty kórinedi, maghan...

– Ángimenizge rahmet, Dulat agha

Júmamúrat  Shәmshi

Abai.kz