Ótken senbide Almatynyng irgesindegi «Bayrserke agro» argoholdinginde Jer reformasy turaly komissiyanyng kóshpeli otyrysy ótti. Sarapshylardyng pikirinshe, Astanadan kelgen alqa-qotan otyrsytyng búl rettegi jiyny – dәstýrli ssenariy boyynsha ótken-mis.

Ákimshiliktegi atqaminerler arnayy auyzdaryna sóz salyp berip, «jerdi sheteldikterge jalgha beru kerek» degen pozisiyany astyrtyn aitpaq bolghany ras degenimizben, Almatydaghy komissiya otyrysynda ótkir-ótkir pikirler de aityldy. Talqygha salghan taqyryp – jerdi satu emes – jalgha beru boldy. Sharualardyng aituynsha sheteldik «sheberlerge» jalgha beru. Jә, atalghan komissiyagha qatysyp, óz oilaryn ortaq minberde jetkizgen kóp jaqsynyng jinalysy qorytyndylandy. Oy týiildi.  Eldi eleng etkizerdey mәsele aitylmasa da, osyghan deyingi otyrystardyng nobayy qaytalandy. «Dubliyajdy» oqyghandar men, ssenariy avtorlary da,  aq jaghaly alqa-qotan da dәn riza tarasty.

Rysbek Sәrsenbayúly, «Jas Alash» gazetining bas redaktory:

- «Jas Alash» gazeti «jer satylmasyn jәne sheteldikterge mýlde jalgha berilmesin» degen bastama kóterdi. Tek «Jas Alash» gazeti emes, sonday-aq, «Tasjarghan», «Tribuna», «Altyn orda», «Aq jayyq» gazetteri men «Abai.kz» portaly bar. Qazirding ózinde birneshe myng adam osy talapty qoldap otyr. Búl neni kórsetedi?!  Búl - halyqtyng jerdi satugha qarsy ekendikterin kórsetedi. Endi, mәsele týsinikti ghoy... nege bir nәrseni qaytalap aita beremiz?! Ol sýt emes qoy, sapyra berip, mayyn alatyn. Áziz degen jurnalist boldy, «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde. Soghan bas redaktor Erjúman Smaylov tapsyrma beredi, Astanada otyryp alyp. «Sen ana, ýgit poyyzyna ilesip, Preziydentting joldauyn týsindirip qayt» dep. Sonda Áziz: «Ne, ol týsiniksiz joldau ma?» degen edi. Sol sekildi mynaday «zaborda» jasalghan qauly da, joldau da, basqasy da týsiniksiz bola beredi. Sondyqtan, osylay «týsindiru kerek» dep myjghylap otyramyz. Nege Ýkimet pen Parlamenttegi deputattar dúrys zang jasamaydy? Sebebi, olar ózderinin, bay-manaptardyng sosyn latifundisterding t.b. mýddesin oilaydy. Sodan keyin baryp, halyqqa qarsy zang shyghady. Jәne ony әdemilep, әspetteydi ghoy, «jerge menshik iyesi boluy kerek», dep. Qazaqstannyng azamattary sol jerlerdi 49 jylgha jalgha alsa, menshik iyesi degen sol. Qaydan shyqty ol satu degen?!

Ekinshi mәsele – jerdi bankke kepildikke qoyyluy. Oghan da mysaly bar. Myna Rayymbek audanynda 23 myng gektar jer kepildikke bankke qoyyldy. 5-6 jyldan beri bosqa jatyr, qazir. Ony bank iygere almaydy. Ony ne qylsyn?! Jerdi tauargha ainaldyrghannan keyin osylay bolady.

Ýshinshi bir jaqsy syltau – investisiya. Jerge investisiyasyz-aq, Qazaqstan – Qazaqstan bolghaly kýn kórip keldi ghoy. Jerdi jalgha bermey-aq, satpay-aq, kýn kórip keldi ghoy. Investisiya degeniniz bar ghoy – narkoman sekildi. Qazir Qazaqstan – narkoman bolyp qalghan. IYnege, sheteldik iynesine, aqshasyna tәueldi bolyp qaldyq. Nakoman – ózi dәrmensiz, shamasy joq, júmys istey almaydy. Sondyqtan Qazaqstandy «narkomandyqtan» qútqarayyq. Investisiya dengen – shetten keletin aqsha ghoy. Onyng aliternativti joldary da tolyp jatyr emes pe? Aqsha kerek bolsa – ofshorlyq zonadaghy Qazaqstannyng milliardtaghan qarjysyn qaytartayyq. Ýkimettegi, parlamenttegi myrzalar soghan qatang zang jasanyzdar. Aqsha degeniniz milliardtap jemqorlardyng óneshinen ketip jatyr. Milliardtaghan aqsha әr oblystarda iygerilmey qalyp jatyr. Mine, solardy tiriltuge bolady ghoy. Ábden bolady.

