TÚRMAGhANBET KENJEBAEV. MINÁJAT
«...Adasqandardy Alla ghana aq
jolgha jeteleydi...»
Jýnis sýresi, 35 ayat.
* * *
Jaratqan iyem, kýnahar qúlmyn
Sanasyn túrmys biylegen!
Aytaghyna erip saytan men jynnyng –
Qúlqynnyng qamyn kýilegen!..
Jaratqan iyem, janylsam keshir
Adasqan soqyr pendenmin!..
Ókinishpenen ótkizgen esil
Keler me qaytyp ólgen kýn?!
Jaratqan iyem! Ayybym sheksiz
Amal ne, bәrin kesh úqtym!..
Sonda da mynau ómirge essiz –
Ólerdey biraq ghashyqpyn!..
«...Búl dýnie tirshiligi tek – oiyn-ermek,
ótkinshi nәrse...»
Ánkabut sýresi, 64 ayat
* * *
...Ótkinshi bәri, bәri de
Ótkinshi baqyt, baq degen.
Aldamshy mynau ómirde
Ólimnen shyndyq joq bóten!..
Ónmendep, óktep, ózeurep
Jarqynym, bosqa aptyqpa!..
Dauryghyp sonsha ne kerek –
Bir kýndik ashtyq-toqtyqqa?!
Janyqpa, janym, jeligip
Aldyng – jar, artyng – qara týn...
Degbiring qashyp, demigip
Qúday-au, qayda barasyn?!
Janaryng jauday arbasyp,
Jaghagha qolyng jarmasyp,
Jýrgende kózdi shel basyp
Ómiring óter sorlatyp!..
...Joghaltqan jaryq, jyluyn
Jýregim – jamau, oy – qúrau...
Onsyz da qysqa ghúmyrdyn
Qadirin bilmey qoydyq-au!..
«...Odan song ol qurap tógildi, jel
úshyryp joq boldy...»
Qahf sýresi, 45 ayat.
Fәny – Jalghan
Bireu Aygha yntyq bop, bireu Kýnge qúmartqan,
Birdi bargha mәz etip, birdi joq qyp jylatqan...
Birdi shyngha shygharyp, birdi orgha qúlatqan –
Jaratqannyng isine amal bar ma biraqtan?!.
Tynbay pende shirkinning tausylghan ba armany?
Oiynda joq eshkimning kýnnen kýnning ozbaghy...
Kóshken, óshken ghúmyrdyng bar ma qayta janghany?
Kelding eken – ketesin, Tәnirding sol jazghany!..
Aldamshy ýmit jeteler sezdirmegen salmaghyn,
Árkim ózi kóterer taghdyr basqa salghanyn...
Qarghadayyn boq tergen bilmeytúghyn toyghanyn
Tirlikte kim eskergen búl Fәniyding jalghanyn!..
«... Alla shekten shyqqandardy únatpaydy...»
Baqara sýresi, 190 ayat.
* * *
...Kóz jasyna qaramay tókken jas pen kәrinin,
Jantalasqan, qúday-ay, búl ne tirlik Tәnirim?!.
Barar jeri bireu-aq asyqqanmen bәrinin,
Jete almasty qualap qajeti ne, jaryghym?!.
Sýringendi qúlatyp, qúlaghandy úratyn,
Jazyqsyzdy jylatyp tapqan kim bar múratyn?..
Jelikkenning bәrining shyny bireu shyghatyn –
Jyn qughanday janyghyp keregi ne, quatym?!.
Qútyrghan ash qasqyrday talaghan óz balasyn.
Toyymsyzdyng týbinde berer Qúday jazasyn!..
Júmyr basty pendening túraghy bir baratyn
Oghan sonsha qúmartyp ne qylasyn, qaraghym?!.
«... adasqan qalpynda sandaltyp qoya beremiz...»
Jýnis sýresi, 10 ayat.
* * *
...Men ne istemedim?..
Erte ketip әiteuir, kesh kelemin...
Taugha da úryp basymdy, tasqa da úryp
Qu tirlikti qansha jyl óksheledim!
Sonda da bos kelemin!..
Men ne istemedim!..
Qaramastan betine eshtenenin,
Ómir boyy sharq úryp shabylsang da
Jetkizbese qaytesing kóksegenin?..
...Qúday-au, ne istegenin?!.
...Men ne qylmadym?..
Jas ta bolyp jalyndap, aryndadym!..
Mas ta bolyp tirlikting tarylghanyn
Kórdim talay!..
Janymnyn, jaryghym-ay,
Kózim jetip bekerge sabylghanyn –
Aqyry damyldadym!..
...Men ne izdedim?
Jer taghynda túrghanda, kóginde – Kýn!..
Nege sonsha janyghyp, jantalastyq?
Endi mine, kózde – jas, kónilde – mún!..
...Ne izdedim?!.
«... Ghasyr atymen ant etemin!..»
Ghasyr sýresi, 1 ayat.
* * *
...Ókinishti!
Mynau dýley ghasyrdyng beti kýshti.
Ádildikting kisendep ayaq-qolyn
Tóbesine kótergen ótirikti!..
Ókinishti!..
Jerkenishti...
Tanymaytyn topastar on-teristi,
Talapaygha týsirip, toz-toz etip
Týgesuge ainaldy jer – kenishti,
...Jerkenishti!
Jaratqan-ay!..
Jalmauyzgha kýnimdi qaratqan-ay!..
Baryndy alghan, boydaghy nәrindi alghan
Basqa shyqty qansorghysh balaqtaghy-ay!..
...Jaratqan-ay!
Kim kinәli?!.
...Týn ótken song kýmәnsiz Kýn shyghary!
Sergeldenge salghandar senderding de –
Bastaryna tuady búl kýn әli!..
...Kim kinәli?!
«... Kimde-kim azsa Alla olardyn
mәulitin úzarta beredi... »
Mәriyam sýresi, 75 ayat.
20 – 50
Qúday bizge bergen eken,
Bergen eken mol qylyp
Jerimizding asty-ýstin qazynagha toltyryp!..
Qansha shashsa sarqylmaytyn búl ne degen kenshilik –
Qansha alsa da tausylmaytyn búl ne degen molshylyq!
Qúday ózi bergen eken, bergen eken ayamay!..
Jabyla kep talasa da balgha qonghan araday,
Jabyla kep tonasa da jan-jaghyna qaramay –
Tәniri ózi nesibesin artyq etken qazaq-ay!..
Qúday ózi jaratqan song etek-jenin keng qylyp,
Onyn solgha, joghyn bargha, baryn nargha teng qylyp!..
Kendigi men tendigining taghy retin keltirip –
Artyn asyl shejire qyp, aldyn danghyl jol qylyp!
Qúday ózi bergen shyghar keng peyildi halqyma,
Eline say erlerim bar kýn kórikti, tau túlgha!..
Býkil әlem tang qaluda baylyghyna, danqyna –
Qazaq bolyp ketken joq pa úighyryng da, sartyng da!..
Qúday ózi quat berip,
Tәnir joldy ongharsyn!
Qoltyghynnan Qyzyr demep, perishteler qoldasyn!
Kýnshilderding kózi shyghyp, saghy synyp sorlasyn –
Jetsek jettik, jete almasaq – artymyzda sóz qalsyn!..
«...Biraq olar tyndamady!..»
Ághraf sýresi, 100 ayat.
* * *
...Adam neden adasyp, neden jazyp janyldy?
Júmaghynan quatyn sonsha qanday jazyghy?!
Taba almay-aq sharshadym, qaysy jaza auyry:
Ne saytannyng shataghy, ne Tәnirding әmiri?!
Sónbey túryp, jarqynym, janghan ómir shyraghy,
Sembey túryp sarqylyp tirshilikting búlaghy,
Ár adamnyng asyly ózi izdep búl jauabyn –
Ár pendening sheshimin ózi shesher súraghy!..
Qansha ghúmyr ótpedi armany asqaq, jany izgi,
Qansha ómir óshpedi aqqan júldyz tәrizdi!..
Ayyrylsang barynnan – Allanyng sol jazuy:
Ózin-ózi tanyghan – tabady tek Tәnirdi!..
«...Jaqsylyq jasaghandardy Tәniri dos tútady...»
Maida sýresi, 13 ayat
* * *
...Qolynnan kelse kómek ber,
Ketti-au dep bosqa ókinbe.
Dýnie – kezek, sony esker
Bәri de Tәnir esinde!..
Jaghdayyng bolsa jәrdem et,
Jarqynym, joqqa tarylma!..
Taghdyrgha nalyp ne kerek? –
Bәri de Tәnir qolynda!..
Jaqsylyq jasa, jaryghym,
Oylandyng onyng nesine?..
Pendede ketken qaryzym
Tәnirden qaytsyn dep tile!..
Jerigen janday bәrinen,
Týnilme, qalqam, ómirden...
Jaqsylyq kórseng – Tәnirden,
Jamandyq kórseng – ózinnen!..
Abai.kz