Jalghasy. Aldynghy bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

“Adamnyng ótken zamangha qanday kózqaraspen qarauy men býgingi kýndi qalay qabyldauy ózara baylanysyp jatady”. 

Bokli

Jýrginshiler Eralanyng qazir de quang tartqan shalghynyn biraz aralap ótti. Toptyng aldyna taman ozghyndap kele jatqan Abay bir kishkene tóbeshikke qaray tartty. Ol tóbening basyna shyqqanda, barlyq attylar sәl ghana tompayyp jatqan eski eki molany kórdi... At túyaqtarynyng tyqyry basylyp, júrt tegis jym-jyrtyqqa auysqanda Abay sóz qaty. Aqyryn qonyr ýnmen sóiley bastady.

– Osy jalghyz mola osynau elsiz jotagha payda bolghaly, mine, jýz ret jadyrap jaz, kirbeng tartqan kýz kepti. Sol bir yqylymnan bergi kóp buyndar tirshiligining ýnsiz kuәsi osy mola. Búl qos mola – ishine asa bir auyr syr býkken molalar. Shanda bir osy túsqa soghyp ótkende әldebir arylmaghan qarazym barday bolamyn. Aqyndyq qaryzym siyaqtanady. Múnda jatqan bir qyz, bir jigit. Jigit – Kebek, qyz – Enlik atanushy edi! - degen kezde Abaydyng ýni ajarlanyp, mashyqty qalpyna auysyp, qatang sóiledi”.

Múhtar Áuezov. “Abay joly” epopeyasy.

I.

1917 jyl. Mausymnyng jetinshi júldyzy. Búl kýndi Abay auyly erekshe yqylaspen kýtti. Jәne sol taghatynyng tausylghanyna oray este qalarlyqtay bolyp ótti. Úly aqyn dýniyeden qaytqan song onyng jýrektegi uyty úzaq merzim boyy tarqamaghan. Onyng ýstine Maghauiya, Aqylbay siyaqty asyl jandardyng kilt ýzilu de otaudyng uayymyn molaytyp, kónilderindegi qayghy tanbasyn terendete týsken. Arada ótken on ýsh jyl sol bir kirbendi ketirmegen. Tirshilikting iyirimine ilikken ýlken quanyshtyng da úzaq kýttirgeni ras. Ár oqighanyng orayynda ýsh arystyng orny ýnireyip, qonyltaqsyp túratyn. Qansha zerek, keng minezdi bolyp, ónerge erkindik bergenimen de, Dildә bәibishe de, Áygerim de keng saqaragha jar salyp, sauyn aityp quanysh bildiruding uәjin tappaghan. Olar ýshin Abaysyz toy toylau, qyzyq kóru, oiyn-sauyq tamashalau – aqylgha siymsyz. Kóz aldaryna elestete almaytyn. Osy kónil kýy ainalasyna da әserin tiygizdi.

Búl týsinikti de edi.

Endi, sol bir júbanyshtyng reti osy jyly kelip-aq túrdy. On altynshy jyldyng dýrmegi men dýrbeleninen song halyqtyng ruhany ómiri qatty silkiniske týsip, ózgeshe bir quatpen, jan-dýnie ashuymen, qaysar qayratpen týley bastaghan. Sol kýshti búghaulaghan patsha da taqtan qúlady, bastaryna nayzaghay oinatqaly tónip kele jatkan dýley kenet ydyrap sala bergendey әser etti. Erteninen jarqyn da ýmitti zamandy dәmetken halyq alansyz quanyshty kýtti. Aqpan revolusiyasy qyr qazaqtarynyng sanasyna da tónkeris әkeldi. “Jenilmeytin әmirshi joq” ekeni shyn boldy! Soghan sendi. Endi zaman kóshi qalay bet alady? Qala jaqqa qúlaq týrip ýirenip qalghan júrt әr jolaushygha, әr “qaratayaqqa” (oqyghan adamdardy osylay ataghan) elendey qaraytyn. “Uaqytsha ókimet”, “Alash” partiyasy degenning aq-qarasyn ajyrata bastady. 16-jyly shygharghan dastanynda Abaydyng әnshi dosy Uәiis aqynnyn: “Orystyng danasy bar Lenin degen” adamy kim eken. Endi el qalay ómir sýredi. “Ázirshe erkindik” dep ýmit pen kýdik aralas kýy keshti.

Qatar, kórshi otyrudyng da kóshpeli júrtta óz tәrtibi bolghan. Abay men Áuez auyly qanattas, biraq, kýzdeuin – jaylaugha aiyrbastap, búryn bólek-bólek jaylaugha shyghatyn búl eki ýlken auyl osy jazda nege Oiqúdyqty qorshay otyrdy? Biz múnyng mәnisin kópke deyin týsine almay, key estelikterge kýdikpen qarap edik. Ol pikirimizden:

“... Osy jyly janbyr kóp jauyp, mal jayylymynda jer sonday jaqsy bolghandyqtan, Shynghys tauyn asyp, jaylaugha shyghudyng asa keregi joq bolghannan keyin, qojanyng eki auyly, Abaydyn, Ysqaqtyng jәne basqalarynyng auyly Oiqúdyq, Eraly jazyqtaryn jaylaugha úighardy. Oiqúdyq pen Eralynyng jazyghynyng úzyny 80-100, kóldeneni 30-40 shaqyrym. Ony: shyghystan – Qasqabúlaq, Sholaq, Terek taulary, ontýstikten – Eraly, batystan – Aqshoqy tauy, soltýstikten – Kóken taulary kógere kórinip qorshap túrady. Áuez qojanyng eki auyly ózderining әdette qonys etetin Saryapan degen jerine barmay, Oiqúdyqtyng orta shenine kóship kelip qondy. Abaydyng balalary Túraghúl, Aqylbaydyng auyldary, Ysqaqtyng balalary, nemereleri – Kәkitay, Ahmetbek, Árham auyldary búrynyraq kóship kelgen eken. Áuez qojanyng auyly kóship keldi dep erulik berisip jattyq”,– degen Mәjit Dihanbaevtyng sózinen song qayttyq.

Kóktem shygha múghalimder seminariyasynyng kezekti baspaldaghyn tәmamdaghan Múhtar kóp bógelmey auylgha qaytty. Onda aghayyn-tuyspen qosa úryn qalyndyghy Rayhan da kýtip otyrghan. Búl joly búrynghydan da eseyip qaytty. Ol Reseydegi jәne qazaq dalasyndaghy sayasy jaylargha qanyq, ishtey “el ýshin qyzmet etip, endi aralasamyn” – dep beldi bekem buyp kelgen bolatyn. Qala túrmysyndaghy aumaly-tókpeli alasapyrannan sәl qol ýzip, tynys alyp qaytu ýshin auylgha qaytqan. Ádetinshe Áygerim әjege, Túraghúl aghagha sәlem bere kelgende tyng habar, quanyshty jәitti estiydi. Ózi jaqsy syilaytyn, әzildesip jýretin Aqyshtyng úzatylu toyy kýtip túr eken.

Halyq ómirindegi, jalpy qoghamdyq qúrylystaghy adam sengisiz qúbylystar shanyraqqa týsken úly aqynnyng uayym salmaghyn seyiltip, tirshilik dýniyesine bet búrghyzghanday edi. Sondyqtan da, jer kógerip, ajary kirgen shaqta Aqyliyany aittyrghan auylyna úzatudy jón kórdi. Búl rәsimdi kәdimgidey sauyn aityp, ýlken quanyshpen atqarudy layyq sanady. Sebebi: qazir on jeti jasqa shyqqan Aqyliyanyng atyn qoyghanda, “Kóp jaulyq pen qastandyqtyng sony, tatulyqtyng úitqysy bolsyn. Nemeremizge óshtik qaldyrmayyq. Besik qúda bolayyq”,–dep kelgen Orazbaygha: “Eseygende kelisse, men qarsy emespin. Eldi tabystyrsa arman ne”,– dep kelisim bergen de; “nemeremning aldy” dep bauyryna salghan da, tórt jasqa deyin qolynda ústaghan da – Abaydyng ózi bolatyn. Sondyqtan da búl toy – Abaydyng kenje qyzynyng úzatyluy edi. Orazbaydyng úly Medeuding balasy Saniyaz ben Aqyliyanyng kónili de jarasty, yntymaqty boldy. Toy – jetinshi mausymgha belgilendi. Áygerimning ózi qyzdyng әr jasauyn qadaghalap, aqyl aityp, basykóz bop jýrdi. Qúdalyqtyng tizginin Túraghúl ústady. Barsha júrt Abay auylynyng qyzyghyna quana-quana qol úshyn berip, yntymaq qosty.

Oyyn-sauyq jaghyna jastar qúlshyna kiristi. Odan Múhtar da shet qalmady. Suyryp salma aqyn Áubәkir, әnshi – Jebireyil, dombyrashy, skripkashy – Zikayyl siyaqty jastar bas qosyp: “Ákemizding kenje qyzynyng toyynda el-júrtqa tosyn óner, mәdeniyetting jana týrin kórseteyik. Abay dәstýrining óshpegenin, óskenin bayqatatyn bolsyn”,– desti. Aqyn ómirden kóshken song onyng sózin ústap qalghan Túraghúl da el tanyghan sheshen biyding biri bolatyn. Dәstýrdi, halyq tarihyn jaqsy biletin. Sol kisining әngimesinen úshqyn aldy ma, joq Maghauiyanyng “Enlik-Kebek”, ne Shәkerimning “Jolsyz jaza” dastanyn skripkagha qosylyp oryndau turaly úsynysynan әserlendi me, belgisiz, әiteuir jiyrma jasar Múhtar: “Osy aitqan mandoliyn, skripka, syrnaylarynnyng barlyghy qazir qyr qazaghyna, onyng ishinde Abay auylyna tansyq emes. Odan ózgeshe, búryn saqarada bolmaghan, әkemizding ózi (Abaydy auyl adamdardyng bәri solay ataytyn – T.J.) de armandap ketken tosyn syy jasayyq. Oqighaly oiyn qoyayyq”,– dep úsynys aitady.

Sol otyrysta Múhtar “Enlik-Kebek” turaly piesa jazugha uәde etedi. Rolide oinaytyn adamdar da bekitiledi. Áygerim rúqsatyn berdi. Ózining segiz qanatty eki aq ýiin japsarlastyra tiguge kelisedi. Ol túraly Nikolay Anov mynaday estelik qaldyrypty:

 “– Birde Múhtar ekeumiz Abay bulivarynyng boyynda seruendep jýrdik. Múhtardyng kónildene qalghan sәti eken. Ol maghan: “Kel, otyrayyq. Men saghan “Enlik-Kebekti” qalay jazghanymdy jәne ol piesa maghan ne ýshin qymbat ekenin aityp bereyin. Esinde me, “Abaydyn» ýshinshi kitabyndaghy myna jer. (búl arada N. Anov osy taraudyng epigrafyndaghy ýzikti keltiredi.) Piesanyng ómiri sahnada bastalady ghoy. Al, tónkeriske deyin qazaqsha teatr bolghan joq. Sol kezde maghan da, piesama da tosyn oqigha jol ashty. Ghashyqtardyng qabirinen on bes shaqyrymday jerde Abaydyng ekinshi әieli Áygerim nemeresi Aqyshty úzatyp jatty. Mine, sol kezde mening dostarymnyng birine jas otau iyelerine syy retinde “Enlik-Kebekti” qondy úsyndym”,– dep aityp beripti.

Ángimeni Nikolay Ivanovich aragha úzaq uaqyt ótkizgen song qaghazgha týsirgendikten de, keybir sózderding jalpylama bayandalghany bayqalady. Múhtardyng Maghauiyanyng “Enlik-Kebek” poemasy boyynsha piesa jazghanyn aitady. Ol kezde Shәkerimning atyn ataugha rúqsat etilmegendikten de, onyng “Jolsyz jaza” dastanyn auzyna almasa kerek... Ekinshiden piesa Aqyshtyng toyyna qatyssyz, odan búryn jazyldy degen emeurin bar. Ol – jansaq. Kanikul da jýrgende, Túraghúldyng kómegimen Shәkerimning dastany boyynsha sahnalanghan.

Tobylghy men qaraghan býrshik atyp, oipat pen beles aqsha gýlge malynyp, hosh iyis anqyghan shaqta Múhtar salt atpen Enlik-Kebekting qabirine qarap túryp, keyin ózining romanynda Abay arqyly aitqyzghan:

“Búl qos mola – ishinde asa bir auyr syr býkken molalar. Shanda bir osy túsqa soghyp ótkende әldebir arylmaghan qaryzym barday bolamyn. Aqyndyq paryzym siyaqtanady», – degen oy kelgen de shyghar, kim bilsin.

Eraly jazyghynyng ortasyndaghy jalghyz tóbeden býkil aimaq tegis kórinedi. Shynghys taularynyng betalysyndaghy kóldeneng jatqan bel – Kishi orda. Sonyng býirek túsynda, úry qalta siyaqty jasyrynyp bitken jartastyng quysynda – Enlik pen Kebek meken etken. Alty-jeti shaqyrym. Onyng ong jaghynda – Aqshoqy. Qos múnlyqtyng balasy sonyng basynda qúndaghynda orauly qalghan. Al, myna eki ortadaghy jazyqta at bauyryna sýiretilip óltirilgen. Sol jazyqta – әne, Áygerimning qos kiyiz ýii túr. Oqighaly oiyn sonda bolmaq. Ol oiyndy, sol bir “Jolsyz jazany” jýzege asyrghan biylerding úrpaqtary da kórmek. Keybirinin, tipti, ózderi qatysady. Rushyl, aruaqshyl jelikken júrt óz atalarynyng qatygezdigine týnilip, jazghyryp qaray ma, joq, óre týregelip, janjal shyghara ma? Shyndyghyn aitqan Maghauiya men Shәkerimge ókpe artyp, óshtesken adam az ba edi. Onday “it kórgen eshkikózdengenderdin” betin Abay qaytarghan. Al búghan kim arasha týsedi?

Túnghysh shygharmanyng jazylu azabymen qosa Múhtardy osynday kýdikter de qatty tolqytty. Sonday sәtter de jýregin ornyqtyryp, batyldana týsu ýshin, shyndyqtan auytqymaugha tyrysu ýshin “Enlik-Kebektin” qabirining basyna baryp, ishtey ózin-ózi qayraghan. Onyng múnday tolghanysta jýrgen kezin aghasy Razaq talay bayqapty. Razaqty Abay jaqsy kórip, ish tartady. Ázil aralas óleng de shygharghan. Pysyq, epti, eti tiri adam. Múhtardyng bar qiyndyghyn kóterip, eluinshi jyldargha deyin “ne kerek” edi degizbey, әkesining ornyna әke bolghan kisi. Seminariyada oquda jýrgende de Rayhan osy ýide qalghan. Sol Razaq “Enlik-Kebekti” jazu túsyndaghy Múhtardyng bir minezi jóninde jazushy Kәmen Orazalinge mynaday estelik aitypty.

“Auyl Oiqúdyqta. Bir kýni joldan kesh oraldym. Qystay qara súlymen ústalghan atymdy tang asyrugha oiladym da, jatyp qaldym. Kýn shyghar mezgilde otqa qoyayyn dep qarasam, kermedegi atym joq. Jýgenin de sypyrmagham. “Ói, sheship әketti-au” dep auyldyng manyn qaradym, joq. Úry minip ketti dey qoyarlyqtay sebep tappadym. Tang asyp túrghan atty әldekim mine jóneldi me deytindey qisyn da bolmay túr. Aqyry dalagha namaz oqugha shyqqan atam Áuezge jolyqtym. Ol kisi de dәlәldi boljau aita almady. Osy kezde Enlik-Kebek jaqtan salt atty kórindi. Ol Múhtar eken. Múhtar maghan qarap kýldi de:

– Atynyzdyng boyynda bir qamau ter bar eken. Ony men alyp keldim, – dedi. Jaqsy kóretin inime ne aitamyn, ýndemedim. Atam balasyn tergey  bastady:

– Sen keshe kýn shyqpay Enlik-Kebekting ziratyn kýzetip neghyp otyrdyn? Maghan jylqyshylar aitty, neng bar onda?

Múhtar atasyna jaylap qana kýlimdep jauap qatty:

– Olardyng basyna barghandy jazalaytyn kýn ótti ghoy, ata, qoryqpanyz.

Atam qayta sózge aralasqan joq.

Súrastyryp bilsem, Múhtar mening atymdy mingen boyda Kishi Ordadaghy Enlik-Kebekting tyghylyp jatqan ýy tasyna baryp, joldan ziratyna soghyp qaytqan eken. Búl kezde “Enlik-Kebektin” jazylyp bitip, qoyylmaq bolyp jatqanyn keyin bildim”.

Múhtar tek piesa avtory emes, sonymen qatar spektakliding rejissery da boldy. Gete ózining piesalaryn ózi qoyyp, maskaradtar úiymdastardy. Sóitip, nemis últtyq teatrynyng damuyna ýlken ýles qosty. Al, Múhtar ýshin búl – qajettilik edi. Ol “Enlik-Kebek” arqyly múqym bir halyq óneri janrynyng kózin ashty. Sol oiyndy bala kezinde kórgen jurnalist Ghaysa Sarmurzinning әseri mynaday:

“1917 jyldyng jaz aiy. Bizding auyl biyl da Abay auyldaryna qanattasyp, Oiqúdyqta otyrghan-dy. Orazbaydyng Mәdeuining balasy Saniyazgha Túraghúldyng Aqysh degen qyzyn úzatqaly jatqan. Toy bolardan birer kýn búryn: “Enlik-Kebek jayynda Múhtar jazghan “piesa” degen bir jana oiyn oinalady eken”– degen habar estidik. Sol “piesa” degen oiyndy kóruge qúmartyp, birneshe bala tay-qúnanmen shapqylap sol auylgha kelgenbiz. Yshqyrymyz tolghan asyq. Reti kelse, aldynghy auyldaghy Jәkimmen oinap (Maghashtyng kishi balasy Jaghypardy Jәkim deytinbiz), әneukýngi útqyzghan keneylerimizdi qaytaryp alu da oiymyzda bar.

Sóytsek, oiynnyng kókesi – “piesa” eken. Eki kiyiz ýydi tirkestire tigipti. Sol ýiding biri Músabaydyng Bәstemy degen balasynyng ýii ekenin dódege-ýzikterinen tanydyq. Oiyngha júrt kóp jinalypty. Tór aldynda jýk-jasau jinalypty. Oinaushylar bóten kiyimder kiyip, ónderin ózgertip, birnesheui saqal-múrt jasap, Japal degen qoyshysy (Túraghúldyng Jebeshi) betin kýyelep te alypty. Olardy kim ekenin dauystarynan ghana aiyrasyn. Úzyn shash taghynyp, ýstine shaghy kóilek, dýriya shapan, basyna kәmshәt bórik kiygen Enligi – Áuezding Ahmeti, Kebek bop oinaghany – Aqkenje, Matay shaly – Bәstemi, onyng kempiri – Jaghypar, Abyzy – Zikayyl, al shymyldyqty ashyp-jauyp túrghany Sәlimghazy eken. Álgi jýk jinalghan tór aldyna bireui kelip, bireui ketip jatady. Áyteuir sózding bәri Enlik pen Kebek jayynda ekenin ghana angharasyn. Bir mezette “biyler” daulasyp kep ketti... Sonda otyrghan bir biydin: “Sapty ayaqqa as qúiyp, sabynan qarauyl qaraytyn bolsan, men biylik aitpaymyn!” – degen ajarly dausy sanq ete qaldy. Dәl osy sәtte búdan bir jyl búryn mening atam men Áuez aqsaqal әngimelesip otyrghanda Múhannyng dәpterine jazyp alghan osy sózi esime týse ketti. Sóitsem, keyin anghardym, Múhang sol kezding ózinde-aq әngime, sóz tyndaghanda ózine kerektisin jazyp alyp otyrady eken.

Bir mezette: “Qazir myltyq atylady. Eki qabat әielder shoshynbasyn. Búl – oiyn” – dep habarlady bireui. Biraq myltyq dauysy tars etip, Enlik pen Kebek qúlaghan kezde ýidegi júrt dýr silkinip, qoryqpaghandar kemde-kem bolghan shyghar. Men sonda Múhandy bir ýzilis kezinde ýy syrtynda “artister” arasynda kórdim. Byltyrghy jyly pishindi, kishipeyil Múhang joq, týtigip alghan. Sәl shytynap, keyy sóilep túr eken. Tayau barsam da, sәlemdesuge batylym barmady. Janyndaghylardan qaymygha berdim. Oiyn arasyndaghy osy bir qysylshang shaqta onyng basqa esh nәrsege alandaugha múrshasy da joq siyaqty edi”.

(jalghasy bar)

abai.kz