Ermek Kelemseyit, Almaty oblysy aqsaqaldar alqasynyng tóraghasy:

Búl komissiya ýlken missiyamen kelip otyr. Eldi tolghandyryp otyrghan, Elbasyn tolghandyryp otyrghan mәselelerdi talqygha salyp otyr. Osy rette atalghan komissiyanyng kelisip, el mýddesinen shyghatyn sheshimdi qabyldau oilarynda bar. Biz ony jaqsy týsinemiz. Qazaq aitady ghoy, «kelisip pishken ton kelte bolamydy» dep. Sondyqtan aqyldasyp, bәrimiz ortagha salsaq, sheshimin tabugha bolatyn jaghday dep oilaymyn. Endi,  «osy jer kimning iyeliginde boldy», «búryn qanday edi» degen mәselelerge keletin bolsaq, kezinde biz de osynyng basynda túrdyq, bilemiz, jerding jaghdayymen tanyspyz.  2003 jylghy qabyldanghan Jer turaly zanda – auylsharuashylyghy maqsatyndaghy jerler men jer telimderi jeke menshik qúqyghynda bola alady degen mәsele kóterildi. Sodan beri mine, 13 jyl ótti. Endi kelip esepteytin bolsaq, jalpy Respublikamyzdaghy 272 million gektar jer bolsa, sonyng auylsharuashylyq baghytyna  tiyesilisi -  200 millionday jerding 100 millionnan astamy býgin ainalymda jýr eken. Sol ainalymdaghy jerding 1,3 milliony ghana, yaghny 1 payyzy ghana jeke menshikke satylghan eken. Qalghan jerler búrynghy qalpynda túr. Búl neni kórsetedi, búl auyldyng mesheulep, damymay túrghanynyng kórinisi. Investisiya kelmey jatyr, Ýkimetting bergeni onyng jylma-jyl shyghatyn shyghynymen ghana shektelip otyr. Yaghny auyldy, auylsharuashylyghyn damytamyz desek, ótken jolghy qabyldanghan ózgertulerdi qayta qarap shyghuymyz kerek. Áriyne, ol ózgertulerding artyq ketken jerleri de bar. Sonymen qatar, der kezinde halyqqa týsindirilmegendikten, el ishinde tolqu tughazghan mәseleler de boldy. Al endi býgin alyp qarasanyz, sol jerlerdi paygha alyp otyrghan azamattargha jer satylmasyn deydi. Men osyny týsinbeymin... Jeke menshik skvajinasy bar elder bar, múnay aghyzyp otyrghan, jeke menshik auruhanasy, jeke menshik zauyty bar adamdar bar. Al endi ózining pay ýlesine tiyesili azamattargha jerdi menshiktep beruge biz nege qarsy bolamyz?! Sol jerde onyng әkesi, atasy enbek etken, erteng balasy da sol sharuany iygeredi... Meninshe osy dúrys emes, osyghan dúrys kónil bólu kerek. Biraq, berilgen son, oghan baqylau boluy kerek. Eger menshik iyesi – alyp otyrghan jerdi iygere almaytyn bolsa, ony qaytaryp alugha da bolatynday tetikterdi qarastyruymyz kerek. Sonymen qatar, Memlekettik qauipsizdik mәselesin de eskergenimiz joq. Shekaralas aimaqtardan mýlde jer berilmeui kerek. Múnda sheteldikter turaly әngime joq. Shetelge jer satu, jalgha beru degen mәsele bolmaydy. Bolmauy kerek! Sol shekaralas aimaqtardan Qazaqstan azamattaryna da jer berilmeui kerek. Mine, osynday qorghanys mehanizmderin jaqsylap qarastyratyn bolsaq, meninshe qorqatyn eshtene bolmaydy.

Týiin: Almaty – asau minezdi qala. Jer reformasy turaly komissiyanyng da qalanyng qaq ishinde emes (qogham belsendileri, agrarlyq ghylymnyng aqsaqaldary men professorlar, sarapshylar shoghyrlanghan), irgesinen qaytuyna da osy asau minez sebep bolsa kerek. Búghan birinshi sebep – JK mýshelerin ónirdegi qarqyndy júmys jasap otyrghan bir ghana agrofirmagha aparu arqyly – oblystaghy barlyq auylsharuashylyq qojalyqtarynyng ortaq sipatyn kórsetu. Búl óz kezeginde «aliternativtik núsqasy» joq, jerdi satu jәne sheteldikterge jalgha beru iydeyasyna ýgitteu.

Ekinshiden, biylikting óz pozisiyasyn qorghay alatyn naqty argumenti joq. Sondyqtan da Jer reformasy turaly komissiya ótkir syn aita alatyn synshylar shoghyrlanghan qala ishinde emes, oblysta, shalghay jatqan agrofirma kensesinde ótti.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz